Sugukonnad ja tegevused muistsetel aegadel (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Ajalugu konspekt - muistne aeg

1. Homo sapiens sapiens on praegusel ajal elav inimene, kes tekkis XX sajandil ehk lähiajalood perioodi alguses. (Nad ei surnud välja.) Nendertallased ­ inimlaste allik, kes elas viimasel jää- ajal ja surid välja u. 30 000 a. Tagasi. 2. Muistsed inimesed elasid koos sugulaste gruppidena ehk sugukondadena. Ühte sugukonda kuulus tavaliselt mitukümmend liiget. Mitu omavahel suguluses olevat ja lähestikku elavat sugukonda moodustasid hõimu. Hõimul olid ühised kombed ja ühine keel. Aja jooksul inime- sed õppisid ise valmistama üha täiuslikumaid kivist ja luust tööriistu. Nii valmisid oda- ja noo- leotsad ning pihukirved. Kõige oluline oli vibu leiutamine, see tegi võimalikuks tabada jahiloomi kaugelt. Meeste ja naiste tööd olid erinevad, mehed käisid jahil. Naised aga hoidsid kodu korras ja kasvatasid lapsi + tegelesid korilusega ja valmistasid toitu. 3. Umbes VIII aastatuhandel eKr õppisid inimesed valmistama juba ka savinõusid samal ajal toimus väga oluline muutu

Ajalugu

6

ppt

Muistsed kütid ja korilased

Muistsed kütid ja korilased Õpik lk 22-25  MEELDETULETUSEKS · 6.miljonit a tagasi ­ inimlased e hominiidid · 2.miljonit a tagasi ­ kõne teke · U 200 000 a tagasi - neandertallane · Enam kui 100 000 a tagasi tänapäeva inimese otsene esivanem ­ HOMO SAPIENS ( "tark inimene"). · Inimrassid ­ europiidid, mongoliidid ja negriidid. · Elati gruppidena ehk sugukondadena. · Suguk. elu juhtisid kõige targemad ja vanemad. · Sugukonnad moodustasid omavahel hõime.  Meeldetuletus! · Mehed tegelesid küttimise ja kalandusega · Naised hoidsid kodu, kasvatasid lapsi, tegelesid korilusega ja valmistasid toitu. · Suurem osa tööriistu kivist ja luust. · VIBU ­ jahiloomi sai tabada kaugemalt! · Elati koobastes, onnides ( kaetud loomanahkadega). · Osati kasutada tuld! · Esimene koduloom oli koer. · Esimesed kunstiteosed olid joonistatud koobastele! · Enne jahiretke viidi läbi spets. rituaalid.

Ajalugu

3

doc

Elu Eestis enne vallutussõdasid.

MUINASAEG Elu Eestis enne vallutussõdasid. Muistsete küttide elu Esimesed elanikud saabusid Eestisse väga ammu. Vanim teadaolev muistsete küttide ja kalastajate asule leiti Pärnu jõe äärest Sindi lähedale Pullist. Selle vanus on üheksa ja pool tuhat aastat tagasi. Muinasasulate elanikud valisid oma peatuskohtadeks kalarikaste jõgede ja järvede kaldad, ümberringi olid raskesti läbipääsetavad ürgmetsad, milledes elasid metsloomad. Lihtsam oli küttida loomi kes tulid veekogudeäärde jooma. Muistsed inimesed elasid külades, eluasemeteks ritvadest sõrestikega ehitatud püstkojad, mida suvel katsid kasetoht ja puukoor, talvel loomanahad ja mättad. Igas püstkojas oli keskel tulease, seinte ääres mätastest, samblast ja okstest magamisasemed, mis kaeti loomanahkadega. Sõnast ,,koda" ongi tulnud eesti keelde sõna ,,kodu" Koduloomadest oli tol ajal ainult koer. Koerad olid abiks jahil ja valvasid küla metsloomade ootamatute kallaletungide eest. Muistse aja mehed k

Ajalugu

8

doc

Korilus

veondust. Kuna saadused ei vaja töötlemist, siis pole ka käsitööd ja tööstust. Neil ei ole vajadust riigi järele. Korilased pidid oma elukohta pidevalt muutma, sest toitu ei jätkunud. Korilased suudavad end elatada vaid väga hõredalt asustatud maaalal. Ka palju arenenumad rahvad tegelesid korilusega.Irokeesi ja algonkini indiaanlased kogusid toiduks metsikult kasvavat riisi. Igale hõimule kuuluv põld oli sugukondade vahel ära jaotatud. Juba enne riisi valmimist valvasid sugukonna naised paatides sõudes oma põlde. Algeline maaviljelus tekkis korilusest. Söödavaid taimi korjanud naised panid tähele, et metsikult kasvavad viljad ja seemned muutusid küpseks ühel ja samal aastaajal. Viljade korjamisel varises osa marjadest maapinnale, millest pehmaes mullakihis sirgusid teatud aja möödudes uued taimed järjekordse saagiga. Naised püüdsid ise aidata toidutaimede paljunemisele. Viljakaid maalapid puhastasid umbrohust ja võsadest

Geograafia

2

docx

Naise muutumine ajas

Naise muutumine ajas Vanasti peeti naist vaid kodu hoidjaks ja laste sünnitajaks, kuid naiste tähtsus ühiskonnas on aegade jooksul palju muutunud. Tänapäeval on oluline haridus ja hea töökoht ning alles pärast nende omandamist mõeldakse pere loomisele. Võib tõdeda, et tänapäeval on naise roll mehega küllaltki võrdne ning erinevate sugupoolte õigused on võrdsustunud. Kunagi olid naiste ja meeste õigused erinevad, tänapäeval on need aga muutunud sarnasemaks. Enam ei tehta vahet meeste ja naiste oskustel. Samamoodi nagu abikaasad, ollakse võimelised kala püüdma, keevitama ja ettevõtet juhtima. Kindlale soole orienteeritud ametite hulk väheneb ja piirid hägunevad üha rohkem. Ei leidu tööd, millega naised hakkama ei saaks. Enam ei mõisteta hukka ema, kes naaseb pärast lapse sünnitamist tööle ja isapuhkusel abikaasa kasvatab last. Läbi ajaloo on naiste koht ühiskonnas olnud nihkes. Naiste roll ühiskonnas on üha rohkem

Kirjandus

4

rtf

Viikingid - loojad või hävitajad

Leanika Käämer 11. kl VIIKINGID (Loojad või hävitajad) Viikingid olid Skandinaavia meresõitjad, kes käisid kauba- ja rüüsteretkedel. Kaugeid retki võimaldasid heade sõiduomadustega laevad, mis võimaldasid maabumist madalatel rannikutel. Laevu sõuti kahelt poolt aerudega, lisaks oli laeval puri. Nii laeva nina kui ka ahter olid hästi kõrged ning nende otstesse oli nikerdatud lohepea. Laeva külgedele olid kinnitatud suured kilbid, mis aerutajaid varjasid ning kaitsesid. Laeva meeskonda kuulus 30-40 meest.Viikingite aeg oli täis vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist.Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris.Taluperede nooremad pojad,kellele kodus maavaldust ei jätkunud,olid sunnitud põllutöö asemel otsima elatist peamiselt

Ajalugu

5

docx

Egiptus, Mesopotaamia, tsivilisatsioonid

kalastajad. Peamine loom, keda kütiti oli põhjapõder. Relvadeks olid kivist pihukirves, õng, ahing, luust oda. Elati koos 50-75 liikmelistes gruppides. Ühte gruppi kuuluvad inimesed olid tavaliselt suguluses, elasid sugukondades (ühest esivanemast põlvnev püsivalt koos elav inimrühm). Varsti saadi aru, et nii palju inimesi ei saa ühes kohas koos elada, sest toitu ei jätku kõigile. Seepärast hakkasid sugukonnad lahku lööma ja tekkisid hõimud, mitu omavahel suguluses olevat gruppi. Arvatakse, et sugukonnas olid ka juba perekonnad. U 40 000 a. tagasi hakkasid kromanjoonlased ehitama maju, tegema kunsti, maalinguid ja skulptuure ning valmistati ka instrumente. Uskumusi väljendavad naisekujukesed (Venused; viljakusjumalannad), koopamaalingud ja luust loomakujukesed. Koopamaale on leitud nii Prantsusmaalt kui ka Hispaaniast: nt. Altamirast

Ajalugu

2

docx

Soorollid - müüt või tegelikkus

"Soorollid - müüt või tegelikkus" Sooroll on teatud normide kogum, mida sõltuvalt kultuurilistest traditsioonidest omistatakse üksikisikule või inimeste grupile vastavalt sellele, kas nad on meessoost või naissoost. Enamik ühiskondi jaotab sugupooli vastavalt mõjukusele ja võimule ning loob nad ebavõrdsetena. Kas soorollide jaotamist ka tänapäeva ühiskonnas leidub, on see müüt või tegelikkus? Kui inimene siia maailma sünnib, ei ole kellelgi esialgu aimu, mis soost ta olema saab. Vastavalt sellele, mis soost laps on, omistatakse talle ka teatud normid, ehk soorollid. Juba kiviajal olid naiste ja meeste ülesanded selgesti ära jaotatud. Naised olid lastega kodus, hoidsid elukoha korras ja tegelesid korilusega. Mehed seevastu käisid mammutijahil, valmistasid tööriistu ja muud vajaminevat. Ka tänapäeval pole need ,,tööjaotused" eriti muutunud, põhimõte jääb samaks. Toetusin informatsiooni kogudes Eesti kultuurilehe ,,Sirp" ar

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (0)