Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Suhtlemispsühholoogia konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

Suhtlemispsühholoogia konspekt

„Igapäevaoskused“ Robert Bolton
Oskused, mis aitavad ehitada silda inimeste vahele
Kuigi suhtlemist peetakse inimsuse suurimaks saavutuseks, ei ole keskmine inimene kuigi osav suhtleja. Viletsatasemeline suhtlemine lahutab meid lähedastest ning viib üksilduseni, samuti ebaeduni töös. Ebaedu tööl – nad ei ole osavad suhtlejad. Ennast saab muuta! Ja muutus tõepoolest toimub.
Üks võtmeküsimusi suhtlemisoskuste õppimisel on avastada , kuidas ennast adekvaatselt kaitsta ja samas vähendada tarbetut kaitsehoiakut.
Viis oskuste komplekti:
  • kuulamisoskused – aitavad inimesel mõista, mida teine tegelikult öelda tahab.
  • kehtestamisoskused – aitavad säilitada austust , rahuldada oma vajadusi ja kaitsta oma õigusi ilma, et peaks domineerima, manipuleerima jne.
  • konfliktilahendusoskused - aitavad toime tulla konfliktiga kaasakäiva tundetulvaga – oskused, mis soodustavad läheduse teket pärast võitlust.
  • koostööl põhinevad probleemilahendusoskused – nende abil saab leida kõiki pooli rahuldavad lahendused konfliktsete vajaduste korral – see on viis lahendada konflikte nii, et need jäävadki lahendatuks.
  • oskuste valik: need juhtnöörid aitavad otsustada, milliseid suhtlemisoskusi kasutada selles olukorras, kus parasjagu olete.
    SUHTLEMISTÕKKED
    Suhtlustõkked on kõrge riskiastmega reaktsioonid – reaktsioonid, millel mõju suhtlemisele on sageli negatiivne. Need teesulud on kahjulikumad kui üks või enam suhtlevatest inimestest kannatab stressi all.
  • Kohtumõistmine (suurim teesulg)
  • kritiseerimine – teise inimese, tema tegude või hoiakute negatiivne hindamine. „Sa ise tõid selle endale kaela – sa ei saa selles jamas kedagi teist süüdistada“
  • sildistamine – teise inimese alandamine või stereotüpiseerimine. „No on jobu
  • diagnoosi panek inimese käitumise analüüsiline, psühhiaatri mängimine . „Sa oled minu jaoks nagu avatud raamat – sa teed seda ainult selleks, et mind ärritada“
  • kiitmine teisele inimesele, tema tegudele või hoiakutele positiivse hinnangu andmine. Tihtipeale kasutatakse kiitust kui trikki, et panna inimesi oma käitumist muutma . Tagamõte ! „Sa oled alati nii hea tüdruk. Ma tean, et sa saad sellega hakkama“
  • rääkida inimestele, et nad kasutavad teesulge
  • Lahenduste pakkumine
  • kamandamine – teisel millegi teha käskimine , mida sina tahad . „Tee nüüd oma kodutöö ära. Miks? Sest mina käsin“
  • ähvardamine – püüd kontrollida teist inimest, hoiatades teda negatiivsete tagajärgede eest, mida kavatsete rakendada. „Tee seda, muidu…“
  • moraali lugemine – teise inimese õpetamine , mida ta peaks tegema. „Sa ei peaks lahutama , mõtle, mis siis lastest saab“
  • ülekuulamine – suletud küsimused ehk küsimused, millele saab vastata väga lühidalt, sageli vaid jah või ei, on suhtlemises tihti tõkkeks. „Millal see juhtub“
  • nõu andmine – teise inimese probleemidele lahenduse andmine. „Kui mina oleks sinu asemel olnud, ütleksin talle kindlasti ära“
  • Teise murede vältimine
  • kõrvalepõikamine – muud juttu tehes teise probleemide juurest eemale triivimine. „Ära nüüd juurdle selle üle niimoodi , Sarah, räägime millestki muust
  • loogiline argumenteeriminepüüd teist inimest veenda, lähtudes faktidest ja jättes arvesse võtmata asjasse segatud tunded. „Vaata faktidele näkku: kui sa uut autot poleks ostnud, oleks me saanud maja sissemaksu ära teha“
  • rahustamine – püüd takistada teist inimest negatiivseid tundeid tundmast. „Ära muretse , hommik on õhtust targem
    Teatavat laadi sõnastusega kaasneb risk vestlust summutada , kahjustada inimsuhet, tekitada alaväärsustunnet, viha või sõltuvust teisest või teha kõiki neid asju koos. Ühe või enama teesulu tulemusel võib teine inimene muutuda järeleandlikuks , allaheitlikuks, või hoopis vastupanu osutada, vaielda . Need vestlustõkked kipuvad alandama teise eneseväärikust ja kahandama tema motivatsiooni. Nad vähendavad tõenäosust, et teine otsustab ise ja suurendavad tõenäosust, et ta asetab hinnangu keskme endast väljapoole. Teesulud on meie kultuuris laialt levinud: neid kasutatakse enam kui 90% vestlustest, kus ühel või mõlemal suhtlejal on mingi probleem või tugev vajadus.
    KUULAMISOSKUSED
    Sõprussuhete kvaliteet, üksmeel perekonnas, efektiivsus tööl – need sõltuvad küllalt suurem määral teie kuulamisvõimest. Mõne eksperdi arvates suudame efektiivselt kuulata vaid kolmandiku või kaks kolmandikku koguajast.
    Kuulamineon sõna, mis kirjeldab füsioloogilisi sensoorseid protsesse, mille abil kõrvade vahendusel saadakse auditiivseid aistinguid ja antakse need edasi ajju. Kuulamine viitab aga keerukamale psühholoogilisele protseduurile, mis hõlmab sensoorse kogemuse olulisuse määramist ja mõistmist.
    TÄHELEPANU VÄLJENDAMISE OSKUSED
    Tähelepanu osutamine ilmneb tähelepanu väljendavas kehahoiakus, silmsides, sobilikus kehakeeles ja segajateta keskkonna tagamisest, et kuulaja saaks kõneleja jaoks ka psühholoohiliselt kohal olla. Oskus kasutada ukseavajaid ( mitteverbaalsed vihjed – need tunded ilmnevad näoilmes, hääletoonis, kehahoiakus ja energiatasemes), anda rääkijale väike julgustus (lihtsad reaktsioonid, mis õhutavad kõnelejat oma lugu jutustama ja hoiavad kuulaja aktiivsena), kasutada avatud küsimusi ja tähelepanelikult vaikida võimaldavad kuulajal keskenduda kõnelejale.
    NELI PEEGELDAVA KUULAMISE OSKUST
    Peegeldavas vastuses sõnastab kuulaja uuesti kõneleja poolt väljendatud mõtted ja/või tunded, tehes seda viisil, mis näitab mõistmist ja aktsepteerimist. Peegeldav reageering on hinnangutest vaba. See on rääkija jaoks märk mõistmisest ning aktsepteerimisest.
    Ümbersõnastamine (jutu sisu)
    Ümbersõnastus on lühike vastus, kus kuulaja annab oma sõnadega kõnelejale edasi tema jutu põhisisu.
    • See on kokkuvõtlik
    • Hea ümbersõnastus peegeldab kõneleja sõnumist ainult olulist
    • Keskendub rääkija jutu sisule . Puudutab pigem fakte või ideesid kui tundeid, mida kõneleja väljendab.
    • Ümbersõnastus on selline, kus kasutatakse kuulaja enda sõnu. Kuulaja peab suutma orienteeruda kõneleja taustsüsteemis.
    Tunnete peegeldamine
    Tunnete peegeldamine tähendab rääkija väljendatud tunnete kokkuvõtvat tagasipeegeldamist rääkijale. Üks tõhusamaid viise teise inimese poolt öeldust arusaamiseks on tema kehakeele jälgimine.
    Tähenduste peegeldamine
    Kui tunded ja faktid on koondatud ühte vastusesse, on meil tegu tähenduse peegeldamisega.
    X: Mis juhendaja esitab mulle kogu aeg minu isikliku elu kohta küsimusi. Tegelegu enda asjadega.
    Y: Sind häirib, et ta su privaatsust ei austa.
    Tähenduse peegeldamist õppima asudes on inimestel tavaliselt abi valemist : „Sa tunned (antud tunnet ), sest (tundega seotud sündmus või kontekst).“ Valem ei ole vestlusest pealetükkiv.
    Kokkuvõtlik peegeldamine
    Kokkuvõtliku peegeldamisega võtab kuulaja kokku kõneleja pikema jutulõigu peamise sisu ja tunded. See võib koondada hiljutisi ütlusi või tõsta esile tundeid või võtta lühidalt kokku arutatud küsimusi.
    MIKS ON PEEGELDAVAD VASTUSED KASULIKUD
    Kui inimestele peegeldamisoskusi tutvustatakse, on nad tihti kahtleval seisukohal, kas need ikka passivad nende ellu. Oskusi kasutades tundub neile, et nad on kunstlikud, teesklevad. See tunne tekib ainult oskuste kujunemise alguses ja kaob edasise karjutamise käigus. Mõni kurdavad, et see meetod on liiga struktureeritud. See kaebus tundub
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Suhtlemispsühholoogia konspekt #1 Suhtlemispsühholoogia konspekt #2 Suhtlemispsühholoogia konspekt #3 Suhtlemispsühholoogia konspekt #4 Suhtlemispsühholoogia konspekt #5 Suhtlemispsühholoogia konspekt #6 Suhtlemispsühholoogia konspekt #7 Suhtlemispsühholoogia konspekt #8 Suhtlemispsühholoogia konspekt #9 Suhtlemispsühholoogia konspekt #10 Suhtlemispsühholoogia konspekt #11 Suhtlemispsühholoogia konspekt #12 Suhtlemispsühholoogia konspekt #13 Suhtlemispsühholoogia konspekt #14 Suhtlemispsühholoogia konspekt #15 Suhtlemispsühholoogia konspekt #16
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

    Lisainfo


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    14
    doc
    Suhtlemispsühholoogia konspekt
    82
    docx
    Suhtlemispsühholoogia konspekt
    8
    doc
    Suhtlemispsühholoogia konspekt
    17
    docx
    Suhtlemispsühholoogia
    10
    doc
    Suhtlemispsühholoogia
    167
    ppt
    Psühholoogia konspekt powerpoint
    69
    odt
    Sotsiaalpsühholoogia konspekt 2016
    71
    docx
    Reklaaamipsühholoogia konspekt





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun