kokkuleppele) Mina-sõnumeid kasutav objektiivne olukorra kirjeldus ja selle mõju isiku tunnetele, elule jne. Otsene ja kaudne kehtestamine Linehan, M. ja Egan, K. : otsene kehtestamine ei pruugi olla teatud olukorras efektiivseim reageerimisviis (eriti isikutele, kes soovivad meeldida ja on teiste poolt hinnatud Väike vale? Oht eetilisele käitumisele. Kehtestava sõnumi sisu: Suhte säilimisele aitavad kaasa sõnumi sisus esinevad komponendid nagu tänu avaldamine, selgitamine, vabandamine, katse leida kompromissi, empaatia väljendamine. Kolme tüüpi sisu: - käitumise kirjeldamine - käitumise kirjeldamine koos rahulolematuse väljendamisega - lisaks esitatakse soov/nõue Mina-sõnumid (I-language) Mul on kõht tühi. Täpne sõnum - Mul on kõht tühi, ma ei suuda keskenduda. Empaatia väljendamine Ma saan aru, et sa ei taha veel sööma minna, kuid ma ei saa edasi töötada tühja kõhuga.
- Tehtud investeeringud suurendavad pühendumist suhtele Käitumisviiside kinnistumine läbi biheivioristliku seletuse Biheivioristliku käitumise, sh suhtlemisstiili püsimine selgitatav läbi tagajärgede. Tasud kinnitatud käitumise esinemise tõenäosust tulevikus (õnnestunud kehtestamine peale suhtlemisalast koolitust motiveerib kordma), karistused (häbi tundmine ebaõnnestunud kehtestamise katse järel vähendab motivatsiooni). Suhtlemise komponendid: tajumine, kommunikatsioon, mõjutamine Tajumine ja suhtlemine Tajumine on tunnetusprotsess, mille käigus kujuneb nähtustest terviklik tajupilt tänu stiimulite üksikomaduste integreerimisele psüühiliste operatsioonide abil. Tajumine hõlmab nii väliskeskkonnast saadavate signaalide (nt. sensuaalne parfüüm, närvilised liigutused) vastuvõtmist eri meelte (nägemine, kuulmine, haistmine, jt.) vahendusel, kui ka nende mõtestamist
- Tehtud investeeringud suurendavad pühendumist suhtele Käitumisviiside kinnistumine läbi biheivioristliku seletuse Biheivioristliku käitumise, sh suhtlemisstiili püsimine selgitatav läbi tagajärgede. Tasud kinnitatud käitumise esinemise tõenäosust tulevikus (õnnestunud kehtestamine peale suhtlemisalast koolitust motiveerib kordma), karistused (häbi tundmine ebaõnnestunud kehtestamise katse järel vähendab motivatsiooni). Suhtlemise komponendid: tajumine, kommunikatsioon, mõjutamine Tajumine ja suhtlemine Tajumine on tunnetusprotsess, mille käigus kujuneb nähtustest terviklik tajupilt tänu stiimulite üksikomaduste integreerimisele psüühiliste operatsioonide abil. Tajumine hõlmab nii väliskeskkonnast saadavate signaalide (nt. sensuaalne parfüüm, närvilised liigutused) vastuvõtmist eri meelte (nägemine, kuulmine, haistmine, jt.) vahendusel, kui ka nende mõtestamist
· mõjutab elu kvaliteeti (Suhtlemis)oskuste kujundamisel arvestada kolme tasandiga · teadmised (nt: mis on kehtestav käitumine) · suhtumine (nt: kehtestav käitumine on vajalik) · käitumine (nt: kehtestavalt käitumine Sotsiaalsete kompetentside kujunemisel on roll sotsialiseerimiskeskkonnal, mis pakub käitumismudeleid ja tasustab sobivaid. Mõisted kommunikaator teabe edastaja retsipient- info vastuvõtja teade info, mis edastatakse suhtlemise käigus sümbolid kannavad tähendusi, on kokkuleppelised suhtlemise kontekst aitab teksti mõista tagasiside- info retsipiendilt, selle kohta, kuidas sõnumit mõisteti Suhtlemise komponendid - tajumine, kommunikatsioon, mõjutamine. Suhtlemisprotsess hõlmab teise isiku äratundmist (nt. kategooriatesse paigutamine), kontakti loomist, teabevahetust, mõjutamist ja kontakti lõpetamist. Efektiivse suhtlemise eelduseks SI teooria järgi on sarnane olukordade ja rollide defineerimine.
Turvaline kiindumusstiil- suhted vanematega kirjeldati soojade ja sõbralikena. Ärev/ambivalentne kiindumusstiil- Vanemaid kirjeldati pealetükkivana. Vätiv kiindumusstiil- Emasid kirjeldati külmade ja tõrjuvatena Armastuse teooriad: ● Füüsiline, intensiivsed emotsioonid ● A kui mäng, manipuleeriv ● A kui sõprus, vähe kirge ● Ratsionaalne, kalkuleeriv ● Emotsionaalne, irratsionaalne ● Alturistlik Armastuse komponendid: ● INTIIMSUS- emotsionaalne komponent, lähedus ● KIRG- motivatsiooniline komponent, seksuaalne veetlevus ● PÜHENDUMINE- kognitiivne komponent, otsused suhtes olemise kohta Takistused läheduse kogemiseks: ● Madal enesehinnang ● Kiirustamine ● Läbitöötamata vaenulikkus ● Mineviku mõju ● Manipulatsioonid ● Rivaalitsemine ÜKSINDUS JA ÜKSILDUS R.WEISS:
senise elukogemuse, soovid, eesmärgid, kujunenud väärtused ja omaksvõetud normid. · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Isikuväliseks teguriks, mis suhtlemist mõjutab on isik, kellega me suhtleme. Suhe tähendab interpersonaalseid interaktsioone arenedes seega mitme osaleja kavatsuste ja isikupära vastastikusel toimel. · Suhtlemine kui sotsiokultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid indiviidide vahel. Inimeste reaktsioonid suhtlemise käigus on reguleeritud normide, reeglite, tavade jne. poolt. Situatsioonilised tegurid nagu nt. eesmärgid konkreetses olukorras, roll ja reeglid, millest tuleb kinni pidada, ruum, kus suhtlemine aset leiab, võivad avalduda isikutele ebatüüpilised jooned ehk siis sellised, mis tavaliselt käitumises ei ilmne või siis nõuab olukord nö rituaalset- reeglipärast käitumist, mis jätab varju isikule iseloomuliku. Situatsioonilised tegurid on ajutised,
.........................................................................................13 KASUTATUD ALLIKAD:........................................................................13 2 SISEJUHASTUS. Me kõik pidevalt on suhtlusolukordades - kodus, tööl, tänaval, transpordis; lähedaste ja üsna võõraste inimestega. Iga inimese elu on lahutamatult seotud kommunikatsiooniga. Suhtlemine on igapäevase elu lahutamatu osa. Nii, suhtlemise protsessiga on seotud kõik eluvaldkonnad ühiskonnas. Suhtlemises inimene omandab kogemust, mis inimkond on kogunud ajaloo jooksul. Suhtlemises toimub sotsialiseerumise käigus, inimese kujunemise protsess. Suhtlemise kaudu inimene tunnetab mitte ainult teiseid inimesi, kuid ka enda. Samuti suhtlemine on inimestevahelise toime erivorm, mille jooksul teostub mitmesugusr informatsiooni vahetust (kontseptsioonide, ideede, tunnete, meeleolude, hoiakute jne.).
Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus ehk kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine ehk interaktsioon · Vastastikune tajumine ehk pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused · Inklusioon ehk püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida ütleb? Kuidas? Kellele? Milline on tulemus?
Kõik kommentaarid