Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Stenogramm (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
1. Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused
Materjalide liigitus tiheduse ning sulamistemperatuuri järgi:
Tihedus:
kg/m3 – kergmetallid  ja - sulamid   
5000 1539  °C - rasksulavad  metallid ja sulamid, näiteks Fe, Ti, Cr
 
Tõmbekatsel   määratavad   tugevus-   ja   plastsusnäitajad   ,   jäikusnäitaja,
nende  ühikud  ning kasutamine.
 
Tõmbekatsel saame määrata nii tugevus kui ka platsusnäitajaid, tugevusnäitajateks on:
Tõmbetugevus    Rm –  maksimaaljõule   Fm vastav   pinge,   valemiga   Rm =   Fm / S0,   ühikuga
N/mm2. Tõmbetugevust ehk tugevuspiiri kasutatakse näiteks staatilistel koormustel habraste
materjalide ohtlike pingete kirjeldamiseks.
  Voolavuspiir    ReH –  ülemine   voolavuspiir.   See   on   pinge   väärtus,   mille   saavutamisel
esmakordselt   täheldatakse   jõu   vähenemist.   Ühikuks   N/mm2.   Voolavuspiiri   kasutatakse
staatilistel koormustel plastsete materjalide ohtlike pingete kirjeldamiseks.
 Voolavuspiir   ReL –  alumine   voolavuspiir.   Pinge   madalaim   väärtus   plastsel   voolamisel.
Ühikuks N/mm2. 
Tinglik  voolavuspiir Rp0,2   -  pinge, mille juures baasi jäävpikenemine saavutab etteantud
väärtuse protsentides, nt. 0,2%. 0,2 = lisaindeks, mis näitab baaspikkuse muutu. Kasutatakse
nende sulamite tõmberdiagrammide puhul, millel voolavusplatvorm puudub. 
Plastsusnäitajad: 
Katkevenivus  A - suhteline  pikenemine  protsentides purunemiseni. 
Katkeahenemine Z  -  teimiku  tööosa ristlõike pindala suhteline muutumine katkenemiseni,
avaldatud protsentides. 
Jäikusnäitaja   E  -    elastsusmoodul    ehk   materjali   vastupanu   elastsele   deformatsioonile.
Elastusmoodul  määratakse tõmbediagrammi lineaarse osa tõusunurga tangensiga. 
 
Materjalide sitkusnäitajad, nende ühikud ja kasutamine.
KV -  sellega tähistatakse V-soonega teimiku purustamiseks kulutatud tööd - purustustööd.
Ühikuks on J ( džaul ). 
KU -  sellega tähistatakse U-soonega teimiku purustamiseks kuluatatud tööd - purustustööd.
Ühikuks on J (džaul).
Külmhapruslävi  TKHL -  üks tähtsamaid metallide töökindluse kriteeriume. Külmhaprusläve
kasutatakse, kui materjalil on piiratud sitkus ehk purunemispildis esineb nii teralise kui ka
kiulise purunemise tsoon. Ühikuks on kraadid Celsiuse järgi. 
Külmhapruslävi T90 -   temperatuur, mille juures on purunemispildis vähemalt 90% kiulist
pinda.   T90  on   temperatuuriks   vastutusrikastel   detailidel.   Sel    juhu    on   materjalil   kõrge
löögisitkusnäitaja. 
Külmhapruslävi T50 -  temperatuur, mille juures purunemispildis on vähemalt 50% kiulist
pinda. 
Materjalide   põhilised   kõvadusarvu   määramise   meetodid,   nende  valiku
põhimõtted,  tähistus

Brinell  -  selle meetodi kasutamise korral surutakse katsetatavasse materjali kõvasulamkuul
või   karastatud   teraskuul   läbimõõduga   10;   5;   2,5;   2;   1   mm   ja   jõuga   1...3000   kgf
(9,8...29430N).    Brinelli    meetodit   kasutatakse   reeglina   metalsete   (teraste,  Al-sulamid,   Cu-
sulamid   jne)   materjalide   kõvaduse    määramiseks .   Ülemiseks    piiriks    võib   lugeda   terase
kõvadust karastatud olekus, alumiseks piiriks pehmeid puhtaid  metalle . Kuuli poolt tekitatud
jälje   peab   operaator   ise   mõõtma   ja   kasutama   seda   Brinelli   kõvaduse   valemis.   Brinelli
kõvadusarvu tähiseks on HBW - kõvasulamkuuli puhul ja HBS - teraskuuli puhul. Metallide
ja   sulamite   puhul   (lõõmutatud   olekus)   kehtib   tõmbetugevuse   ja   Brinelli   kõvaduse   vahel
ligikaudne  seos Rm = 0,3HB
Rockwell    -  Võrreldes   Brinelliga   sobib   laiemas   kõvaduse   vahemikus   materjalide
katsetamiseks.   Selle   meetodi   puhul   peab   katseobjekt   olema   hea   pinnaviimistlusega.
Katsetamisel   surutakse   otsak   (kas   kuul   või    koonus )   materjalisse   eeljõuga   ja   fikseeritakse
asend.   Seejärel   suurendatakse   seda   põhijõuni   ja   taastatakse   esialgne   jõud.   Kõvadust
iseloomustab kuuli või  koonuse  materjalisse sissetungimise sügavuste vahe. Tulemus loetakse
otse masina skaalalt - koonuse puhul mustalt skaalalt, kuuli puhul punaselt skaalalt. Vastavalt
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Stenogramm #1 Stenogramm #2 Stenogramm #3 Stenogramm #4 Stenogramm #5 Stenogramm #6 Stenogramm #7 Stenogramm #8 Stenogramm #9 Stenogramm #10 Stenogramm #11 Stenogramm #12 Stenogramm #13 Stenogramm #14 Stenogramm #15 Stenogramm #16 Stenogramm #17 Stenogramm #18 Stenogramm #19 Stenogramm #20 Stenogramm #21 Stenogramm #22 Stenogramm #23 Stenogramm #24 Stenogramm #25 Stenogramm #26 Stenogramm #27 Stenogramm #28
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jarmo ling Õppematerjali autor

Lisainfo

1.semestri kokkuvõttev konspekt, sisaldab kõiki eksamiküsimusi ja vastuseid.
tehnomaterjalid , stenogramm , teras , karastamine , noolutamine , tehnokeraamiks , mitteraudmetallid , plastid

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (1)

AlekseiN profiilipilt
Alex Nik: Tänan abi ja suurepärase matejali eest!
13:29 23-09-2019


Sarnased materjalid

47
docx
Tehnomaterjalide eksami materjal
44
docx
Tehnomaterjalide stenogramm
86
pdf
Materjalid
20
docx
Materjaliõpetuse eksami kordamisküsimuste vastused
26
docx
Metallide tehnoloogia-materjalid eksam 2015
88
pdf
Materjaliõpetus
7
docx
Metallide tehnoloogia kontrolltöö kordamiseks
252
doc
Rakendusmehaanika





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun