........................................................................... 3 1.2 TERVISLIK TOITUMINE .................................................................................................. 4 100M JOOKS ...................................................................................................... . 5 1.1 VÕISTLUSKORRALDUS ................................................................................................. 5 1.2 TEHNIKA ................................................................................................................. 6 1.3 SPORTLASE ERIPÄRA ................................................................................................... 6 1.4 MEESTE 100M JOOKS ................................................................................................... 7 1.5 NAISTE 100M JOOKS ..............................................................
”, ÄRATÕUGE (start) ja KIIRENDUS (lähtekiirendus). 7. Tõkkejooks 1. Tõkkejooksu faasid - Tõkkesprint koosneb kahest elemendist: SPRINDIST tõkete vahel ja TÕKKE ÜLETAMISEST (mida võib jagada äratõukeks koos tõkkele sööstuga ja tõkkest üleastumiseks koos maandumisega tõkke taha). 2. Lähtejooks ehk kiirendus - Esimese tõkkeni joostakse kaheksa sammuga (tõukejalg on esimesel lähtepakul). Ülakeha võtab püstiasendi varem kui sprindi lähtejooksul. Tõkete vahe joostakse kolme sammuga (lühike-pikk-lühike). Õhulend kestab tõkkele äratõukest maandumiseni. 3. Äratõuke- ja tõkkelesööstufaas - Keha lahkub äratõukel rajalt. Sööst on suunatud rohkem ette kui üles (tõkkele tuleb “peale joosta“, mitte hüpata). Tõukejala puusa-, põlve- ja pöialiiges sirutuvad täielikult. Hoojala reis sooritab kiire hooliigutuse horisontaalasendis. 4
tuharalihased ja ülakeha lihased). (9) Teiseks on ülimalt oluline arvestada seeria- ja kordusskeeme, mille järgi treenitakse. Tippkiirusel jooksmine nõuab väga suure jõu esile kutsumist, sellest tulenevalt peaks ka jõutreening olema sellise iseloomuga, mis nõuab lihastelt väga kiireid ja jõulisi lihaskokkutõmbeid. (9) Selleks, et sportlane saaks keskenduda harjutuse kiirusele ja sagedusele on vaja saavutada õige harjutuse tehnika. Kuna liigutuste kiirus on seoses lihasjõu rakendamisega, siis on ka lihasjõu osa harjutuste kiirel sooritusel väga oluline. Kiirust ei saa arendada ilma vajaliku vastupidavuseta. Seda tuleks õpilastel arendada läbi sportmängude ja teiste vastupidavusalade (ujumise, suusatamise, jalgrattasõidu jm) harrastamise. (5) 10 1.5. Kehalised võimed ja kiirusvõimete testimine Kehalisi võimeid saab määrata erinevate harjutuste kaudu
1 Sõudepaadi kujunemine 6 1.2 Sõudetehnika arengust 11 2. Sõudepaadi ehitus ja remondiks vajalik varustus 14 2.1 Terminoloogia 14 2.2 Paadi seadistamine 17 2.3 Paadi korrashoid 23 3. Sõudmistehnika üldised alused 25 3.1 Tõmbe iseloomustus 25 3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogilised alused 41 4.1 Sõudjate antropomeetrilised iseärasused 41 4.2 Sõudmise füsioloogiline iseloomustus 53 4.2.1 Skeletilihase struktuur 55 4.2.2 Aeroobne töövõime 58 4.2
eeldused. Õppustel aitavad neid luua mitmekesisis, mängulisus ja võistluslikkus. Mitmekesisuse loomise võimalused nii ühes kui mitmes tunnis on: uue õppimine ja vana kordamine, sõiduviisid ja mäeelemendid, lühimatkad pisut erinevatel radadel või suundades, intensiivsuse ja õppepaikade varieerimine. Mängulisus on eriti oluline nooremate õpilaste korral. Tunni teiseks pooleks sobivad võistlusmängud kvaliteedile ehk tehnika sooritamise puhtusele, kordade arvule, pikemale libisemisele kiirusele jm. Tähelepanu säilitamiseks on oluline, et õppepaiga lähedal ei oleks segavaid olusi (elav liiklus, pealtvaatajad jm.). 2. Õpetamise etapid 2.1. Õpetamise eelsel etapil luuakse vajalikud eeldused, s.t. õpilaste kehalist, liigutuslikku, psühholoogilist ja tehnilist valmisolekut õppeülesandega toimetulekuks. Kehaline valmisolek eeldab õpilaselt sõltuvalt õpitavaste teatavate kehaliste võimete taset.
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
tingimused tehnilise elemendi sooritamiseks, mängija liigub palli tabamise kohta ja võtab lähteasendi selle sooritamiseks. Põhi e tööfaas- tegevus on suunatud konkreetse ülesande lahendamisele, palli käsitlemisele. Lõpetav faas- lõppeb tehnilise elemendi sooritamine, minnakse üle järgmisele tegevusele. Tehnilise ettevalmistuse protsess jagatakse kahte staadiumi- algõpetus e algstaadium- tehnika lagne omandamine ja kõrge spordimeisterlikkuse saavutamine- tehnika täiustamine. Ülajäsemete reflektoorseks lõdvestuseks peab liikumine algama I segmendist õlavöötmest (ründelöök). Alajäsemete liikumine algab veidi tõstetud puusavööst (kaitsemäng) Stardi ja lähteasend- Põhiasend- põlvedest kõverdatud jalad on õlgadelaiuses harkseisus ja labajalad paralleelselt või üks jalg veidi eespool,
Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Sissejuhatus skeleti-lihassüsteemi füsioteraapiasse Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia „Esimene samm edu suunas iga eriala puhul, on olla sellest huvitatud.“ Sir William Osler (1849-1919) Ortopeedia on väga laiaulatuslik ning samas kompleksne arstiteaduse valdkond. See hõlmab nii traumade kui skeleti- lihassüsteemi haiguste ravi. Traumatoloogiliste ja ortopeediliste probleemidega patsiente ravivad füsioterapeudid igapäevaselt. Eristatakse primaarset ortopeedilist füsioteraapiat ja teiste patoloogiate tagajärjel tekkinud vajadust skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia järele. Ortopeedia ja ortopeediline füsioteraapia peaksid olema füsioteraapia õppekavade baasained, sest paljude ortopeediliste haiguste tundmine on aluseks tead
Kõik kommentaarid