Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Suhtlemise põhioskused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis ained on feromoonid ?
 
Säutsu twitteris
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA
Inimestevaheline kommunikatsioon on teadlik või alateadlik, tahtlik või tahtmatu protsess, mille käigus väljendatakse oma tundeid ja mõtteid verbaalsete või mitteverbaalsete sõnumite abil (Berko, Wolvin& Wolvin 1992).
Kommunikatsiooniprotsessis on eristatavad:
Edastaja (allikas) üritab edastada teisele mingit sõnumit. Kommunikatsiooniprotsess toimub kogu aeg nii et kogu aeg võetakse vastu ja edastatakse mingit infot.
Sõnumid võivad olla nii verbaalsed kui ka mitteverbaalsed nii tahtlikud kui tahtmatud .
a) kavatsuslikud verbaalsed - sellised kus me kasutame sõnu. Mõnikord võib aga sõnadel olla erinevaid või lähedasi tähendusi, mis tekitab suhtlemisel teatavaid probleeme. Lisaks sellele kasutatakse suhtlemisel palju selliseid sõnu, milliste puhul igal inimesel võivad olla oma tähendused.
b) tahtmatud verbaalsed on sellised asjad mida me ütleme välja ehkki me ei mõtle seda. Nt igasugused sõnavääratused, lauseeksitused.
c) kavatsuslikud mitteverbaalsed - on sellised ilma sõnadeta edastatavad sõnumid, mida me tahame teistele edastada.
d) tahtmatud mitteverbaalsed on kõik need mitteverbaalsed meie käitumise aspektid, mida me edastame teisele ja mis ei ole meie kontrolli all.
Kanalid mille kaudu neid sõnumeid edastatakse. Kuulmine , nägemine, puudutused , telefon, internet , massikommunikatsioon jne.
Müra . Selle alla kuuluvad kõik need faktorid , mis takistavad teisel teie poolt lähetatud infot vastu võtmast. Müra alla ei pruugi minna ainult hääled, vaid müraks võib olla ka nt ehted teise kaelas, mida te hoolikalt jälgima hakkate ja seetõttu unustate ära teist inimest kuulata. Lisaks sellele võib müraks olla ka selline asjaolu, et teise inimese jaoks ei ole nendel sõnadel sama tähendus kui teie jaoks.
Vastuvõtja /edastaja - tavaliselt on tähelepanu peamiselt pööratud info edastajale, kuid vähemalt sama oluline on ka vastuvõtja tegevus. Lisaks visuaalsele tajumisele on vastuvõtja puhul oluline ka kuulamine .
Kuulamine ja kuulmine ei ole sünonüümid . Selles on aga 4 erinevat omavahel seotud protsessi - tähelepanu, kuulmine, mõistmine ja mäletamine.
Tavaliselt normaalse kommunikatsiooni ajal on tegemist mitmete erinevate sõnumite edastamise ja vastuvõtmisega. Väga erinevad võivad olla ka nende inimeste nii füsioloogilised kui ka psühholoogilised filtrid, need kõik aga takistavad info normaalset vastuvõtmist.
Tagasiside on vastus teie poolt edastatud sõnumile. Tagasisidega võimendatakse teatavaid käitumisi ja summutatakse teisi. Tagasisidemega kinnitatakse teiste inimeste käitumist. Kui me teiselt sellist tagasisidet ei saa, siis me hakkame selle üle kurtma - nt "ta ei kuula mind kunagi" jne.
Aeg. Suhtlusprotsess sõltub alati teatud määral minevikust. Suhtlusprotsessis ei ole kunagi võimalik tagasi minna samasse punkti kust te alustasite, kuna suhtluses olukord pidevalt muutub.
Selline kommunikatsioon leiab aset 3-l tasandil:
  • Intrapersonaalne kommunikatsioon mis toimub inimese sees. Siia alla kuulub nt mõtlemisprotsess , otsuste langetamine ja enesemääratlemine. Eneseõigustamine või – süüdistamine, päevikupidamine.
  • Interpersonaalne kommunikatsioon viitab sellisele kommunikatsioonile, kus inimesed vahetavad oma mõtteid ja tundeid.. Selle vormideks võivad olla nt vestlused , intervjuud, diskussioonid.
  • Avalik esinemine võib olla otsene, kui edastatakse oma sõnumit auditooriumi ees või siis kaudne, kui on tegemist nt raadio, TV, internetiga.
    Inimestevaheline kommunikatsioon on…
  • Dünaamiline kõik on pidevas muutumises.
  • Pidev – ei peatu kunagi, ei päeval ei ööl.
  • Pöördumatu – tehtu on juba olnud, seda me enam muuta ei saa.
  • Interaktiivneme oleme pidevas kontaktis teiste inimestega.
  • Kontekstuaalne see on üks osa meie kogemusest inimesena .
    Efektiivne on kommunikatsioon siis kui see sõnum, mida edastaja kavatses edasi saata on võrdlemisi lähedane sellele, mida vastuvõtja tajus ja millele ta reageeris. Mida suurem on vastavus selle vahel mis oli meie kavatsus ja selle vastuse vahel, mis me saame, seda efektiivsem on olnud meie suhtlemine .
    Johari aken
    Isikutaju üheks objektiks võib olla ka inimene ise. Inimese iseenda ja teiste taju mõistmisel ning olemasoleva informatsiooni süstematiseerimisel võib kasutada nn JOHARI akent, mis on oma nime saanud selle loojate Joseph Lufthi ja Harry Inghami järgi. Mudel on saadud kahe teguri: tundtud/teadaoleva ja tundmatu/mitteteadaoleva informatsiooni varieerimisel.
    Avatud alasse kuuluv peegeldab teie avatust maailmale, teie soovi olla avatud. Seal on kõik need aspektid enda kohta mis on teada teile ja teistele.
    Pime ala - seal on kõik need asjaolud enda kohta, mida teised inimesed tajuvad, kuid mis ei ole teile kättesaadavad. Pimedas alas on sageli need isiksuse omadused, mis segavad enesehinnangut.
    Varjatud ala - siia kuuluvad kõik need asjaolud, mida te ei tahaks teistele näidata, esitada. Nt mingid faktid, mingid tunded teiste inimeste suhtes. Omavaheliste suhete jahenemine või taandareng toob kaasa varjatud ala suurenemise.
    Tundmatu ala - see on täielikult tundmatu ala. Siia kuulub kõik see, mida ei ole kunagi avastatud ei teie ega ka kellegi teise poolt. Te võite ainult järeldada, et selline ala on olemas. See võib muutuda tunnetatavaks mingites ekstreemsetes olukordades.
    JOHARI AKEN
    ENDALE
    Tuntud
    Tundmatu
    Tuntud
    AVATUD ALA
    PIME ALA
    TEISTELE
    Tundmatu
    VARJATUD ALA
    TUNDMATU ALA
    ISIKUTAJU
    Oma igapäevaelus sõltume me suurel määral sellest, kuidas me oma suhtlemispartnerit tajume. Tajumine
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Suhtlemise põhioskused #1 Suhtlemise põhioskused #2 Suhtlemise põhioskused #3 Suhtlemise põhioskused #4 Suhtlemise põhioskused #5 Suhtlemise põhioskused #6 Suhtlemise põhioskused #7 Suhtlemise põhioskused #8 Suhtlemise põhioskused #9 Suhtlemise põhioskused #10 Suhtlemise põhioskused #11 Suhtlemise põhioskused #12 Suhtlemise põhioskused #13 Suhtlemise põhioskused #14 Suhtlemise põhioskused #15
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-11-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor helikiima Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Referaat suhtlemise põhioskused (kontakt, kuulamine, selge eneseväljendus.)
    suhtlemise põhioskused , kontakt , kuulamine , selge eneseväljendus , lõhnad , feromoonid , dimensioon

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    13
    doc
    Suhtlemise lühikontspekt
    990
    pdf
    Maailmataju ehk maailmapilt 2015
    161
    pdf
    Juhtimise alused
    29
    docx
    Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused
    107
    docx
    Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse
    106
    pdf
    PSÜHHOLOOGIA ALUSED
    21
    docx
    Nõustamise põhialused
    35
    doc
    Sotsiaal- ja suhtlemispsühholoogia





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun