Stress Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Millal stress tekib? Stress tekib organismi jaoks äärmuslikes tingimustes nendeks võivad olla nii pingeline kodune õhkkond kui ka üksindus, liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus, iseenda või lähedase inimese raske haigus, trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes kliimatingimustes, väsimus ja kurnatus jne. Millised stressi tagajärjed? · masendus, ärevus, ärrituvus või ülemäärane muretsemine
Stress Referaat Õpilane: Juhendaja: Võnnu 2012 Stress Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Stress on seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi kogetakse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem,
Tallinna Teeninduskool referaat stress Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele (A.Baum, 1990). Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. (Alexander, 1950; Dougall& Baum, 1998; Pelletier, 1977; Selye, 1956). Lazarus & Folkman seletavad stressi kui isiku hinnanguprotsessi tulemust hinnang sellele, kas isiku ressursid keskkonnaga toimetulekuks on piisavad või mitte. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla
Referaat STRESS Tallinn 2008 Stress ja sellega toimetulek Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele (A.Baum, 1990). Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. (Alexander, 1950; Dougall& Baum, 1998; Pelletier, 1977; Selye, 1956). Lazarus & Folkman seletavad stressi kui isiku hinnanguprotsessi tulemust hinnang sellele, kas isiku ressursid keskkonnaga toimetulekuks on piisavad või mitte. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla
Põlula Kool Stress Referaat Koostaja: Armo Karu 2010 Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Stress on ka organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Lazarus & Folkman seletavad stressi kui isiku hinnanguprotsessi tulemust hinnang sellele, kas isiku ressursid keskkonnaga toimetulekuks on piisavad või mitte. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi kogetakse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem,
Stress Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud, mis on suutnud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele (A.Baum 1990) Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel. Stressi võib nimetada ka üldiseks kohanemissündroomiks. See on eelkõige seotud sellega, kuidas me endale asju tõlgendame või endale seletame ning millise hinnangu anname olukorrale. Stress võib olla samal ajal nii kasulik kui ka kahjulik. Kasulik on stress juhul, kui ta annab inimesele jõudu ja julgust. Kahjulik on stress siis, kui see on seotud
STRESS Lisette Liis, Gerda- Triin Linn 10.a Stress Stress on emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Keskkonnasündmusi, mis kutsuvad esile stressireaktsioone nimetatakse stressoriteks Mis põhjustab? STRESSORID pingeline elukeskkond kui ka üksindus liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus, iseenda või lähedase inimese raske haigus, trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes kliimatingimustes väsimus ja kurnatus jne. Hea või halb? Stressi esineb kahte sorti: eustress ja distress Distress - halb ehk negatiivne stress. Eustress - hea ehk positiivne stress. Riskikäitumised Suitsetamine Liigne alkoholi tarbimine
Unehäired Kurvameelsus ja meeleheide, Söögiisu muutus, söömishäired ärrituvus Sugutungi kadumine Madal enesehinnang Väsimus ja energia kadumine Huvideringi ahenemine Võimetus tunda rõõmu Suhtlusprobleemid Süütunne Negatiivne mõtlemine Enesetapumõtted STRESS Stressi termini võttis 1926.aastal kasutusele Kanada teadlane Hans Selye. Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis ja sisekeskkonna ulatuslikul Click to edit Master text styles muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Second level Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, Third level millega kaasnevad biokeemilised, Fourth level Fifth level
STRESS JA SELLEGA TOIMETULEK Mis on stress? · Stressi termini võttis 1926.aastal kasutusele Kanada teadlane Hans Selye. · Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. · Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus,millega kaasnevad biokeemilised,füsioloogilised,kognitiivsed ja käitumuslikud muutused. Millest stressikogemus koosneb? · Kognitiivne e mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud. · Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid hirm,viha,ärevus,erutus,häbi,masendus. · Füsioloogiline osa on seotud organismis toimuvate füsioloogiliste reaktsioonidegahigistamine,vererõhu tõus,hingamissageduse suurenemine,punastamine.
Stress ja kuidas seda vältida. Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad bio- keemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi koge -takse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem, paremini või kiiremini tegema kui suudame. stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi.
Kadrioru Saksa Gümnaasium STRESS Referaat Kristiina Jeroman 10.a klass Tallinn 2011 Stress Mis on stress? Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele. Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse, muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Seega
SISSEJUHATUS Stress on tänapäeva haigus, millega me puutume kokku nii kodus kui tööl. Stressi peetakse ,,kahekümnenda sajandi haiguseks", mis põhjustab rohkem vaevusi kui ükskõik milline tänapäeva meditsiiniline tuntud haigus. Vaatamata sellele, kas me endale sellest aru anname või mitte, on enamikule meist saanud see harjumuseks, millest me ei oska vabaneda. Juba hulk aastaid on arstid meid hoiatanud, et stress on tervisele kahjulik. Pidev stressisolek võib põhjustada suuri probleeme nagu vähk, kõrge vererõhk või südame pärgarterite haigused. Kõike halba, mida me stressist teame, kuid on ikkagi raske sellest vabaneda ja õppida lihtsalt lõõgastuma. Põhjus võib olla sellest, et me ei osuta oma stressireaktsioonidele samasugust tähelepanu kui mõnele teisele harjumusele. Sellepärast ongi muutunud stress millekski, mida me
Tallinna Nõmme Gümnaasium Astrid Helvik Stress Juhendaja: Mare kiis Tallinn 2013 Sissejuhatus Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame- vereringesüsteemile. Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge
SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 Stress mis see on? Kas haigus või inimese väljamõeldud kaitse enda õigustamiseks umbes, et ,,ma olen närviline, mul on stress"? Käesolev referaat käsitleb teemat vaatenurgast, et stress on siiski pingeseisund. Selles töös on kirjutatud ka võimalikest stressi tekkepõhjustest ning antakse ka nõu, kuidas stressist vabaneda.................................3 1. STRESS..............................................................................................................................4 1.1 Mis on stress?............................................................................................................... 4 1.2 Millest tuleneb stress?.......................
Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad 6.5 Humanistlikud teooriad 6.6 Isiksusetestid 7. Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia 7.1 Psühhopatoloogia 7
Amügdala- vajalik õpitud emotsionaalsete reaktsioonide omamiseks ja teiste emotsioonide äratundmiseks. Vigastused kalduvad vähendama hirmu ja agressiivsust. Singulaatkorteks- selle singulaatkäärul asuva ala aktiivsus sõltub mitmekülgsetest emotsionaalsema väärtusega meeleelamustest (külm, valu, mõnu, hirm jne) olles insulaga koos piirkondadeks suuraju koorel, mille aktiivsus sõltub ilmsemalt sellistest sisetajudest. Aktiveerub ka keskendumisel. 47. Ärevus ja stress Ärevus on kartustunne, mis on põhjustatud välimise või sisemise ohu ootuses, s.t. reaaalne ja teadvustatud ohustiimul puudub. Ärevus on emotsionaalne reaktsioon. Me tunneme näiteks ärevust eksamieelsetel tundidel, suure rahvahulga ees kõnet pidades, minnes töövestlusele jne. Vaatamata tekkepõhjusele reageerite te ärevaks muutumisel füüsiliselt ja psüühiliselt laias laastus samamoodi. Reaalsete ohtude peale ehmudes tekib teil alati sama reaktsioon
Stress Tänapäeval on vist kõik kogenud stressi oma elu osana. Kaks inimest võivad kogeda sama asja, stressi ning reageerida sellele täiesti erinevalt kuna iga inimene tajub enda ümber toimuvat sõltuvalt oma vaadetest, enda füüsilisest ja vaimsest tervisest ning perekonna ja sõprade toetusest. Stress on enamamasti negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad käitumuslikud muutused ning tujud. Inimesed mõistavad stressi kui närvipinget, mis mõjub pikema aja jooksul muserdavalt ning võib tekitada kehalisi vaevusi. Kuid mitte kõik stressi vormid ei pruugi olla negatiivsed. Mõõdukas stress võib omada meie elus posistiivset või isegi jõuduandvat rolli. Positiivne stress aitab vahest tõsta loovust ning motivatsiooni. Kuid rohkem tajuvad inimesed siiski negatiivset stressi
Pärineb filosoofidelt, kes ususid, et on hing, millest algab kõik. Hing liigub mööda sensoorseid ja motoorseid närve, paneb neid liigutusi tegema ja tundma tundeid. Spiritus normalis lad keeles. Arvati, et haigus on süsteemne. Võtmise ja andmise tasakaaluhäire. Ravi eesmärk oli tasakaal taastada. 14. sajand hakati rääkima stressist haiguste või õnnetuste tähenduses. Stringere ladina keeles pingule tõmbumine: surve, pinge. 17. sajandil Stress kui surve. Robert Cook'i tööd. Surve, mida konstruktsioon suudab vastu pidada. Descartes hakkas rääkima, et inimese keha on masinaga võrreldav. Masina katki minnes inimene lõpetab eksistentsi. Inimesel oli hing, loomal mitte. Descartes arvas, et hing mõjutab keha väga piiratud moel, et töötavad tegelikult omaette. Descartesiga tekkis mehhanistlik mudel, patoloogiale keskendunud lähenemine. Nagu auto remont. Oluliseks peeti aga seda, mis materjalist auto oli.
Valu põhjused: Valu reaktsioon kaitseb meid Perifeerne ärritus Valu tundmine eluliselt oluline, ajus seetõttu suur osa pühendunud valu tundlikkusele. Nahal ärritus -> impulsid seljaajusse -> üli kiirelt peaaju poole (iga piirkonna jaoks on ka ajus eri piirkond, seetõttu meie reageering kiire ja ka arusaam, kus täpselt valuaisting on). Valu tekib valu kaob: Valu tundmine on kehale suur stress peame reageerima kaitsma või põgenema Ülitugev stress surub valu alla Peaajus protsess, mis ütleb, et valu piisavalt kaua tundnud, aitab, pole hea tunda pikka aega metsikut valu. Sõltumata sellest, mitu korda valu tunneme, on see ikkagi emotsionaalne. Peaajukoor ei tea, millega valu seotud on, seega ka alati seonduvad negatiivsed tunded (viha jne). Kroonilise valu patogeensus:
komponendist ka lähtuda. Kasutatakse standardseid või üldisi mõõdikuid ning spetsiifilisi individuaalseid mõõdikuid. Ärevuse mõõtmisel on enesekohased küsimustikud peamiseks vahendiks nii kliinilise seisundi kui ka teraapia tulemuse mõõtmisel. Kasutatakse ka kliinilist intervjuud, psühhofüsioloogilisi mõõdikuid, käitumise vaatlust. v. Stress ja stresshäired Mis on stress? Muutustega kaasnev loomulik kohanemisreaktsioon, mis on suunatud meie psühholoogilise ja füsioloogilise tasakaalu säilitamisele. Keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks. Negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad iseloomulikud biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused eesmärgiga mõjutanud stressi tekitanud sündmust või kohaneda selle mõjudega.
SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elu- ja töötempo, kõrge vastutustase ning suur töökoormus tekitavad stressi. Leidub mitmeid organisatsioone, kus tööstress põhjustab ettevõtte produktiivsuse langust ning tekitab suhtlemisel pingeid ja konflikte. Tööstress võib mõjutada igas suuruses organisatsioone, olenemata asjaolust, millisesse majandussektorisse ettevõte kuulub. Ilmselgelt on tööga seotud stress ja sellest tulenevad probleemid muutunud aktuaalseks teemaks. Tihti on juhid huvitatud ainult ettevõtte progressist ja ei märka seejuures, et oma juhtimisvigadega võivad nad tekitada stressirohke töökeskkonna. Töökeskkond mõjutab aga alluvate heaolu ja edukat töötamist. Muidugi on iga töö mingil määral stressitekitav, kuid see ei tähenda, et juhid ei peaks tööstressiga tegelema. Tööstressiga toime tulemiseks (tegelemiseks) on vaja uurida selle tekkimise põhjuseid ja
NB! Palju vastuolulisi andmeid (B. Tööga seotud tegurid töö omadused (nõuded ja kontroll), tööaeg, füüsiline keskkond, tööga rahulolu · Väsimuse tagajärjed (A. Soorituse langus (B. Õnnetuste risk (C. Elukvaliteedi langus (D. Haigestumised STRESS Stressi tekkimine Stress on kohanemisreaktsioon Stressivaba seisund on surm Distress Eustress Neustress Igavus kohanemine pingutus pinge distress stressoriga kurnatus Stressi tekkimine (2) · Füsioloogiline ja psühholoogiline stress · Organismi kurnatus · Emotsionaalne kurnatus W. Shakespeare: Asjad pole iseenesest head või halvad, me mõtleme need headeks või halbadeks Individuaalsed erinevused R.W. Emerson: Me läheme keema erinevatel temperatuuridel · Situatsioonide erinev hindame
etendavad tähtsat osa teise poole rolli kujunemisel. Kui esimese nõudmised on väga kõrged, ent teine ei paindu neid täitma, tulevadki konfliktid. Sel juhul aga hakkavad toimima uued skeemid ja osutub raskeks näha tüli tegelikke põhjusi. Edasi võib järgneda juba suhetele ohtlik süüdistamine, karistamine või väärkohtlemine. 5.Selye stressi määratlus. Stressi füsioloogiline mõju. Stressi faasid. Stress on organismi kõrgendatud valmisolek toime tulemaks keskkonna nõudmistega. Stress on üldine kohanemissündroom, millega kaasnevad teatud muutused organismi talitluses. Stress on ,,võitle või põgene olukord". Igasuguste ärritajate ja tegurite mõjul, sõltumata nende liigist, tekivad organismis mittespetsiifilised muutused, mida ühendab stress ehk kohanemissündroomi mõiste. Stressi kulgemises eristas Selye kolme faasi. Kõik algab esimesest kokkupuutest stressori ehk stressi tekitava olukorraga. Häire faas
Legatumi heaoluindeksi alusel ohustab meie suhtumine immigrantidesse ja vähemusrahvustesse. 28. Stressreaktsiooni olemus, mõju tervisele ja heaolule. Vaimne tervis on heaoluseisund, mis võimaldab indiviidil realiseerida oma võimeid, tulla toime igapäevaelu stressiga, töötada tulemusrikkalt ning osaleda ühiskonnaelus. Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad autonoomsete ja/või endokriinsete mehhanismide vahendusel biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, nn stressreaktsioon, mis toimub, et muuta protsessi organismi sees või muuta välist keskkonda ja olukorraga kohaneda. Stressreaktsioon: • on organismi mittespetsiifiline reaktsioon • ei ole seotud konkreetse stiimuliga • tekib siis kui inimene hindab olukorda ähvardavaks ning tajub oma ressursside piiratust sellega toimetulekuks,
viima professionaal ja tegemist peab olema õigesti valitud vahenditega. Isegi bioloogiliste põhjustajatega kliinilisi depressioone on võimalik õigesti valitud ravimite ja nõustamisega kontrolli all hoida, hoolimata sellest, et neid ei saa täiesti välja ravida. Mitte keegi ei saa vältida hingevalu ja ka tõsiseid katsumusi , mis aeg- ajalt kindlasti esile kerkivad. Depressioon võib inimese pikaks ajaks tasakaalust välja lüüa. See võib tekkida reaktsioonina : · pikaajalisele stress - situatsioonile (raske haigus, püsiv kontakt); · rasketele läbielamistele elus (lähedase surm , töökoha kaotus ); · oodatud või ootamatule negatiivsele kogemusele. 4 On oluline teada, et depressioon : · on ravile hästi alluv; · mure jagamine ja probleemidest rääkimine on esimene samm depressioonist paranemise teel; · ei ole iseloomu nõrkus, kuna tegemist on teatud keemiliste ainete sisalduse
emotsionaalne tervis- tundeid reguleerida, suhteid sõlmida, sotsiaalne tervis- sotsiaalse toetuse mõõdikud, sotsiaalsesse tegevusse kaasatuse indikaatorid, kuivõrd isik suudab ise moraalsete printsiipidena tõhusana näidata.) Ei saa rääkida sama täiskasvanu ja lapse puhul sama. Shonkoff, Phillips Laste puhul : oluline on füüsiline tervis, sotsiaalne kompetensus, emotsionaalne küpsus, kognitiivsed ja keeleoskus, komunikatsiooni oskus ja üldised teadmised. Intersektoraalsus- erinevate sektorite vahelised vastasmõjud on arvesse võetud. Võrdsust arvestav Säästlikkus ja jätkusuutlikkus Multistrateegilisus Haigus kui psühhofüüsilise struktuuri häirw, mis põhjustab ajutist või püsivatkahju, funktsiooni piiritust või invaliidsust ( haigus ja sellega seotud tunded ja reaktsioonid).
See on südamele lisakoormus, kahjustab veresooni ja kiirendab lubjastumist. Südant verega varustavate veresoonte ummistus viib insuldini. Kõrge vererõhk võib tekitada südamelihase infarkti, kroonilist südame puudulikkust, aju veresoonte kahjustust, dementsust, silmakahjustusi. Kõrget vererõhku tekitavad valed toitumisharjumused (rasvumine, liigne kehakaal), rohke keedusoola ja alkoholi tarbimine, suitsetamine, vähene liikumine, psüühiline stress, pärilikud tegurid, insuliini nõrgenenud toime kudedele, neeruhaigused, hormonaalsed häired. Kõige suuremad ohutegurid on stress ja liigne soola tarbimine. Suureks riskiteguriks on normaalse töö- ja puhkerežiimi eiramine. Haiguse algperioodil võib esineda peavalu, peapööritus, kohin kõrvus. Paraku jäetakse need sümptomid tähelepanuta või seostatakse muude haigustega. Üldine enesetunne võib püsida aastaid normaalsena, kuid samal ajal südame ja veresoonte kahjustus suureneb
me nutame. Emotsioon on keha vistseraalsete (siseelundite) seisundite üleelamine subjektiivse tundmusena ja füsioloogiliste seisundite spetsiifilisus eri emotsioonide korral. 3) Tsentraalse närvimehhanismi teooria. W.Cannon'i teooria peamised argumendid: "külmad emotsioonid" (adrenaliini manustamine) ja deaferenteeritud loomade emotsionaalne käitumine. Emotsionaalset käitumist kontrollivad ajukeskused ja aju elektriline stimuleerimine (J.Olds). 4) Kognitiivsed emotsioonide teooriad. S.Schachteri kognitiivne emotsioonide teooria: aktivatsioon, märgistamine ja emotsioon. Emotsioonide tunnetusliku interpretatsiooni teooriad (R.S.Lazarus). R.S.Lazarus peab emotsioone oluliseks indiviidi kohanemise juures keskkonnaga, mispuhul toimub pidev keskkonna ja enese suhete hindamine kasu või kahju seisukohast, mida need võivad tuua. Igale emotsioonile arvatakse olevat omane teatav "keskne teema", mida ta keskkonnassuhete osas hõlmab
- Psühhoanalüüs – Freud - Hakkas psüühikahäireid seostama üleelamistega Positiivne psühholoogia Kognitiiv-käitumisteraapia – Beck - Becki triaad – arvamused iseendast, tulevikust ja teistest Pereteraapia - Pere mõjutab meid iga päev Kognitiivne mudel Igaühel on omad kogemused, reeglid, uskumused - Stiimul – keegi reageerib - Hinnang – hindan teise stiimulit - Emotsioon - Käitumine – rünnak, reaktsioon Psüühikahäire ja stress: ravivõimalused Et oleks häire on vaja sümptomeid, rahulolematust. Mingid vajadused on rahuldamata. Pikaaegne rahulolematus võib tekitada sümptomeid nt ärevus, depressioon. Kauaaegne häire võib muutuda puudeks. Teadvustamine (ise või arst) aitab sümptomitega toimetulekut. Patogeneetilised mehhanismid Neuromolekulaarne tasand - Geenid – polümorfism, ekspressioon Rakuline tasand - Neurogenees - Esmane sünaptiline ülekanne, tesiene ülekanne Süsteemne tasand
PARKSEPA KESKKOOL Marleen Reisberg 11a MIS ON STRESS JA KUIDAS SELLEGA TOIME TULLA? Uurimistöö Juhendaja: Heli Maaslieb Parksepa 2013 Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. Mis on stress? ......................................................................................................................... 4 2. Stressi tekkepõhjused ............................................................................................................. 5 2.1. Sotsiaal-majanduslikud stressitegurid ............................................................................. 5 2.2. Elukeskkond, stress ja keskkonnasäästlik eluviis ..............................................
11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS ......................................................................................................... 6 2.1. Koolistressi põhjused ......................................................................................... 7 2.2. Koolistressi avaldumine ....................................................................................
Ravi aluseks on reflektoorne toime. Mõjutatakse naha või limaskesta retseptoreid, mis omakorda kutsuvad esile kas segmentaarseid või üldisi reflektoorseid reaktsioone. Näidustused: valu vaigisti, veresoonte spasmid, ainevahetuse aktiveerimiseks. 2. Franklisatsioon staatilise elektri kasutamine ravi eesmärgil. Staatilise elektri mõjul tekivad nahas veresoonte ja kapillaaride mehhaanilised ja biokeemilised reaktsioonid, tugevnevad ajukoore pidurdusprotsessid, aktiveeruvad vegetatiivse närvisüsteemi funktsioonid ja stimuleeruvad vereloome- ja ainevahetusprotsessid. Näidustused: aneemia (kehvveresus), seedetrakti haigused, neeruhaigused, liikumis-tugiaparaadi haigused. 3. Vibroteraapia madala voolusagedusega vibratsiooni ravitoime seisneb retseptorite mehaanilises ärritamises ning kudede perioodilises ahenemises ja laienemises.
..........................................................................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA PÕHIKÜSIMUSED..................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA JA TÖÖTAJATE HEAOLU APA..............6 uurimused töötajate heaolust USA-s 2013....................................................................6 1500 töötaja küsitlus 9.-12.01.2013...............................................................................6 Stress ja tervis......................................................................................... 6 Töö vs eraelu............................................................................................ 7 Organisatsioonipsühholoogia rõhutab:..........................................................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad................................................................8 Orgnisatsioonipsühholoogia üldised arengusuunad...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
