Sportliku vormi ajastamine (0)

Sarnased õppematerjalid

34

docx

Treeningõpetuse alused

TREENINGÕPETUSE ALUSED Treening- enda paremaks muutmine. Kehaline treening- sportliku saavutusvõime treening. Peale pikkade distantside läbimist, tuleb alati liikuda, mitte pikutada, kuna lihased muutuvad kangeks ning ainevahetus ja veri ei käi nii hästi ringi. Kehalised võimed:  lihasjõud  lihasvastupidavus  kiirus  painduvus  tasakaal  koordinatsioon  üldine vastupidavus (kardio-respiratoorne vastupidavus) Sport:  põhiolemuseks võistlus.  suur peamine osa on liikumine, laiemalt kehaline aktiivsus.

Sise- ja närvihaigused

26

docx

Spordiüldainete küsimused ja vastused kokku pandud

on anoreksia (anorexia nervosa) ja buliimia (bulimia nervosa). Nende tekkepõhjused on indiviiditi erinevad ja üksikasjades keerukad, kuid peamiselt seotud psüühika kõrvalekalletega. Söömishäirete esinemise sagedus on ühe Norra uurimisrühma andmetel iluvõimlemises, võimlemises, ilu uisutamises ja võistlustantsus kõrgesse rahvusvahelisse klassi kuuluvate naiste seas 40–42%, kaalukategooriatega spordialadel võistlevate sama kõrge sportliku kvalifi katsiooniga naissportlaste hulgas aga 30–35%. Seevastu pallimängude ja teatud tehniliste spordialade (nt vehklemine, ratsutamine, golf, purjetamine, laskmine, lumelauasõit, motosport, veesuusatamine) naistippsportlaste vastav näitaja on „vaid“ 16–17%. Kõrge kvalifi katsiooniga meessportlastest esineb söömishäireid kõige enam kergejõustiku hüppealade esindajatel (22–42%) ning maadlejatel,

Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime

139

pdf

Spordi üldained 1.tase

Esimene neist moodustab erinevatele elunditele tugistruktuure, rohkem. Sidekoes pakub neile kaitset ning täidab nende vahele jäävat ruumi. Tihe sidekude sisaldab on rohkesti rakuva- võrreldes kohevaga rohkem erinevaid kiude ning vähem rakke, ta moodustab kõõ- heainet. Rasvkude, luseid, sidemeid ja teisi elundeid ümbritsevaid sidekoelisi kirmeid. kõhrkude, luukude Rasvkude on sidekoe vorm, milles erinevalt teistest sidekoe liikidest paiknevad ja veri on sidekoe erinevad vormid rakud tihedasti üksteise kõrval ning rakuvaheainet on vähe. Rasvkude paikneb inimese kehas peamiselt nahaaluses kihis ning siseelundite ümbruses. Rasvkoe rakud on täidetud valdavalt rasvaga. Kuna rasv on halb soojusjuht, on nahaalu- sel rasvakihil suur tähtsus inimese kehatemperatuuri säilitamisel

Inimeseõpetus

106

pdf

Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina

Murdmaasuusatamine on vastupidavuslik spordiala, milles võisteldakse vahelduva pinnamoega maastikul erinevatel distantsidel ning klassikalises tehnikas või vabatehnikas (vt joonis 1). Murdmaasuusatamises rakenduvad töösse kõik suuremad lihasgrupid. Joonis1. Heade füüsliste eeldustega noormurdmaasuusatajad. Näited klassikalisest paaris- tõukelisest sõiduviisist (vasakul) ja vabatehnika Wassbergi sõiduviisist (paremal). Allikas: EYOF2015 1.1. Treeningu monitooring Põhiliseks sportliku saavutusvõime arendamise viisiks on treenimine. Treeningprotsessis, nagu igasuguses pedagoogilises protsessis, rakenduvad üldpedagoogilised printsiibid nagu järkjärgulisus, süstemaatilisus, jõukohasus, teadlikkus, individuaalsus jne (Nurmekivi 2006). Treeningu põhikomponentideks on erinevad ja vahelduvad faasid: suuremahuline treening ja intensiivne treening, taastav treening ning arendav treening (Jürimäe, Mäestu 2011).

Suusatamine

248

pdf

Akadeemilise sõudmise üldised alused

AKADEEMILISE SÕUDMISE ÜLDISED ALUSED Jaak Jürimäe Priit Purge Tartu 2006  Sisukord SISSEJUHATUS 4 1. Sõudmise ajalugu 6 1.1 Sõudepaadi kujunemine 6 1.2 Sõudetehnika arengust 11 2. Sõudepaadi ehitus ja remondiks vajalik varustus 14 2.1 Terminoloogia 14 2.2 Paadi seadistamine 17 2.3 Paadi korrashoid 23 3. Sõudmistehnika üldised alused 25 3.1 Tõmbe iseloomustus 25 3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogi

Sport

14

doc

Kehalise töövõime hindamine konspekt eksamiks

Lõikude (süstik) jooksud, Lühimaa (sprint) jooksud, Plaatide puudutamise test MuscleLab võimaldab mõõta Liigutuste pikkust ja kiirust, Staatilist ja dünaamilist jõudu, Kiirendust, Lihasvõimsust, Hüppevõimet, Liikumiskiirust, Lihaste bioelektrilist aktiivsust (EMG), Liigeste nurki ja nurkkiirusi, KRK ja kehaosade liikumistrajektoore Testide rakendamine annab võimaluse (V.Kalam, A.Viru) : Üldise ja erialase treenituse selgitamiseks. Sportliku saavutusvõime arengu dünaamika selgitamiseks mitmeaastases treeningprotsessis. Pidepunktide leidmiseks treeningu planeerimise ja treeninguplaanide korrigeerimiseks. Andekate noorsportlaste väljaselgitamiseks. Treeningu ratsionaliseerimiseks. Sportlase iseseisvuse, teadlikkuse ja enesekontrolli arendamiseks. Teoreetiliste seisukohtade õigsuse kontrollimiseks praktikas. Tervisliku seisundi määramiseks ja ületreenituse fikseerimiseks

Sport/kehaline kasvatus

34

doc

Sportlase lihashooldus konspekt

2. lihaste lõdvestus 3. üldine lõdvestus 4. sidekoe normaliseerumine 5. paranenud vaimse võimekuse Sekundaarsed mõjud osutavad võimetega seotud seisunditele, kaasates: 1. suurenenud energia 2. vedeliku liikuvuse 3. suurema painduvuse 4. kiirema taastumise 5. valu alanemine 6. sobiva emotsionaalse tasakaalu Põhilised vormid: 1. Taastav massaaz ­ kiirendamaks sportlase füüsilist ja vaimset taastumist peale pingelist sportlikku aktiivsust. Kõige lihtsam spordimassaazi vorm. Esmaseks eesmärgiks on parandada vedelike tsirkulatsiooni ja põhjustada lihaste ja kogu keha lõdvestus. 4 Hõlmab tehnikaid kui silumine, pigistamine, muljumine, asendi lõõgastus, avardamine, liigutused ja venitused. 2. Võistluspuhune massaaz ­ aitamaks sportlast ettevalmistada või taastada spetsiaalselt võistluse tingimustes. Eesmärgiks on alandada vigastuse tekkimise potentsiaali. 3

Sport/kehaline kasvatus

14

doc

Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime

*kehaliste harjutuste tüüp ja sagedus ­ ükskõik milline keh pingutus kutsub töötavates lihastes esile valgusünteesi vähenemise ja valgu degradatsiooni suurenemise töö ajal ja vahetult pärast seda. Probleemid, mis seostuvad liigse valguga toidus: *maksa ja neerude ülekoormus, *organism vajab rohkem vett, *organismist viiakse välja Ca ja Zn, SV-te osa menüüs jääb väikeseks, *valgurikas toit on tihti rasvarikas ja kallis. 12. Vitamiinide, kui toitainete olemus ja seos sportliku saavutusvõimega. Vitamiinid on bioaktiivsetoimega madalmolekulaarsed, heterogeensed, eksogeensed, mida inimene saab toiduga. Üks ei asenda teist, ei oma energeetilist väärtust ja hävivad kõrgel temperatuuril. Vitam vajadus oleneb soost, vanusest ja energiakulust. Reguleerivad organismi talitlust koensüümidena, inimesele reeglina asendamatud org ained. Vajadusel suudab organism teatud vitamiine ise ka sünteesida. Vitam jagunevad: *1

Sport

Kommentaarid (0)