10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 21 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-01-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
GetriJ
Õppematerjali autor
ümbritsevate inimeste väärtushinnangutest ja nende väärtuste vahendamisest. Käitumine on inimese oskus ja võime suhteid reguleerida, suhteid luua ja juhtida. Oskused ja võime suhtlemisolukordi adekvaatselt tajuda, iseenda käitumist vaadelda, analüüsida ja väärtustada. Inimese tegevus koosneb käitumisaktidest, milles realiseeruvad inimese sisemised ajendid. Kõik inimesed vajavad suhtlemist, sest suhtlemine annab kinnitust sellele, et me ikka olemas oleme. Suhtlemine on tegevus, mille käigus üks osapooltest edastab teisele mingisugust informatsiooni. Suhtlemise käigus edastatakse mõtteid, arvamusi, küsimusi jne. Suhelda saab erinevatel viisidel, näiteks kõneldes, kirjutades, viipekeeles vms. Kõige kvaliteetsemaks suhtlusviisiks on aga alati peetud vestlust, kus osapooled kohtuvad näost näkku, nii tekib kõige vähem arusaamatusi, edastatakse kõige rohkem informatsiooni, kus täiendavat
lahendusi kaaluda ja järele proovida võib tekitada sõltuvust või vastupanu 5. LOOGIKA KASUTAMINE/ ARGUMENTEERIMINE Sa eksid, sest.... Jah, aga mõtle loogiliselt... kutsub esile oma seisukohtade katismist ja vastuargumente teine in. ei kuula sind enam võib tekitada alaväärsuse tunnet 6. HINNANGUTE ANDMINE/ KRITISEERIMINE, SÜÜDISTAMINE See on lapsik mõtlemine Sa oled lihtsalt laisk .... Ise oled süüdi .... vihjab teise ebakompetentsusele, rumalusele, otsustusvõimetusele suhtlemine katkeb kuna kardetakse negatiivset hinnangut hinnanguid võetakse sageli tõe pähe 7. KIITMINE, NÕUSTUMINE Sa oled nii tubli ju, küll sa saad hakkama Asi ei ole sugugi nii hull oht näidata üleolekutunnet, mis tekitab teises alaväärsust võib tunduda manipulatsioonina, et esile kutsuda soovitavat käitumist ka tulevikus võib põhjustada ärevust, juhul kui teise in. arusaam iseendast ei lähe kiitusega kokku 8. SILDISTAMINE/ NAERUVÄÄRISTAMINE Sa oled tõesti saamatu
3) Konflikti tuleb iga hinna eest vältida. Juhtnöörid edukaks suhtlemiseks: 1) Valmistuge. 2) Kontrollige, kas partneril on praegu tahtmist teiega sellel teemal rääkida. 3) Olge positiivselt meelestatud. 4) Kasutage «mina»-sõnumeid. 5) Hoiduge «sina»-sõnumeid. 6) Olge konkreetne. 7) Aktiivne kuulamine. 8) Ärge muutke teemat. 9) Leppige kokku katseajas. 10) Tänage partnerit, et ta teiega intiimeluprobleemidest rääkis. Lapsega suhtlemine Mõjukas lapsevanem mõistab asjad: 1) Ta on inimene, kellel on omad probleemid. 2) Tema lapsed on ka inimesed, kellel on omad probleemid. Kuna küsimused nõuavad vastuseid, on küsija see, kes vestlust juhib. Rusikareeglit selleks, et end lapsele arusaadavaks teha: 1) Konkreetsus. 2) Momentaansus. 3) Hoiduge hukkamõistust. 4) Järelkindlus. Süüdistusi ja silte kleepimist saab vältida: 1) Olukorda või probleemi kirjeldades ärge kasutage sõna «sina». 2) Jagage infot.
Sissejuhatus teemasse. 1. Sotsiaalpsühholoogia: uurib kuidas mõjutab inimeste mõtteid, tundeid ja käitumist teiste inimeste tegelik, kujutleav või mõeldav juuresolek. Sotsiaalpsühholoogia ühendab nii psühhholoogiat kui ka sotsioloogiat. Psühholoogia: on teadus, mis uurib psüühikat, käitumist ja psüühilisi protsesse ja psüühika üldisi seaduspärasusi. 2. Suhtlemise olemus. Kommunikatsioon laiemas tähenduses. Teabevahetuse põhiskeemid. Suhtlemine kui semnatiline probleem. Suhtlemine: on inimestevaheline infovahetusprotsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine, mõjutamine ja suhete loomine. Samuti on suhtlemine ka märgiline käitumine: ehk märke kasutav, vahendav ja tõlgendav teadvus. Hea suhtlemisoskus eeldab: 1. Head orienteeriumist rollides, mida ümbritsevad inimesed täidavad. 2. Oma rollide valdamist. 3. Oskust paindlikult siseneda rolli ja rollist väljuda situatsiooni muutudes. 4
Risustatud sõnumid varjavad tundeid või soove. Metasõnumitega rõhutatakse tahtlikult lauserütmi või hääletooni või lisatakse mõnda piiritlevat sõna mis on sageli halvustatav. Tõhus eneseväljendus tähendab, et sõnum peab olema otsekohene, seda tuleb edastada kohe ja selgelt. Lisaks on olemas parakeel mis toob esile vokaalkomponendid sisust eraldi võetuna. 4) Kehakeel. Isegi vaikides saab suhelda, paljastada oma tundeid, emotsioone ja hoiakuid. Mitteverbaalne suhtlemine jaguneb kaheks: liigutused ja ruumisuhted. Kehakeele mõistmine on lausa hädavajalik, sest tihti peale liigutused, zestid ja näoilme annavad rohkem informatsiooni ning on usaldusväärsem kui sõnad. 5) Transaktsioonianalüüs. See on oskus märgata millal teis räägib lapsevanem, täiskasvanu või laps. On tarvis õppida analüüsida enda päevast minatasandit ja ka tähelepanna ümbritsevate minatasandit. Klienditeenindus. Kontakt kliendiga on omaette asi
SOTSIAAL-HUMANITAARINSTITUUT SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID Kursusetöö SOTSIAALTEADUSTE ÕPPEKAVA Juhendaja Tallinn 2010 3 SISUKORD Sissejuhatus 1. Suhtlemine 1.1. Suhtlemise põhitunnused ja reeglid 1.2. Suhtlemise tähendus elus 1.3. Suhtlemise kooslus ja protsess 2. Suhtlemist takistavad tegurid 2.1. Ebasoovitatavad reaktsioonid 2.2. Teesulud on riskantsed reaktsioonid 3. Suhtlemisoskuste ja suhtlemistõkete uurimine 3.1. Küsitluse ettevalmistamine ja läbiviimine 3.2. Küsimustike tulemuste arvutamine, tulemused, ettepanekud 3.2.1 Tulemuste arvutused 3.2.2 Tulemused 3.3 Ettepanekud Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1
Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk tähenduslikku sisu omav sõnaline või mittesõnaline ühik Kodeerimine tähenduste tõlkimine märkidesse Dekodeerimine märkide lahtimõtestamine tähendustesse Kontekst taustsüsteem, milles toimub suhtlemine 5. Suhtlemise tasandid (intrapersonaalne, diaadiline jm) Kommunikatsiooni liigitus: Intrapersonaalne- enamasti sisekõne vormis Diaadiline enamasti spontaanne ja mitteformaalne Grupisisene grupp peab olema piisavalt väike kontaktide loomiseks, suhtlemine ei katke kui inimest kõrval ei ole Organisatsioonisisene- tavaliselt formaalne Massikommunikatsioon- kõneleja ja vastuvõtja on eraldatud ajas ja ruumis 6. Kommunikatsioonivahendid, nende jagunemine
kuna kui siseklient on hästi teenindatud, teenindab ta ka välisklienti hästi. Kui siseklient on pandud ennast hästi tundma, siis tunneb ta ennast ka selles organisatsioonis vajaliku ja tähtsana. Kui need punktid on täidetud ka sisekliendi teenindamisel, siis võib sisekliendi enda teenindamise kvaliteet tunduvalt paraneda. Personaalsed suhtlusvahendid organisatsioonides jagunevad verbaalseteks (suulised) ning mitteverbaalseteks (kehakeel). 3. Suhtlemine Suhtlusoskus on elu tähtsamaid oskusi sama tähtis kui need, mida inimestel läheb vaja näiteks kooli lõpetamiseks või siis elatise teenimiseks. Suhtlusoskusest sõltub ka inimeste isiklik õnn. Kui osatakse hästi suhelda, võidetakse eluks ajaks sõpru. (McKay, M., Davis, M., Fanning, P. 2000. Lk 9). Suhtlemisoskused on väga tähtsad klientide teenindamisel. Nii välis- kui ka siseklientide hästi teenindamisel, kuna sellest oleneb kui hästi ettevõtte töötaja ise teisi teenindab.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid