Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks (1)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes teatab?mida teatakse ?
  • Millise eesmärgiga ?
  • Missuguse mõjuga ?
 
Säutsu twitteris
Suhtlemispsühholoogia.
Teemad kordamiseks.
Sissejuhatus teemasse.
1. Sotsiaalpsühholoogia: uurib kuidas mõjutab inimeste mõtteid, tundeid ja käitumist 
teiste inimeste tegelik, kujutleav või mõeldav juuresolek . Sotsiaalpsühholoogia 
ühendab nii psühhholoogiat kui ka sotsioloogiat. 
Psühholoogia: on teadus, mis uurib psüühikat, käitumist ja psüühilisi protsesse ja 
psüühika üldisi seaduspärasusi.

2. Suhtlemise olemus. Kommunikatsioon laiemas tähenduses. Teabevahetuse 

põhiskeemid. Suhtlemine  kui semnatiline probleem.
Suhtlemine:  on   inimestevaheline   infovahetusprotsess,   mille   käigus   toimub   vastastikune 
tajumine , mõjutamine ja suhete loomine.  Samuti on suhtlemine ka märgiline käitumine: ehk 
märke kasutav, vahendav ja tõlgendav teadvus.
Hea  suhtlemisoskus  eeldab: 

1. Head orienteeriumist  rollides , mida ümbritsevad inimesed täidavad.

2. Oma rollide valdamist.

3. Oskust paindlikult siseneda rolli ja rollist väljuda situatsiooni  muutudes .

4. Oskust kujutleda ennast partneri rolli.
5. Oskust nii iseenda, kui teiste juures teha vahet rollikäitumise ja isikupärase käitumise 
vahel.
Kommunikatsioon   laiemas   tähenduses:  suhtlemine   kui   kommunikatsiooniprotsessi 
eesmärgiks on info edastamine  ja vahetamine suhtluspartnerite vahel.
Teabevahetuse põhiskeemid:  ehk infovahetuse põhiskeem: info allikas –  saatja  –  kanal  – 
vastuvõtja – info saaja ( Shannon  ja Weaveri 1949).
Samuti   ka   üldtuntud   H.Laswelli   mudel,  mida   hõlmab   kuus   kommunikatsiooni 
võtmeküsimust:   kes    teatab ?mida    teatakse ?millise   eesmärgiga?kellele?millise   sidekanali 
vahendusel?missuguse mõjuga?
Shrammi aktiivse kommunikatsiooni mudel  peegeldab sõnumi saaja ja vastuvõtja tihedat 
seost.   Suhtlus   on   ringlev,    tagasisidega ,   lõppematu,   saatja   ja   vastuvõtja   on   kaasatud 
permanentsesse infovoolu.
Osgood & Schrammi tsirkulaarne mudel:  Dekodeerija/intepreteerija/kodeerija → sõnum 
→ Dekodeerija/intepreteerija/kodeerija → sõnum
Suhtlemine   kui   semantiline   probleem:  suhtlemisoskuse   üks   näitajaid   on   semantiline 
kompentensus,   mis   ühelt   poolt   on   suutlikus   tõlkida   oma   sõnum   partnerile   arusaadvasse 
keelde,  teiselt  poolt oskus kodeerida teate märgiline struktuur ning tabada märkide tähenuds. 
Tähenduste   mõistmist   mõjutab   suhtlemisel   keele   mõistmine,   kultuur,   keel,   sotsiaalne 
kuuluvus, samuti teksti  avatus /suletus.
3. Suhtlemise kolm põhiaspekti (info, mõju, taju). Tekst ja kontekst. Dekoodrid. 
Barjäärid (suhtlustõkked).
Suhtlemise 3 aspekti on:  info, mõju ja taju – autonoomsed aspekid ( kommunikatsioon, 
interaktiivne ja  perspektiivne ). 
1. Infoga  antakse   edasi   vaid   märgid   (sõnad),   ilma   emotsioonideta,   hääletooni 
lisamata. 

2. Mõju on eelkõige mittesõnaline sõnum.  

3. Taju on see, kuidas inimene  tajub oma partnerit.
Tekst ja kontekst: 
Tekst:  tekst   on   märkide   kogum,   millele   teadet   lähetav   isik   ise   annab   tähendust   kandva 
funktsiooni. Teksti saab jagada:  1) avatud tekst:  kus lisatakse sõnumile isikuslikku ainet, 
millega näidatakse oma  kahtlusi  ja lootus seoses öelduga ning väljendatakse ka subjektiivset 
suhtumist ; 2) suletud tekstid:  kus ei  anta  sõnumi lähetaja isiksust avavat infot ehk mida 
väiksem on suhtlemisel psühholoogiline  distants  ja mida lähedasemate tuttavatega lävitakse, 
seda avatum on ka tekst.
Konktekst:  üheks   keerulisemaks   suhtlusnähtuseks   on   sosttsiaalse   kohtumise   kontekst. 
Suhtluse aspektist on see teabes teksti lahtimõtestamist ja mõistmist kujundav semantiline 
keskkond. Kuid kontekst on oluline suhtlemisel, kuna see tõstab eriti tähtsana esile osa teateid 
ja teeb osa neist mõttetuks.
Dekoodrid: Kodeerimine ja dekodeerimine.
Kodeerimine: on tähenduste tõlkimine märgiliste signaalide keelde. 
Dekodeerimine: on kodeerimise vastandprotsess, seega on see sõnaliste või mitteverbaalsete 
signaalide lahtimõtestamine eesmärgiga anda neile mõte või tähendus.  Dekoodrid:  kultuur, 
keel, sotsiaalne kuuluvus, suhtluskogemus.
Barjäärid:  kommunikatsioonibarjäärid ehk suhtlustõkked on need, mis ei lase tähendustel 
kohale jõuda.  
Suhtlemisbarjäärid: 
1. Keskkonnast tingitud  (müra sidekanalis, keelebarjäärid, staatusvahe, olukorrast 
tingitud erinevused).
2. Teate   edastaja   /   saajast   tingitud  (sõnumi“   väljalõigatud“   saatmine,   ilma 
psühholoogilise kontaktita, monoloogiline,  eelarvamused  kuulajate osas, samuti ka 
sõnumi sisu osas, keeleliselt segane väljendus).
3. Teate   vastuvõtjast   tingitud  (ootusmudel   liiga   jäik,   psühholoogiline   barjäär, 
võtmeärritaja, ettevalmistus enda sõnavõtuks.

4. Suhtlemisvajadus.Suhtlemise funktsioonid. Suhtlemisvahendid .

Suhtlemisvajadus: on üks inimese põhivajadusi, suhtlemine on teiste vajaduste rahuldamise 
vahend,   samuti   ka   rahuldame   igapäevaelu   praktilisi   vajadusi.   Suhtlemisel   kujundame   ja 
kinnistame   oma   ettekujutust   iseendast   ( minapilt ).   Samuti   suhtlemisel   võtame   üle 
mitmesuguseid   rolle   ja   täidame   sotsiaalseid   kohustusi,   samuti   saame   ka   sotsiaalses   elus 
hädavajalikku infot. Suhtlemine on ka vajalik eesmärkide saavutamiseks.
Suhtlemise funktsioonid: suhtlemise funktsioonid võib jaotada kaheks: 
1. Isiksuse   tasandil:   informatsioonivahetus ,   regulatiivne   funktsioon,   afektiivne 
funktsioon, sotsialiseerumise funktsioon ning enesehinnangu kujunemine.
2. Grupi tasandil: grupi tekkimine, grupi struktuuri väljakujunemine ja inimeste kohad 
selles, grupi suhted sh ka  infovahetus  ja  regulatsioon , grupi lagnemine.
Suhtlemisvahendid:  info   edastamisel   ja   vastuvõtmisel   on   väga   oluline   suhtlusvahendite 
valik. Suhtlemisvahenditeks võivad olla: 

1. Verbaalsed (sõnaline pool, see mida inimene räägib, ka  diktsioon ).  

2. Mitteverbaalsed vahendid ( kehakeel , silmside , näoilme jne). 

3. Sõnalised vahendid ( suuline  või kirjalik suhtlus).

4. Taktilised suhtlemisvahendid (füüsiline mõjutamine, takeesika).

5. Suhtlemiseetika:  Meigo  Remmel  akadeeia nr 5 & 6. 2006 Ainult  eetika  võib 

panna olevuse õigesse positsiooni, mis ütleb, et kõige tähtsam on põhiseaduse 
puuelda, tötada, tegutseda ja kui keegi on võtnud vale suuna, siis ennekõike sellest 
tagasi pöörata vms.
6. Suhtlemine ning enda ja teiste tervis: inimesed, kellel on tugevamad sotsiaalsed 
sidemed ja sotsiaalne toetus, tulevad paremini toime  keeruliste  perioodidega elus, 
neil   on   parem   tervis   ning   nad   goolovad   nii   teistest   kui   iseendast.   Haldvad 
inimsuhted  seevastu võtvad palju energiat ning tekitavad stressi.

7. Suhtlemiskompententsus. Selle tõstmise võimalused.

Suhtlemiskompentents: on oskus käituda erinevates sotsiaalsetes  situatsioonides  sihipäraselt, 
eesmärgipäraselt   ning   adekvaatselt   partnerit   arvestades.   Suhtlemiskompentent    toetub  
füsioloolistele faktoritele ( välimus, tervis, hääle omadused)   ja kognitiivsetele faktoritele 
( avatus, veenmisvõime,  verbaalse  ja mitteverbaalse suhtlemise oskused).
Suhtlemiskompentensi tõstmise võimalused:  kompententsust saab kujundada ja täiustada 
suhtlemise   käigus,   mida   soodustavad   eneseanalüüs,    kunst ,   kirjandus,   teater,   koolitused, 
psühhoteraapia ja enesealane kirjandus.
8. Vajadused   (A. Maslow    järgi):    Abraham    Maslow   ´i   teooria   järgi  on   igal 
kõrgemal asuva vajaduse rahuldamise eeldamiseks eelmise rahuldus. Näiteks kui 
indiviidil napib turavtunnet ja tajub pidevalt ohtu, ei tunne ta ka vajandust olla 
loov   ja    spontaalne    või   kui   füsioloogilised   vajadused   on   rahuldamata,   siis   on 
eneseteostusvajadus pärsitud.
 Alustades püramiidi tipust:
1. Eneseteostusvajadus: ehk vajadus olla loov, spontaalnne, lahendada probleeme.
2. Eneseaustuse   vajadus:   ehk   vajadus   ennast    usaldada ,    armastada ,   vajadus 
saavutada,vajadus  tunnustuse  järele.
3. Armastusvajadus; kuuluvusvajadus: ehk vajadus sõpruse, perekonna, sekusaalse 
läheduse järele.
4. Kaitstuse vajadus: ehk enda isiku turvalisuse säilitamise vajadus, oma lähedaste 
kaitsmise vajadus, oma omandi kaitstuse vajadus.
5. Füsioloogilised vajadused: ehk vajadus toidu, vee, hapniku, soodsa temperatuuri, 
une, seksi järele.
Suhtlemisakt ja kontakt.

9. Suhtlemisakt. Erinevate  etappide  olemus ja tähtsus. Põhivead suhtlemisaktis.

Suhtlemisakt: on ajaliselt piiratud lõik suhtlemises, mis algab psühholoogilise kontakti 
ettevalmistamisest ja lõppeb kontakti katkestamisega. 
Einevate etappide olemus ja tähtsus ehk suhtlemisakti etapid:
1. Ettevalmistus:  ümberlülitamisel    iseendaga    suhtlemiselt   partnerile   muudetakse 
tulevane  suhtluspartner tähtsamaiks komponendiks ehk  alga  partneri ja situatisooni 
hindamine ja määrtlemine, samuti pannakse paika suhtluse prognoos ja plaan.
2. Kontakti loomine:    see peab andma partnerile sisemise veendumuse, et  partner  on 
asunud    suhtlemisakti.   Kontakt    luuakse    kas   mitteverbaalsete   või   verbaalse 
suhtlemisvahenditega. Kontakti loomise käigus määratleb kumbki  partner  situatsiooni, 
valib MINA - tasandi ja rolli.
3. Põhiteavete    vahendamine :  põhiteavete   vahendamine   toimub   enamasti   sõnalises 
vormis, on suhtlemis peaeesmärk. Oluline on valida õige keel ja stiil ning partneri 
mõistmiseks piisav hulk infot.
4. Kontakti   lõpetamine:  sellega   luuakse   eeldused   järgnevaks   soodsaks   suhtlemiseks 
sama partneriga. Ettevalmistus kontakti katkestamiseks toimub nii mittesõnaliste kui 
sõnaliste vahenditega.
Põhivead   suhtlemisaktis:  põhivigadeks   suhtlemisaktis   võib   lugeda   vähene   info,   partneri 
mittekuulamine, samuti keele ja stiili valik, ka kontakti lõpetamine, millele ei järgne edasist 
suhtlemist partneriga.

10. Kontakt.

79% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks #1 Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks #2 Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks #3 Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks #4 Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks #5 Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks #6 Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks #7 Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks #8 Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks #9 Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks #10 Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks #11 Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks #12 Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks #13 Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks #14 Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks #15 Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks #16 Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks #17 Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks #18 Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks #19 Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks #20 Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks #21 Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks #22
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 66 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor M_L Õppematerjali autor

Lisainfo

Suhtlemispsühholoogia eksami kordamisküsimused koos vastustega.
suhtlemispsühholooga , partner , kuulamine , suhtlemine , mehhanismid , Suhtlemispsühholoogia

Mõisted


Kommentaarid (1)

karinahoovel profiilipilt
karinahoovel: Suureks abiks eksamil õppimisel
18:48 13-01-2014


Sarnased materjalid

82
docx
Suhtlemispsühholoogia konspekt
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
71
docx
Reklaaamipsühholoogia konspekt
17
doc
Suhtlemispsühholoogia
133
pdf
Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1
194
pdf
Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
74
docx
Psühholoogia konspekt
36
docx
Psühholoogia konspekt





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !