Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Suhtlemispsühholoogia (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUSE LOENGUTE MATERJALID
SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID
Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele.
Suhtlemise definitsioon
Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine , vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse.
Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele:
  • teabevahetus ehk kommunikatsioon
  • sotsiaalne pertseptsioon - suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine , tundmaõppimine, mõistmine ja hindamine
  • sotsiaalne interaktsioon - suhtlejate vastastikune mõjutamine, partneri üle kontrolli kehtestamine ja initsiatiivi saavutamine, vastastikuse sõltuvuse ja koostöö probleemid
  • inimestevahelised sotsiaalsed suhted ja isiksuslikud seosed; suhtlemise individuaalsed iseärasused
  • suhtlemissituatsioonide analüüs
    Kõiki nimetatud probleeme käsitletakse seostatult suhtlemiskompetentsusega kui ühe olulise osaga inimese sotsiaalsest kompetentsusest.
    Suhtlemisvajadused ja nende rahuldamise põhiteed.
    Suhtlemisvajadus kui inimese üks põhivajadusi.
    Suhtlemine kui teiste vajaduste rahuldamise vahend.
    Suhtlemise funktsioonid
    Suhtlemise funktsioonid isiksuse tasandil:
  • informatsioonivahetus
  • regulatiivne funktsioon
  • afektiivne funktsioon
  • sotsialiseerimise funktsioon
  • enesehinnangu kujunemine
    Suhtlemise funktsioonid grupi tasandil:
  • grupi tekkimine
  • grupi struktuuri väljakujunemine ja inimeste kohad selles
  • grupi toimimine - infovahetus , regulatsioon
  • grupi suhted teiste gruppidega
  • grupi lagunemine
    Suhtlemise funktsioonid ühiskonnas.
    Suhtlemise olulisus ja eripära kaasajal .
    Suhtlemisprobleemide olulisus kuulajatele
    SUHTLEMISKOMPETENTSUS JA SELLE ARENDAMISE VÕIMALUSED
    Suhtlemisoskuse kaks põhiprobleemi:
    • kuidas olla konventsionaalne minetamata spontaanust
    • kuidas olla sensitiivne kui ka mõjuv ja edukas

    Suhtlemiskompetentsus
    Suhtlemiskompetentsus kui võimete kogum, mis
  • toetub arukusele, välimusele, tervisele, reageerimiskiirusele, meeleelundite arengutasemele , hääle omadustele jms
  • eeldab nii sõnaliste kui mittesõnaliste suhtlemisvahendite valdamist
  • avaldub kasutuselolevate ja käepäraste käitumismallide olemasolus ja nende vahetamise võimes
  • on seotud mingil kutsealal vajalike rollide valdamisega
  • peegeldub subjekti suhtlemisomadustes ( avatus , veenmisvõime, sarmikus)
    Suhtlemiskompetentsust mõjutavad tegurid
    Eeldused:
    • füsioloogilised
    • psühholoogilised
    • sotsiaalpsühholoogilised

    Suhtlemiskompetentsus kujuneb ja täiustub suhtlemise käigus.
    Soodustavad:
  • eneseanalüüs- nii õnnestumiste kui ebaõnnestumistega seoses; eriti oluline seoses muutustega
  • kunst , kirjandus, teater
  • koolitus, sealhulgas erialane kirjandus
    Suhtlemiskompetentsuse avaldumisvormid
    Otsesed:
    • suhtlemisvahendite valdamine
    • käitumismallide ja suhtlemistehnikate kasutamine
    • rollirepertuaar

    Kaudsed :
    • suhtlemisomadused
    • tutvusringkonna ulatus ja koosseis
    • sotsiaalne kohanemine

    Jaotus on tinglik , kõik komponendid on omavahel seotud
    Suhtlemiskompetentsust aitavad täiustada muuhulgas koolitus, erialase kirjanduse lugemine, osalemine vastavasisulistel kursustel, vajadusel ja võimalusel erinevad videotreeningud, ka psühhoteraapia erinevad vormid.

    SUHTLEMINE KUI KOMMUNIKATSIOONIPROTSESS
    Suhtlemise põhisisu on kahe või enama inimese vahel sõnatu või sõnalise keele vahendusel loodav kommunikatsioon. Kommunikatsiooni edukuse mõõdupuuks on, kui suures mahus ja moonutustevabalt suhtlejad infot vahetavad. Vahekord teiste suhtlemise komponentidega on sõltuvalt olukorrast erinev.
    Kommunikatsiooni mõiste erinevad käsitlused sõltuvad keelest, kultuurist, teadusalast (majandus, sotsioloogia, psühholoogia, IT jne). Ka eesti keeles terminite mitmekesisus (suhtlus, suhtlemine).
    Infovahetuse põhiskeem:
    1949 uurijad Shannon ja Weaver lõid küberneetikas mudeli, mida hakati ka inimeste vahelise kommunikatsiooni jaoks kasutama:
    info allikas → saatjakanal → vastuvõtja → info saaja
    ( Skeem: Shannon ja Weaveri 1949)
    Osgood lisas sellele skeemile kodeerimise ehk teate tõlkimise mingisse kindlasse märkide süsteemi, teate lähetamise väliskeskkonda ja teabe vastuvõtmise ja dekodeerimise ehk lahtimõtestamise adressaadi poolt.
    Osgood & Schrammi tsirkulaarne mudel
    Dekodeerija/intepreteerija/kodeerija → sõnum → Dekodeerija/intepreteerija/kodeerija → sõnum
    Suhtlemisprotsessis osalejad:
    • Kommunikaator- info andja.
    • Retsipient- info saaja.
    • Kommunikant- mõlemas rollis ehk nii info andja kui saaja.

    Märk- tähenduslikku sisu omav:
    • sõnaline väljendusvahend
    • mittesõnaline vahend
    • kindla tähendusega toiming
    • materiaalne ese
    • aeg, koht

    Suhtlemine on märgiline käitumine ehk märke kasutav, vahendav ja tõlgendav tegevus.
    Teadus, mis uurib märgilist käitumist , on semiootika.
    Suhtlemisoskuse üks näitajaid on semantiline kompetentsus- ühelt poolt suutlikkus tõlkida oma sõnum adressaadile arusaadavasse keelde, teiselt poolt oskus dekodeerida teate märgiline struktuur, tabada märkide tähendus.
    Semiootikas eristatakse kolme erinevat tähendusliiki:
  • objekti omadustele osutav tähendus
  • hinnanguline tähendus
  • ettekirjutav tähendus
    Tähenduse mõistmist mõjutab kultuur, keel, sotsiaalne kuuluvus, isiksuslikud omadused, teksti avatus/suletus.
    Samuti mõjutab kontekst- semantiline keskkond.
    Konteksti tegurid:
    • teate saaja eelteadmised objekti kohta
    • osalevate poolte ühised kogemused, „ühismälu“
    • teate vastuvõtja positiivne või negatiivne hoiak öeldu suhtes
    • tegeliku teate vastavus oodatavale või lahknevus sellest
    • teate haakuvus eelnevalt öelduga
    • kommunikantide omavahelised suhted

    Suhtlemistõkked
    1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked:
    • müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri
    • keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia
    • suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused
    • situatsioonilised tegurid: kellaaeg , ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek

    2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked:
    • sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita
    • seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult
    • ollakse liiga monoloogiline
    • eelarvamused kuulajate suhtes
    • eelarvamus esitatava suhtes

    3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked.
    • lähtutakse jäigast ootusmudelist
    • psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes
    • keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale
    • omaenda esinemise ettevalmistamine

    Akommunikatiivsuse probleem kaasaegses ühiskonnas- suutmatus saavutada emotsionaalset või intellektuaalset kontakti teistega , avada oma sisemaailma; seotud üksindus ja võõrandumistundega, sotsiaalsete sidemete vähesusega ja haprusega.

  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Suhtlemispsühholoogia #1 Suhtlemispsühholoogia #2 Suhtlemispsühholoogia #3 Suhtlemispsühholoogia #4 Suhtlemispsühholoogia #5 Suhtlemispsühholoogia #6 Suhtlemispsühholoogia #7 Suhtlemispsühholoogia #8 Suhtlemispsühholoogia #9 Suhtlemispsühholoogia #10 Suhtlemispsühholoogia #11 Suhtlemispsühholoogia #12 Suhtlemispsühholoogia #13 Suhtlemispsühholoogia #14 Suhtlemispsühholoogia #15 Suhtlemispsühholoogia #16 Suhtlemispsühholoogia #17
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-11-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 136 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor cata21 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele
    suhtlemiskompetentsus , suhtlemise olemus , protsessid , funktsioonid , suhtlemisvahendid

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    17
    docx
    Suhtlemispsühholoogia
    10
    doc
    Suhtlemispsühholoogia
    82
    docx
    Suhtlemispsühholoogia konspekt
    14
    doc
    Suhtlemispsühholoogia konspekt
    6
    docx
    Suhtlemispsühholoogia
    133
    pdf
    Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1
    56
    doc
    Sotsiaalpsühholoogia
    22
    docx
    Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun