Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Suguelundid - sarnased materjalid

spermpermid, rakud, platsenta, munarakk, emakas, idulane, dalauguelundid, rgus, tupp, murdeeas, veresooned, munarakud, lootev, karvkate, ehkki, filis, ainevahetus, rasvkude, ljumine, tablette, naban, jurid, ravimid, lahustid, kiirgused, raselt, algeduubub, laienenud, viljastamine, kkeleemnepurske, eluea, liigutama, huke, damel, tajub, kehaosad
thumbnail
1
docx

Suguelundid

Munandid ­ sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isassugurakud e. spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. Spermi arengu tingimused: *madalam temperatuur; *ei tohi verega kokku puutuda (vere kaitserakud hävitavad spermi, otsesel kokku puutel). Ühe spermi arengutsükkel kestab u. 80 päeva. Sperme valmib alates murdeeast kuni elu lõpuni. Korraga valmib tuhandeid sperme. Küpsed spermid talletatakse munandimanustes. Naise suguelundid: munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Emakas ­ lihaseline õõneselund, mis on seotud tupega ning munajuhade kaudu munasarjadega. Naissugunäärmed ­ munasarjad ­ asetsevad kahel pool emakat, mis täidavad kahte ülesannet: toodavad suguhormoone, mis nõristuvad verre, nind siin valmivad ka naissugurakud e. munarakud. Munasarjad hakkavad talletama sugukõpsuse saabudes 11-14 a. vanuses. Suguhormoonide toimel arenevad murdeeas teised sugutunnused (rinnad, puusad, kehakuju jne.). kõikide munarakkude alged tekivad juba looteeas. Valmima

Bioloogia
68 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Suguelundid

· Lootelehed- selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine, sisemine ja keskmine. · Menopaus- ovulatsiooni lakkamine. Esineb 44.-55. aastastel naistel. · Menustruaaltsükkel- periood alates eelneva menstruatsiooni esimesest päevast kuni järgmise menstruatsiooni esimese päevani · Menustruatsioon- tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastamata munarakk ja osa emaka limaskestast. Rahvakeeles kuupuhastus · Moondeline areng- selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Putukatel eristatakse räis- ja vaegmoondelist arengut. · Ontogenees- isendi individuaalne aren. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel - vanemorganismist eraldumisest surmani

Bioloogia
35 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Suguelundkond

Poistel hakkavad need talitlema umbes 12-15 aasta vanuselt ning see kestab elu lõpuni kuni mingid haigused ei teki. Sellega algabki poistel murdeiga. Suguhormoonide toimel hakkavad kasvama habe ja vuntsid, tugev ja hästi arenenud lihaskond, iseloomulik kehakuju ja madal hääl. Spermid vajavad normaalseks arenguks keha temperatuurist paari kraadi võrra madalamat temperatuuri, seepärast siis ka asuvad munandikottides. Nad on kehavõõrad rakud mistõttu nad ei tohi kokku puutuda verega. Kui see juhtub siis hävinevad verega kokkupuutunud sugurakud. Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt. Tsükkel kestab 70-85 päeva. Valminud sugurakud talletuvad munandimanuses. Sealt kui see väljutatakse siis on see sperma. Naise suguelunditeks on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Tupe avaus paikneb kusitisuudme kõrval. Teed on eraldi. Naissugunäärmed on munasarjad ja need asetsevad kahel pool emakat

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Suguelundkond

tsükliline Arengutsükli pikkus 75-80 päeva 21-36 päeva (28 päeva keskmiselt) 2. Munasarjade ülesanded 1) Toodab suguhormoone (östrogeen ja progesteroon) 2) Valmivad sugurakud 3. Seemnesarjade ehk munandite ülesanded 1) Toodab suguhormoone (testosteroon) 2) Toodab sperme 4. Idulase ja loote võrdlus Idulane Loode Idulane on inimese algne arengu etapp, kus Loode on inimese arengu etapp, kus on sisemisest rakukogumist areneb inimalge. sarnasus inimesega olemas (alates 3. kuu). Esimese elukuu lõpuks kujuneb esmane Kolmanda kuu lõpuks on loorel kõige suurem närvisüsteem ja hakkab tuksuma südamealge. pea. Loode suudab ennast juba liigutada.

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Suguelundkond

sünteesitakse meessuguhormoone. Välised suguelundid: munandikott ja suguti. Spermid: · Ei tohi kokku puutuda verega · Vajavad madalat temperatuuri · neid moodustub mehe organismis pidevalt Sperma ­ meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega. NAISTE SUGUELUNDKOND · Munasarjad ­ naise sugunäärmed, kus sünteesitakse naissuguhormoone ja seal valmivad ka naissugurakud e munarakud. · Munajuhad · Emakas · Tupp Ovulatsioon ­ Munaraku vabanemine munasarjast. VILJASTUMINE Spermid muutuvad viljastamisvõimeliseks alles siis, kui nad on mõnda aega naise suguorganites olnud. Viljastumine toimub munajuha laienenud osas. Viljastumine ­ seemneraku ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. INIMESE ALGNE ARENG Idulane ­ arengujärk, kus väline sarnasus inimesega täielikult puudub. Loode ­ inimese arengujärk, kui ta sarnaneb juba väliselt inimesega. INIMENE KUI TERVIK

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Suguelundkond

1.Kirjuta naise või mehe suguelundi osa nimetus Seda mööda liiguvad spermid... seemnejuhad Selles areneb loode...emakas Selles valmivad spermid...munandid Selles valmivad munarakud...munasarjad Selles viljastub munarakk...munajuha 2.Paranda vale sõna lauses õigeks Spermid moodustuvad munajuhades munandites.. Korraga valmib miljoneid sperme, mis talletuvad munasarjades munandimanustes. Küpse munaraku vabanemist munasarjast nimetatakse mensturatsiooniks ovulatsiooniks Mitte viljastunud munarakk eemaldub organismist ovulatsiooni menstruatsioonikäigus. Kõik munarakud moodustuvad Murdeeas looteeas ja elu jooksul neid juurde ei teki. 3.Järjest numbritega loote arenguetapid 2.Rakukobar pesastub emaka limaskestas. 5.Kujuneb loode, kes sarnaneb väliselt inimesega. 1.Viljastunud munarakk hakkab munajuhas jagunema ja tekib rakukobar. 4.Idulasel areneb esmane närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut ja hakkab tuksuma südamealge. 6.Emaka lihaseliste kokkutõmmetega algab sünnitus.

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Inimese suguelundkond

Kordamine bioloogia kontrolltööks Inimese suguelundkond 1. Meeste suguelundkond · Sisemised: munandid, seemnejuhad, eesnääre, seemnepõieke · Välimised: munandikott, suguti, sperma · Sperma valmib munandites, samas sünteesitakse meessuguhormoone 2. Naiste suguelundkond · Kõik naise suguelundid asuvad keha sees · Munasarjad, munajuhad, emakas, tupp 3. Sperma arengu tingimused · Keha temperatuurist madalam temperatuur · Sperma ei tohi verega kokku puutuda · Arenevad pidevalt 4. Ovulatsioon · Ovulatsioon-munaraku vabanemine munasarjast 5. Viljastumine · Viljastumine on seemneraku ja munaraku ühinemine · Viljastumine toimub munajuhas

Bioloogia
75 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Kuse-ja suguelundid

Kus asub munand? Keha väliselt suguti taga Mis on munandi funktsioon? Valmivad seemnerakud Millest koosneb munand? Munand koosneb 200-300sagarikust, milles leiduvates väänilistes seemnetorukestes paljunevad meessugurakud. Kus toodetakse meessuguhormoone? Munandites: sagarike sidekoes leiduvad rakud. Kus asub munandi manus? Munandi küljes üla ja taga serval. Mis on munandimanuse roll? Seemnerakkude reservuaariks. Kust väljub seemnejuha? Munandimanusest. Kui pikk on seemnejuha? 30-40 cm Mis on seemnepõikese ülesanne? Eritavad nõret, mis lisandub seemnerakkudele, moodustades seemnevedeliku, mis orgasmi ajal läbi

Patoloogia
30 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Inimese Suguelundkond

kehakuju ja madal hääl. 1.2 Munandeid on kaks. Need on sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isassugurakud ja spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. Kujult ovaalsed munandid on täidetud peenikeste vääniliste seemnetorukestega, milles spermid arenevadki. 1.3 Spermid vajavad arenguks eritingimusi: Selleks, et isasrakud saaksid areneda, on vajalikud kindlad tingimused: 1) vajavad kehatemperatuurist madalamat temperatuuri 2) spermid on kehale võõrad rakud e. võõrkehad, seetõttu ei tohi nad verega kokku puutuda Spermi arengu tsükkel vältab mehel 70- 85 päeva. Sugurakke moodustub mehe kehas pidevalt. Valminud sugurakud talletuvad munandimanustes. Meessugnäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega nimetatakse spermaks. See väljub organimist suguti läbiva kusiti kaudu. Kuni murdeeani kindlustab kusiti ainult kusepõie tühjenemise. Suguküpsuse saabudes väljub seemnepurskel sperma kusiti kaudu, kuid mitte kunagi uriiniga samal ajal

Bioloogia
36 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Suguelundkonna mõisted

suguelundkond ­ tagab paljunemise, säilitab liigi, mehesuguelundid ­ välimised: 1) suguti, 2) munandikotid (munandid), sisemised: 1) munandid ­ meessugu hormoonid ja seemnerakud (spermid), 2) munandimanused ­ talletatakse moodustunud spermid, 3) seemnejuhad ­ spermid liiguvad sugutisse, 4) seemnepõiekesed ja eesnääre ­ toodavad seemne vedelikku, spermid ­ 1) keha temp madalam temp, 2) ei tohi verega kokku puutuda, 3) areng 70 ­ 85 päeva, 4) toodetakse murdeeas ­ kõrgeani, 5) viljastamis võimeline 1 ­ 2 päeva, 6) sperma = spermid, seemnevedelik, naisesuguelundid ­ sisemised (loote areng peab olema turvaline): 1) munasarjad ­ naissugu hormoonid ja munarakud, 2) munajuhad ­ toimub viljastumine, 3) emakas - areneb loode, 4) tupp ­ satub suguti suguühte, ovulatsioon ­ munaraku vabanemine munasaqrjast ja liikumine munajuhasse, menstruatsioon ­ viljastamata munaraku ja emaka

Bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Inimese suguelundkond.

Munand- Mehe sugunääre, milles moodustuvad isassugurakud ehk spermid ja meessuguhormoonid. Sperma- Meesugunäärmete nõre koos spermidega. Munasari- Naise sugunääre, mis sisaldab arenevaid munarakke ja kus sünteesitakse naissuguhormoonid. Ovulatsioon- Viljastumisvõimelise munaraku vabanemine munasarjast. Menstruaaltsükkel- Naise suguelundites toimuvad perioodilised muutused, mille jooksul valmib munarakk ja emakas valmistub viljastatud munaraku vastuvõtuks. Mehe sisemised suguelundid on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre ning välimise on munandikott ja suguti. Meessuguhormoonide süntees ja spermide moodustumine munandites algab suguküpsuse saabumisega ja võib jätkuda elu lõpuni. Spermide normaalseks kujunemiseks on vaja kehasoojust veidi madalamat temperatuuri, ka ei tohi spermid otseselt verega kokku puutuda.

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Seedeelundid

produtseerib lima, sellest tuleneb ka nimetus. Läheb suu- ja pärakupiirkonnas üle väliseks nahkkatteks. Ehituslikult koosneb limaskest omakorda 4 osast. Limaskesta pind on enamasti Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond sile, ebatasasusi tekitavad näsad, hatud, kurrud. Limaskesta rakud pole sarvestunud ega sisalda pigmenti, seetõttu on limaskest pehme ja läbipaistev, tema all paiknevad verekapillaarid annavad limaskestale roosaka värvuse. Pind on tänu limanäärmetele niiske, lima katab seedetrakti seinu ja kaitseb teda enese seedimise e. autodigestiooni eest. Teatud kohtades paiknevad limaskestas seedenäärmed, mis sekreteerivad ensüüme. Limaskesta komponendid: 1.epiteel seedekanali ülemises osas (suuõõs, neel, söögitoru) esineb mitmekihiline

Bioloogia
239 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Suguelundkonna mõisted

Teab mehe ja naise suguelundkonna ehitust ja talitlust (munarakk, seemnerakk, munasari, munajuha, emakas, menstruaaltsükkel, ovulatsioon, munand, sperma); 2. Teab, kuidas inimene viljastub, kuidas vältida rasedust ja suguhaigusi (viljastumine, munajuha); 3. Teab lootelise arengu eripära ja loodet kahjustavaid tegureid (loode, platsenta, nabanöör); 4. Teab inimese üldist ainevahetust; (ainevahetus, ensüüm, vitamiin); 5. Oskab järgida tervisliku eluviisi põhimõtteid; need on kordamiskysimused:s 1)Munarakk-toimub viljastumine seemnerakk-toota meessuguhormoone ehk spermatosoide munasari-toodab suguhormoone ja valmivad naissugurakud munajuha-laienenud osas timub viljastumine emakas-loote arenemine menstruaaltsükkel-toimub ovulatsioon ovulatsioon-eraldub munarakust munasari

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Kuse suguelundid

eesti keeles elund elund Munasari ovarium oophoron X Munajuha tuba uterina salpinx X Emakas uterus metra X Tupp vagina colpos X 9. Munasari Ehitus Munasari kaalub ~510 g. Munasari on lapikovaalne ploomikivi meenutava kujuga sugunääre. Munasari on kaetud sidekoelise valgundkestaga, mille välispinda katab kuubiline epiteel. Ülemine ots on suunatud munajuha poole, alumine ühendub emakaga.

Anatoomia ja füsioloogia
68 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Siseelundid

104. Naise suguelundid Välimised: 1) suured ja väikesed häbememokad ­paksud naha kurrud, mis on seest kaetud limaskestaga 3) väikesed häbememokad ­ limaskestakurrus, mis piiravad tupeava 2) kliitor ehk korgaskeha ­ erektsiooni võimega, erektsiooni seisundis täitub verega. Sisemised: 1) tupp ­ nii suguakti toimumise paik, kui ka sünnitustee; 2) emakas ­ loote kasvamine; 3) munajuhad (2) ­ viljastamisprotsess; 4) munajuhalehtrid (2) ­ võtavad vastu munaraku; 5) munasarjad (2) ­ munarakkude ja hormoonide tootmine. 105. Ovulatsioon ­ munaraku valmimine ning väljumine munasarjast. Menstruatsioon ­ emaka limaskesta irdumine. 106. Lahkliha

Anatoomia
151 allalaadimist
thumbnail
10
docx

,,Suguelundkond; viljastumine; inimese areng; tervis"

Algab spermide moodustumine, suureneb meessuguhormoonide sünteesimine. Teised sugutunnused: karvade kasv näol, tugev ja hästi arenenud lihaskond, mehele iseloomulik kehakuju, madal hääl. Munandite talitlus kestab tavaliselt kõrge eani (v.a kui mõni haigus/trauma seda enne ei katkesta). Spermide eripärad 1) spermid vajavad arenemiseks keha temperatuurist paar kraadi madalamat temperatuuri. Seetõttu ei paikne munandid kõhukoopas, vaid munandikotis. 2) spermid on kehale võõrad rakud (neis on ülejäänud organismist erinevaid valke), mistõttu ei tohi kokku puutuda verega, vastaval juhul hakkab immuunsüsteem neid hävitama. Seepärast saavad spermid seemnetorukestes arenedes toitaineid ja hapnikku läbi erilise rakkude kihi. 3) moodustuvad pidevalt kogu elu jooksul. Spermi arengutsükkel vältab mehel ~veidi üle kahe kuu(75-85 päeva). Spermi ehitus- pea, vibur ehk saba. Kui kahjustuvad sperme tootvad rakud (kui organismi kahjustavad mürgid), siis normaalseid

Arengubioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Eksami teemad

Taime- ja loomarakud koosnevad paljudest rakkudest s.t on päristuumsed. Taimerakul esinevad rakukest, kloroplastid ja vakuoolid. Loomarakul esinevad rakutuum, tsütoplasma, rakumembraan, rakukest, mitokonder, vakuool, kloroplast, kromoplast ja leukoplast. 4.tunneb jooniselt ära taime-ja loomaraku 5.teab inimese erineva ehituse ja talitlusega kudesid, tunneb neid ära jooniselt Koe moodustavad sarnase ehituse, talitluse ning päritoluga rakud. · Kattekoed ehk epiteelid: rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvahe ainet on väga vähe, eluiga on lühike. Vooderdab siseõõsi, katavad kehapinda ja moodustavad näärmeid. Ülesanneteks on: *kaitsta organismi haigustekitajate ja välismõjude eest *siseõõnte epiteel võimaldab ainete eritamist ja imendamist, *tänu heale paljunemisvõimele paranevad haavad *eritavad nõresid

Bioloogia
225 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Paljunemine, areng, geneetika

Interfaas- ajavahemik kahe mitoosi vahel. Joonis: Rakutsükkel ringina, panna paika mitoos (Väike sektor jagata faasideks (profaas, metafaas, anafaas, telofaas)), G1 faas ja G0 faas, S faas, G2 faas jne G1 faas- vahetult mitoosile (raku jagunemisele) järgnev faas. Siin toimub intensiivne rakkude kasv ja raku struktuuride arvu suurenemine. Selgelt suurenevad raku mõõtmed, kõige selle aluseks on intensiivne valkude süntees. G0 faas e. soikefaas (G1 erand), selles faasis rakud ei jagune, kusjuures jaune misvõime kadu võib olla pöördumatu (nt. inimkehas närvi-, südame- ja vöötlihaskoe rakud) või G0 faasi rakud aktiviseeruvad erandlike vajaduste korral (nt. multipotentsed rakud, mis käivitavad ulatusliku regeneratsiooni ja erinevate rakutüüpide kujunemise [hüdra totaalvigastused]) S faas e. sünteesi faas- toimub DNA kahekordistumine, S faasi lõpuks on ühekromatiidiliste kromosoomide asemel kahekromatiidilised kromosoomid (TÄHTIS!). S faasis suurenevad

Bioloogia
33 allalaadimist
thumbnail
83
pdf

Esimese nelja kursuse materjal

Biokeemia. (taimed, loomad, seened) 6. Populatsiooni uurivad Ökoloogia, Evolutsionism ja Geneetika. (KULDkogred tiigis) 7. Liike uurib Süstemaatika. (HARILIK Võilill) 8. Kooslust uurib sünökoloogia. (Taimekooslus, loomakooslus) 9. Ökosüsteemi uurib Süsteem-ökoloogia. (Mets, järv, põld, meri, raba, ookean) 10. Biosfääri uurib globaal-ökoloogia. (Atmosfäär kuni 15km, Hüdrosfäär kuni 11km ja Litosfäär kuni 2km KOE moodustavad sarnase ehituse, talitluse ja päritoluga rakud ja raku vaheaine. POPULASIOON - a) ühe liigi isendid, kes asustavad teatud territooriumit. b) isendid, kes ristuvad omavahel vabalt c) isendid kes on isoleeritud teistest sama liigi populatsioonidest. N : KULDkogred tiigis KOOSLUS - Hõlmab kõik antud alal esinevad populatsioonid. ÖKOSÜSTEEM - hõlmab antud territooriumil nii elusorganismid kui eluta keskkonna, mis üksteist vastastikku mõjutavad.

Bioloogia
172 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Inimene kui tervik

Inimese paljunemine. Inimene kui tervik. Kordamine. 9-B 1. Naise suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas, tupp. Mehel on munandid, seemnejuhad, eesnääre, munandikott, suguti. 2. Isassugurakud. Peab olema oma kehatemperatuurist madalam temperatuur. Verega ei tohi kokku puutuda, sest spermide otsesel kokkupuutel verega hakkavad vere kaitserakud neid hävitama. Spermi arengutsükkel vältab mehel 70-85 päeva. Valminud sugurakud sugurakud talletuvad munandimanustes. Naissugurakud. Valmib ja vabaneb iga 3-4 nädala järel munasarjast üks munarakk

Bioloogia
32 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Inimeste suguelundkond ja üldine areng

Inimeste suguelundkond ja üldine areng 1. Mõisted: 1. Ovulatsioon- viljastumisvõimelise munaraku vabanemine munasarjast 2. Menstruatsioon- kord kuus toimuv emaka limaskesta irdumine 3. Viljastumine- muna- ja seemeraku ühinemine, mille tagajärjel hakkab viljastunud rakust arenema uus organism 4. Abort- raseduse iseesenelik või tahtlik katkemine 5. Kliiniline surm- seisund, milles puuduvad inimorganismi elutegevuse põhitunnused, kuid rakud ja koed on säilitanud eluvõime 6. Bioloogiline surm- inimorganismi elutegevuse lõplik ja pöördumatu lakkamine 2. Teised sugutunnused: 1. Mehel:hakkab kasvama habe, intensiivistub karvakasv kaenla all ja suguelundite piirkonnas, tugevneb lihaskond ning keha muutub mehelikumaks, madal hääl, 12-15a. 2. Naisel: hakkavad kasvama rinnad, puusad muutuvad laiemaks, rasvakiht moodustab naiselikumad vormid, tugevneb karvakasv kaenla ja suguelundi piirkonnas, 12-13a. 3

Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Üldbioloogia materjal

ainevahetust. · Kõrvalkilpnäärmed ­ sünteesivad parathormooni, mis kontrollib Ca/P tasakaalu · Neerupealised ­ 2osa on: 1)säsi, mis toodab adrenaliini ja on mobiliseeruv hormoon ja 2)koor, toodab kortikostoroide. 2. segatüübilised muud ülesanded+hormoonid · kõhunääre ­ toodab isuliini glükagooni · sugunäärmed - toodavad suguhormoone:testosteroon, östrogeen. · platsenta ­ toodab sünnitust tegevuse algust kontrollivaid hormoone. · Neerud ­ Häired hormoonsüsteemis: 1. Puudus tekib siis, kui a) sisenüürmenäärmed ei toimi b) kui retseptoreid pole c) kui hormooni on vähe (kõige tavalisem), sellest tuleneb haigu diabeet. 2. Liigsus tekib siis, kui a) nääre on suurenenud b) nääre liiga aktiivne c) in

Üldbioloogia
54 allalaadimist
thumbnail
5
docx

IMMUUNSÜSTEEM

Mehe välisteks suguelunditeks on munandikott ja suguti. · Munandeid on kaks. Need on sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isasugurakud ehk spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. · Sugunäärmed hakkavad poistel talitlema umbes 12-15 aasta vanuses ning nende talitlus kestab elu lõpuni. Munandites sünteesitud meessuguhormoonide toimel hakkavad arenema teised sugutunnused. · Spermid vajavad arenguks madalamat temperatuuri. Spermid on kehale võõrad rakud ja nad ei tohi verega kokku puutuda. Spermide otsesel kokkupuutel verega hakkavad vere kaitserakud neid hävitama. · Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt. · Meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega nimetatakse spermaks. See väljub organismist sugutit läbiva kusiti kaudu. Ühe seemnepurskega eritub mehel tavaliselt mitusada miljonit spermi. · Naise suguelunditeks on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Tupe avaus paikneb kusitisuudme kõrval

Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

Loomades on palju kaltsiumi, taimedes ja seentes aga vähe. Biofunktsioone täidavad valdavalt ioonsel kujul. Na/K ­ kontrollivad organismi veebilanssi. Na seob vett, südame haigetel on Na vaene dieet. Noortel naistel hommikul silmaalused paistes, võib viidata mineraalainete puudusele? K viib vett välja ehk on diureetilise toimega. Mõlemad elemendid vastutavad vere pH eest. Mõlemad vastutavad rakkude pinnalaengu eest. Nõrgad pinnalaengud tagavad närviimpulsid (mV tasandil); spets rakud elektrotsüüdid võivad anda ülitugevaid laenguid ( kaladel kuni 600V). Na on tüüpiline rakuväline element (mis maitsega veri on ­ soolane) K- tüüpiline rakusisene element. Sidumine igapäevaeluga ­ K saame naturaalsest taimsest toidust. Na saame naturaalsest loomsest toidust + soolastest toitudest. Ca ­ lahustumatute sooladena luukoe koostises. Osteoporoos e luude hõrenemine on põhjustatud

Bioloogia
202 allalaadimist
thumbnail
26
pdf

Paljunemine (GAMETOGENEES ja ONTOGENEES)

GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni tund peale seemnepurset.

Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Inimeste paljunemine; inimene kui tervik

Inimeste paljunemine; Inimene kui tervik Õp. lk. 104- 127 1.Tunda jooniselt ära mehe ja naise suguelundkonda kuuluvad elundid; leida loetelust igale elundile sobiv ülesanne. Mees: seemnepõieke väljutab seemnevedeliku organismist seemnejuha seda mööda liiguvad spermid munandid selles valmivad spermid ning sünteesitakse suguhormoone eesnääre eritab nõret, mis on sperma üks koostisosa peenis uriini ja seenevedeliku kehast väljajuhtimine Naine: emakas areneb loode munasarjad paljunevad ja valmivad munarakud, toodavad naissuguhormoone munajuhad toimub viljastumine tupp seemnerakkuude vastuvõtmine ja loote väljutamine 2.Paranda seemnerakku või munarakku iseloomustavas tekstis vead. Seemnerakk- spermid moodustuvad munandites; spermid hakkavad tekkima ja valmima alles murdeeas suguküpsuse saabudes; korraga valmib tuhandeid sperme, küpsed spermid talletuvad munandimanustes; ühe spermi arengutsükkel kestab u

Bioloogia
145 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Inimese paljunemine ja areng

sugurakke), seemnejuhad(juhivad seemnerakke edasi), eesnääre ja seemnepõiekesed(valmistavad seemne vedelikku), kuseseemnejuha(juhib seemnerakke kehast välja) 2)VÄLISED: munandi kott(kaitseb munandeid), suguti(vajalik kehasiseseks viljastamiseks) 3. Iseloomusta sperme (millised on, kus tekivad, millal, kui palju, kui kaua). Vajavad madalat temp. ja ei tohi verega kokku puutuda, kuna on kehale võõrad rakud. Spermi arengutsükkel vältab mehel 70-85 päeva. Valmis sugurakud talletuvad munandimanustes. Ühe seemnepurskega eritub mehel tavaliselt mitusada miljonit spermi. 4. Nimeta naise suguelundid ja nende ülesanded. 1) SISEMISED: munasarjad(tekivad sugurakud ja suguhormoonid), munajuhad(munarakkude edasijuhtimine ja toimub viljastamine), emakas(loote areng), tupp(ühendab emakat väliskekonnaga), häbememokad ja kliitor(ümbritsevad tupeava) 5

Bioloogia
60 allalaadimist
thumbnail
17
rtf

BIOLOOGIA: fotosüntees, paljunemine, areng

*DNA on tihedalt kokku pakitud. Spermatogenees, ehk spermide areng: *Spermid moodustuvad munandites. *Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid *Igast eellasrakust tekib 4 viljastumisvõimelist rakku. *Üheaegselt võb valmida kuni 1 000 000 spermi. Munarakkude valmimine: *Munarakud on toitainete rikkad, suuremõõtmelised ja kaetud kestadega. *Moodustuvad vaheldumini kummaski munasarjas. *Munaraku eellased on ovogoonid. *Eellaste paljunemine lõpeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud 1.jagunemise profaasis. Ja meioos jätkub suguküpsuse saabudes. *Kuni menopausini (45-55 eluaastani) *Tsükliline küpsemine. Kui 1 munarakk saab valmis, ja teda ära ei kasutata, hakkab valmima järgmine. Ligikaudselt 1 kuu aja jooksul valmib 1 munarakk. MUNARAKK EHITUS SPERM Puudub vibur olemas

Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Paljunemine

Spermide normaalseks arenguks on vaja madalat temperatuuri ja nad ei tohi verega kokku puutuda .Spermi arengutsükkel vältab mehel 70-85 päeva. Valminud sugurakud talletuvad munandimanustes. Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt. Seega kui mehe organism kahjustub mürkidega, on võimalus, et mingi aja möödudes moodustuvad uued, kahjustamata pärilikkusainega spermid. Millised on naise suguelundid? Naise suguelunditeks on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Tupe avaus paikneb kusitisuudme kõrval. Naisel on kuseteed ja suguteed eraldi. Naise alakehas asub emakas, mis on setud tupega ja munajuhade kaudu munasarjadega. Naissugunäärmed- munasarjad- asetsevad kahel pool emakat. Kuidas talitlevad naise suguelundid? Suguküpsetel naistel valmib ja vabaneb iga 3-4 nädala järjel munasarjast üks munarakk, seda nim. ovulatsiooniks. Vabanev munarakk väljub munasarjast ja satub kõhuõõnde. Sealt püütakse munarakk munajuhasse, mille üks

Bioloogia
48 allalaadimist
thumbnail
2
doc

INIMESE PALJUNEMINE JA ARENG

kehast välja munadikott: hoiab munandeid suguti: paaritamine 3. Iseloomusta sperme (millised on, kus tekivad, millal, kui palju, kui kaua). Tekkivad munandites, murdeeast- vanaduseni, moodustab mitu miljonid kuus, tekkivad 2 kuni 2.5 kuud, väiksed, viburiga, liikuvad 4. Nimeta naise suguelundid ja nende ülesanded. Munasarjad: valmistavad munarakke ja suguharmoone, munajuhad: munarakke emakasse ja toimub viljastamine, emakas: loote areng Tupp: ühendab emakat väliskeskonnaga, Habememokad: ümbritsevad ja kaitsevad sugu ava Kiitor: 5. Kirjelda munarakku (milline on, kus tekib, millal, kui palju, kui kaua). Tekkivad munasarjades, küik munarakud on kaasa sündinud, küpsetavad alates murdeeast kuni 50a, kuus: 1 munarakk, küpsetavad 3 kuud, toitainete rikkad 6. Mis on, kus toimub viljastamine? Viljastamine on munaraku ja spermi ühinemine, vabanenud munarakkliigub

Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine

PÕHIKOOLI BIOLOOGIA LÕPUEKSAM KONSPEKT 7.KLASS Organismide e elusolendite tunnused: · Koosnevad rakkudest · Iseloomustab kasvamine · Arenemine · Paljunemine · Ainevahetus · Reageerimine keskkonna muutustel Bakterid Koosnevad ühest lihtsa ehitusega rakust, millel ei ole tuuma. Bakterid toituvad enamasti valmis orgaanilistest ainetest. Rakud paljunevad pooldudes. Algloomad Koosnevad samuti ainult ühest rakust. Suurem osa algloomadest toitub nagu loomad, teistest organismidest (bakteritest, ja väiksematest ainurakstetest). Algloomad paljunevad pooldudes. Seened Enamik seeneriigi esindajaid on hulkraksed. Nad ei fotosünteesi, vaid hangivad seeneniidistiku abil teiste organismide toodetud toitaineid. Paljunevad eostega. Taimed Taimed on hulkraksed organismid. Taimed toodavad endale vajalikud toitained ise fotosünteesides

Bioloogia
91 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Suguelundkond, viljastumine ja inimese areng

Mehe välisteks suguelunditeks on munandikott ja suguti. · Munandeid on kaks. Need on sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isasugurakud ehk spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. · Sugunäärmed hakkavad poistel talitlema umbes 12-15 aasta vanuses ning nende talitlus kestab elu lõpuni. Munandites sünteesitud meessuguhormoonide toimel hakkavad arenema teised sugutunnused. · Spermid vajavad arenguks madalamat temperatuuri. Spermid on kehale võõrad rakud ja nad ei tohi verega kokku puutuda. Spermide otsesel kokkupuutel verega hakkavad vere kaitserakud neid hävitama. · Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt. · Meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega nimetatakse spermaks. See väljub organismist sugutit läbiva kusiti kaudu. Ühe seemnepurskega eritub mehel tavaliselt mitusada miljonit spermi. · Naise suguelunditeks on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Tupe avaus

Bioloogia
96 allalaadimist
thumbnail
14
docx

ORGANISMIDE PALJUNEMINE

 Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu Seemnetaimedel – paljasseemne- ja õistaimedel toimub enne tolmlemine: ise- ja risttolmlemine (putuktolmlemine ja tuultolmlemine). Õistaimedel toimub kaheviljastumine Tolmteral on vegetatiivne (kasvtab tolmutoru) ja generatiivne rakk (2 spermi) Üks sperm viljastab munaraku → idu Teine sperm viljastab lootekoti keskraku → endosperm RAKUTSÜKKEL  Päristuumsed rakud paljunevad mitoosi teel  Kahe pooldumise vahel (interfaasis) rakk täidab oma ülesandeid – ta töötab  Interfaasi lõpuks mitokondrid poolduvad, rakk paisub, algab DNA replikatsioon  Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni  Rakutsüklis viiakse paljunema või surma Apoptoos – kontrollitud raku surm, mida juhib valk p53.  Apoptoos on vajalik: o Vanade rakkude kõrvaldamiseks

Bioloogia
8 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun