Stantsid ja pressvormid ül. 5 (0)

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Stansid 5. kodutöö

ÜLESANNE NR.5 Lähte ülessanne Määrata lõikestansi survekeskme asukoht. Stantsi eksiis (skeem) teha ise, kusjuures templite arvuks valida vähemalt 4 erimõõtmelist ja erikujulist templit. Matriitsi minimaalsed mõõtmed on 80x100 mm. Panna skeemile mõõtmed Stansi survekeskme asukoht määrata a) Analüütilisel meetodil b) Graafilisel meetodil Mõlemal meetodi korral märkida skeemile surve keskme asukoht koos määratud mõõtmetega Graafilisel meetodil graafilise lahenduse osa täidab kogu lehe formaat A4 pinna Matriitsi ekskiis Analüütiline meetod

Materjaliõpetus

52

pdf

Stantsid ja pressvormid kodused tööd

190,4 Teine tõmme templi, matriitsi eskiis: 156,7 1,65 1,5 Tallinn 2017 20 130 Ivo Hein ÜLESANNE NR. 5 Määrata lõikestantsi survekeskme asukoht. Stantsi eskiis (skeem) teha ise, kusjuures templite arvuks valida vähemalt 4 erimõõtmelist ja erikujulist templit. Matriitsi minimaalsed mõõtmed on 80x100mm. Panna skeemile mõõtmed. Stantsi survekeskme asukoht määrata: a) analüütilisel meetodil; b) graafilisel meetodil. Mõlema meetodi korral märkida skeemile survekeskme asukoht koos määratud mõõtmetega. Graafilisel meetodil graafilise lahenduse osa täidab kogu lehe formaat A4 pinna. Valin stantsi mõõtudega:

Masinaehitustehnoloogia

252

doc

Rakendusmehaanika

Liikumatud liited võivad omakorda olla lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad. MASINA STRUKTUURIOSAD KUJU- JA VORMI- LIITED AJAMID ELEMENDID DETAILID ÜLEKANDED 3 Ülekannete all mõistetakse seadmeid, mis võimaldavad mehaanilist energiat üle kanda vahemaa taha ning seejuures muuta pöördemomente, jõude, kiirusi või liikumise iseloomu. Ajam on töömasinat või -mehhanismi käivitav seade, mis koosneb jõuallikast, ülekandeseadmest ja juhtimisaparatuurist. Eristatakse mehaanilist, elektrilist, hüdraulilist, pneumaatilist ajamit, vedruajamit, sisepõlemismootorit jt. Mehhanismi kinemaatikaskeem koostatakse mehhanismi liikumise uurimiseks. Skeem tehakse mõõtkavas, millest peetakse rangelt kinni

Materjaliõpetus

13

docx

Geodeesia I Eksami vastused

1. Mille põhjal valitakse sobiv pindala määramise meetod? Maakatasrti seadusega on kehtestatud, et maatüki üldpindala määramise suhteline viga ei või ületada tiheasustusega alade kruntide puhul 0,05% ja haljaasustusega aladel üle 2 ha suuruste maatükkide puhul 0,1%. Sellist täpsust on võimalik saavutada, rakendades üldpindala analüütilise arvutamise viisi. Kõlvikute pindala määratakse tavaliselt digitaalsel plaanil vastava tarkvara abil või varem koostatud maaüksuse plaanil planimeetri või paleti abil. Pindalade arvutamisel looduses saadud mõõtmisandmete järgi peame teadma pindala määramisele esitatavaid täpsusnudeid ja nendest lähtuvalt kavandama oma välimõõtmised.

Kõrgem geodeesia 1

118

doc

TEOREETILINE MEHAANIKA

3 kujutatud F  punkti A rakendatud jõuga F1 . Järelikult võib tõepoolest jäigale kehale rakendatud jõudu nihutada mööda selle jõu mõjusirget mistahes keha punkti. Seega lühidalt: Jõud on libisev vektor, seda võib alati nihutada mööda oma mõjusirget teise punkti. Rõhutame siin veelkord eriliselt kahte väga tähtsat asja. 1) Jõudu võib nihutada ainult mööda selle jõu mõjusirget. Jõudu ei tohi üle kanda paralleelselt iseendaga mingisse punkti väljaspool esialgset mõjusirget. 2) See järeldus kehtib ainult absoluutselt jäiga keha korral. Deformeeruva keha puhul see järeldus ei kehti. Deformeeruva keha puhul me ei tohi jõudu nihutada mööda oma mõjusirget! Et see nii on, seda võib selgitada ühe väga lihtsa näite varal. Olgu meil tegemist näiteks defor- meeruva vardaga AB. Vaatame seda varrast kolmes eri olukorras, mis on toodud joonistel 2.6.

Füüsika

18

doc

Geodeesia Eksamiabimees

Nurk môôdetakse ühe täisvôttega, mis koosneb kahest poolvôttest: RV ja RP. Alidaadi pööramisel päripäeva viseeritakse tagumisele punktile (A) ja tehakse vajalikud lugemid (1) ning kirjutatakse môôtmiszurnaali. Suunad määratakse tähestiku järjekorra vôi numeratsiooni kasvamise järjekorra alusel. Samal viisil viseeritakse eesmisele punktile C ja tehakse vajalikud lugemid (2).Nurk (2)- (1)=(3). =lugemC-lugemA. See on esimene poolvôte. Teiseks poolvôtteks keeratakse pikksilm üle seniidi, viseeritakse alidaad ja pöörates päripäeva viseeritakse järgemööda eesmisele A ja tagumisele B punktile ning tehakse vajalikud lugemid (4) ja (5). Nurk (5)- 1 (4)= (6). Tulemeid (3) ja (6) tuleb omavahel vôrrelda. Lugemite vahe ei vôi olla suurem kui kahekordne lugemi täpsus: (6)- (3)<=2' 4.Joone orienteerimine. Joone orienteerimine tähendab joone suuna määramist meridiaani suhtes.

Geodeesia

212

pdf

Puitkonstruktsioonide materjal 2010

plaat 2 0,20 0,30 0,45 0,60 0,80 Märkus: Kui konstruktsioonile mõjuvad erinevate kestusklassidega koormused, siis enamasti valitakse kmod lühema kestusklassi järgi. Koormuse kestusklassid Koormuse kestusklass Normkoormuse kestus Koormamise näited Alaline üle 10 aasta omakaal Pikaajaline 6 kuud – 10 aastat laokoormus Keskkestev 1 nädal – 6 kuud kasuskoormus, lumi Lühiajaline vähem kui 1 nädal lumi, tuul Hetkeline tuul, avariikoormus

Ehitus

79

pdf

Teraskonstruktsioonide abimaterjal

Juhtumi (c) korral leitakse koormuse efektiivpikkus ly valemiga, mis annab väikseima tulemuse : 2 m1 l e ly = le + t f + + m2 2 tf l y = l e t f m1 + m 2 k F E t 2w le = ss + c 2 f yw h w Jäiga toetuspinna ss leidmine: Kui koormus antakse üle valtsprofiililt leitakse toetuspikkus ss valemiga: ( ) s s = t w 1 + 2t f 1 + 2 2 - 2 r1 , kus indeks ,,1" viitab koormavale talale Kui koormus antakse üle keevisprofiililt, leitakse toetuspikkus ss valemiga: s s = t w 1 + 2t f 1 TERASKONSTRUKTSIOONID ­ABIMATERJAL 27/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 5

Ehitus

Kommentaarid (0)