Sugurakkude areng. Viljastumine Organismide looteline areng. (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Organismide paljunemine ja areng

Nimet rakkude jagunemist (ühe raku jagunemine). Millest sõltub rakutsükli kestus? Oleneb rakutüübist ning vastava koe füsioloogilisest aktiivsusest. Mille poolest erineb karüokinees tsütokineesist? Karüokinees toimub esmalt. Selle käigus tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Seejärel tuleb tsütokinees e tsütoplasma jagunemine ning moodustub kaks tütarrakku. Mis on mitoosi põhieesmärk? Rakkude jagumine tagab organismi kasvamise ja arengu, asendatakse hukkunud rakud ja tagab ka vigastuste paranemise. Kirjeldage raku interfaasis toimuvaid protsesse. kahekordistumine. Rakuainevahetus intensiivistub. Organellide arv suureneb. Interfaasis on kromosoomid lahti keerdunud. Interfaasi lõpus toimub DNA Sünteesitaks ATP-d. Rakumõõtmed muutuvad. Loomarakus algab interfaasis tsentrioolide kahestumine. Kirjeldage mitoosi faase. 1.profaas: kromosoomid keerduvad kokku. Tuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid

Bioloogia

5

docx

Bioloogia paljunemine

identsed. Kromosoomide ristsiire ­ meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrde pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenide vahetus. meioos ­ päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tüarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomida lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel. Mitoos ­ päristuumse raku jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Ovogenees ­ munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovogoon ­ emasorganismis esinev munaraku eellane. Ovulatsioon ­ küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Sperm ­ (spermatosoidid) seemnerakk, mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees ­ seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini.

Bioloogia

2

odt

Organismide paljunemine ja areng

1.Suguline paljunemine Enamasti 2 vanemat,sugurakkude abil viljastumine -sugurakkude ühinemine:*kehaväline(kalad) *kehasisene(inimene) ,paljasseemne- ja õistaimedel* pantenogenees e neitsisigimine-areng viljastamata sugurakust*pärilik muutlikus on suur Eoseline paljunemine mittesugulinekromosoomistikuga rakk, mis idaneb mullas. Viljastumine toimub sama taime rakkude vahel. Samblad, sõnajalad ,seened. Pärilik muutlikus esineb, väike.Vegetatiivne pooldumineTaimedel kasvuorganite abil: juured, mugulad, võsundid, lehed. Pär.muutlikus puudub 2.Mitoos tagab organismi kasvamise ja arengu. Karüogineesi käigus tagastatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Karüogineesi lõpus hakkab tsütoplasma jagunemine(tsütogenees) , mille tulemusema moodustub kaks tütarrakku(tsütogenees)

Bioloogia

7

doc

Organismide paljunemine ja areng

Paljunemine ja areng Paljunemise võimalusi looduses 1. Suguline ­ uus organism saab alguse viljastunud munarakust, toimub ühe liigi piires. Järglaste omadused kombineeruvad. a. Partenogenees - areng viljastamata munarakust b. viljastatud munarakust - emas- ja isassuguraku ühinemine · esineb iseviljastumist ­ sugurakud pärinevad ühelt vanemalt · esineb ristviljastumist ­ sugurakud pärinevad kahelt vanemalt 2. Mittesuguline ­ üks lähteorganism. Järglasi palju.

Bioloogia

1

doc

Viljastumine ja areng

Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia ­ Viljastumine ja areng Viljastumisel ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ning taastub liigile iseloomulik (diploidne) kromosoomistik. Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Mittesugulisel paljunemisel on ontogeneesi alguseks vanemorganismist eraldumine. Viljastumata munarakust arenemist nimetatakse partenogeneesiks (mesilastel, vesikirpudel, võilillel; ühendab endas sugulisele ja mittesugulisele paljunemisele omased tunnused)

Bioloogia

4

doc

Paljunemine

raku mõõtmed ja organellide arv, toimub DNA replikatsioon, ATP süntees, kromosoomid keerduvad lahti. Interfaasis enamik rakke difenrentseerub. · Mitoos ­ Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Jaguneb: karüokinees(tuuma jagunemine), tsütokinees(tsütoplasma jagunemine) · Embrüogenees ­ Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünnimomendiga(elussündijatel), koorumisega(lindudel) või idu moodustamisega seemnes(taimedes) · Postembrüogenees ­ · Viljastumine ­ vanemorganismide sugurakkude ühinemine ehk gameetide tuumade ühinemine. · Ontogenees ­ Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim. tema individuaalseks arenguks e. ontogeneesiks. · Ovogenees ­ Munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni.

Bioloogia

2

doc

Organismide paljunemine ja areng

tsütokineesi tulemusena moodustub kaks tütarrakku, tsentrioolid kahestuvad, tuumamembraane ja tuumakesi ei teki. Interfaas meioosi kahe jagunemise vahel on mitoosiga võrreldes lühem ja liitub teise jagunemise profaasiga. II meioosi faaside osas sama, va. Kromosoome on poole vähem(2 paari). Tekib ühest diploidsest rakust 4 haploidset tütarrakku(gen. Erinevad). Suguline ehk generatiivne paljunemine- viljastumine, uhinevad sugurakkude e. Gameetide tuumad. Viljastunud munarakk- sügoot. Spermide eellasteks spermatogoonid (spermatogenees). Munandimanuses valminud seemnerakud. Munarakkude eellasteks ovogoonid-paljunemine lõpeb looteeas(ovognees). Ovogoon: munarakk ja 3 polütsüüti. Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse nim. Ovulatsiooniks. Ühe isendi areng viljastumisest/vanemorganismist eraldumisest surmani-individuaalne areng e. ontogenees

Bioloogia

2

doc

Mitoos

Ta erladub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks, moodustades koloonia. (pärmseened, käsnad, hüdra) 3. Taime osadega ­ sibulatega (sibul ja sibullilled). Võsunditega (maasikad, hanijalg). Juurevõsudega (vaarikas, sibul, lepp). Mugulatega (kartul). Pistikutega (paju, mustsõstar). Risoomidega (orashein, piparmünt, maikelluke). Lehtedega (begoonia). Suguline paljunemine: geneetiline ehk pärilik materjal pärineb kahelt vanemalt, toimub viljastumine ehk sugurakkude ühinemine. Vanematel moodustuvad sugurakud ehk gameedid: seemnerakk ehk sperm, munarakk ehk ovotsüüt. Viljastumine võib olla nii kehasisene kui ­väline. Mõlemasugulistel loomadel on emas ja isassugu- elundid ühes ja samas kehas(viinamäetigu, vihmauss). Lahksugulistel loomadel on emas ja isassuguelundid eraldi organismides. Kalad kahepaiksed, linnud ,imetajad Partonegenees ehk neitsisigimine: järglane areneb viljastamata munarakust.

Bioloogia

Kommentaarid (1)