jaoks tähendab. KUULAMISTEHNIKAD 1. Ignoreerimine, barjääri loomine- seisneb sisuliselt mittekuulamises, hinnangu andmises partneri kohta, tema probleemivõi isiksuse mitteväärtustamises, oma probleemidega tegelemises. On sisuliselt kuulamistõkete rakendamine. 2. Küsimine, enamasti täpsustamine. Kolmes vormis: · suletud küsimus- kuulaja esitab kas küsimuse mõeldes ise välja, mille kohta ta selle esitab · avatud küsimus- rääkijal on võimalik anda lisainfot · suunatud küsimus- kahe eelneva vahepealne 3. Soodustamine, jätkutehnikad- kuulaja sõnaline või mittesõnaline käitumine, mis annab partnerile võimaluse alustada rääkimist või jätkata seda pärast pausi: · ukse avaja- kuulaja näitab üles huvi probleemi vastu ja valmisolekut kuulata · kaja- korrates rääkija poolt öeldu viimast või rõhutatud fraasi saab kuulaja lisainformatsiooni
kuuldud teade just tema jaoks tähendab. KUULAMISTEHNIKAD 1. Ignoreerimine, barjääri loomine- seisneb sisuliselt mittekuulamises, hinnangu andmises partneri kohta, tema probleemivõi isiksuse mitteväärtustamises, oma probleemidega tegelemises. On sisuliselt kuulamistõkete rakendamine. 2. Küsimine, enamasti täpsustamine. Kolmes vormis: suletud küsimus- kuulaja esitab kas küsimuse mõeldes ise välja, mille kohta ta selle esitab avatud küsimus- rääkijal on võimalik anda lisainfot suunatud küsimus- kahe eelneva vahepealne 3. Soodustamine, jätkutehnikad- kuulaja sõnaline või mittesõnaline käitumine, mis annab partnerile võimaluse alustada rääkimist või jätkata seda pärast pausi: ukse avaja- kuulaja näitab üles huvi probleemi vastu ja valmisolekut kuulata kaja- korrates rääkija poolt öeldu viimast või rõhutatud fraasi saab kuulaja lisainformatsiooni
Suhtlemispsühholoogia: eksamiks kordamine Isikutaju nii inimese kui ka tema kujutise ühepoolne tajumine teise inimese poolt Interpersonaalne pertseptsioon - vahetu suhtlemisega kaasnev sotsiaalne taju ehk siis inimestevaheline taju. Isikutaju sõltub - Subjektist (eelarvamused, uskumused) - Objektist (sotsiaalne positsioon) - Olukorrast Isikutaju põhiprobleemid. Tagajärg? - kategoriseerimine (kastidesse panemine, siltide kleepimine) - loogiline järeldamine (kellegi üle otsustamine, väheste faktide alusel paneme kasti) - analoogiate kasutamine (sarnasus iseendaga ,,mina olin täis, järelikult minu laps ka") - projektsioon (oma head omadused kantakse üle inimestele, kellega on head suhted)
Sissejuhatus teemasse. 1. Sotsiaalpsühholoogia: uurib kuidas mõjutab inimeste mõtteid, tundeid ja käitumist teiste inimeste tegelik, kujutleav või mõeldav juuresolek. Sotsiaalpsühholoogia ühendab nii psühhholoogiat kui ka sotsioloogiat. Psühholoogia: on teadus, mis uurib psüühikat, käitumist ja psüühilisi protsesse ja psüühika üldisi seaduspärasusi. 2. Suhtlemise olemus. Kommunikatsioon laiemas tähenduses. Teabevahetuse põhiskeemid. Suhtlemine kui semnatiline probleem. Suhtlemine: on inimestevaheline infovahetusprotsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine, mõjutamine ja suhete loomine. Samuti on suhtlemine ka märgiline käitumine: ehk märke kasutav, vahendav ja tõlgendav teadvus. Hea suhtlemisoskus eeldab: 1. Head orienteeriumist rollides, mida ümbritsevad inimesed täidavad. 2. Oma rollide valdamist. 3. Oskust paindlikult siseneda rolli ja rollist väljuda situatsiooni muutudes. 4
SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju .......................................................................... 26 Kommunikatsioon ............................................................................... 32 Kommunikatsiooniskeem ................................................................. 32 Tagasiside ......................
Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Üks tähtsamaid tegevust suunavaid tegureid on tagasiside, sest meile kõigile on oluline, kuidas teised inimesed meie tegevusele reageerivad. Tagasisidet saame me eelkõige teistega vahetult suheldes. Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Informatsiooniks võivad olla teated, ideed, faktid, hinnangud, mõtted, tunded. Suhtlemise käigus annab inimene oma ideede, arvamuste ja seisukohtade näol teisele inimesele üle mingit teavet eesmärgiga panna vastuvõtja aru saama edastatava teabe sisust. Seega määrab suhtlemise sisu see, kas vastuvõtja saab sellest aru või mitte. Seetõttu tuleb arvesse võtta osapoolte tundeid, taotlusi ja võimet mõista.
Aktiivne kuulamine on üks edu võtmeküsimus, kuna õpetab arvestama igas olukorras selle inimesega, kellega tegemised kokku viivad. Kuulamisoskusega seoses on suhtlemispsühholoogia vallas välja toodud kolm partnerisse suhtumise aspekti, mis aitavad selle oskuse arengule kaasa. Esimene on tingimusteta aktsepteerimine, teine on empaatia ning kolmas on sotsiaalne soojus. (Antsov, 2005) Aktiivse kuulamise eeldused: sobiv aeg ja koht mitte iga aeg ja koht ei sobi kuulamiseks avatud hoiak ole valmis kuulama ka seda, mis sulle ei meeldi (nt kriitika) partnerisse eelarvamustevaba suhtumine püüa võtta vestluspartnerit ,,puhta lehena" tähelepanu ja keskendumine huvi mõnikord on endas vaja tekitada huvi teiste inimeste vastu tehnikate tundmine ja kohane kasutamine kontakt usaldus võrdne tasand, soovitavalt täiskasvanu tasand (Kuulamine, 2013) 1.1 Vaikne kuulamine
TALLINNA TEENINDUSKOOL Piia Maria Nahkur T11HT ISIKUTAJU Referaat Juhendaja: Mare Kiis 2011 1 Piia Maria Nahkur Isikutaju SISSEJUHATUS Käsitlen referaadis isikutaju, sest antud teema tundub mulle tervest kursuse sisust kõige põnevam. On huvitav teada mis on taju ning kuidas teistest arvamuse loomine sõltub paljustki sellest, kuidas me inimesi tajume. Piia Maria Nahkur Isikutaju 1 TAJU Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud infot põhjalikumalt. Välismaailmast meelte kaudu saadav info on katkendlik ja lünklik, alles teadvus loob sellest tervikstruktuuri. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus,
Kõik kommentaarid