Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sport (võõrsõnad) (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Sport-võõrsõnad #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor M2rdu Õppematerjali autor
Jooksev jutt spordist kasutades võõrsõnu.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
68
pdf

Ratsaspordispetsialistide hinnang harrastusspordile

Enamik harrastajaid ei soovi kaotada harrastaja staatust ning tippspordi poole ei pürgi. Põhitöö kõrvalt ei jõua harrastajad igapäevaselt talli, raskete klasside sõitmine vajab pikka pühendamist, aega ja raha, kuid sobivate tingimuste korral, õiglase tunnustuse ja ERL toetusega võib loota harrastusspordi pidevale arengule Märksõnad: ratsutamine, harrastussport, treener 3 ABSTRACT Hussar, Grete. The valuation of amateur sport by equestrian experts. Dissertation. Tallinn University, 2013. The purpose of this paper is to research the valuation of amateur sports by equestrian experts. The work will give a overview of amateur sports in Estonia and the opinions and suggestions of equestrian experts. This paper has been a joint effort between the writer and the manager of the equestrian amateur sports Tatjana Kiilo, that’s why the outcome of this paper is very important for the development of amateur sports. A survey

Sport
thumbnail
104
doc

Nimetu

sportlaskarjääri lõpetades kokku puutuvad. Kolmas peatükk annab ülevaate organiseeritud noortespordi sotsiaalsetest küsimustest. Käsitlemist leiavad sellised küsimused nagu millal on lapsed valmis võistlussporti oma elu põhiosaks võtma? Kas sportimine mõjutab vanemate ja laste suhteid? Kas posid ja tüdrukud näevad sporti erinevalt? Neljas peatükk õppevahendist on seotud spordi ja sotsiaalmajanduslike küsimustega. Kuna sport on tänasel päeval muutumas üha enam eraldiseisvaks majandusharuks, kus domineerivad kindlate inimgruppide ja ettevõtete huvid, on huvitav nende probleemide üle arutleda. Õppevahendi esimese ja neljanda peatüki koostas dotsent Lennart Raudsepp, teine ja kolmas peatükk on aga koostatud doktorand Roomet Viira poolt. 2 Spordisotsioloogia môiste. Môiste "sotsioloogia" tuleneb algselt sônadest societas (lad.k. ühiskond)ja logos

Kategoriseerimata
thumbnail
26
docx

Spordiüldainete küsimused ja vastused kokku pandud

TREENING JA SOOLISED ISEÄRASUSED 1. Kirjeldage lühidalt soolisi erinevusi maksimaalses hapnikutarbimise võimes ning selgitage nende füsioloogilisi põhjusi. Seega on terve, kuid treenimata naise VO2max väiksem kui mehel. See tõsiasi on vaid osaliselt seletatav sugudevaheliste erinevustega kehakaalus ja keha koostises. Naise maksimaalset hapnikutarbimise võimet piiravad veel südame ja vereringening hingamissüsteemi tagasihoidlikumad funktsionaalsed näitajad, vere väiksem hemoglobiinisisaldus ning väiksem hapniku arteriovenoosne diferents. 2. Milline hormoon mõjutab kõige enam lihaskoe arengut ja põhjustab soolisi erinevusi lihasmassi osakaalus keha koostises? Lihaste hüpertrofeerumine jõutreeningu mõjul tuleb meestel selgemini esile kui naistel seoses meesuguhormooni testosterooni kümneid kordi kõrgema tasemega meestel. 3. Selgitage lühidalt, miks peaksid naissportlased vältima rasvkoe osakaalu langust keha koostises alla 17–12% piiri. Suur risk am

Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime
thumbnail
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.­3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu ­ Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

Inimeseõpetus
thumbnail
248
pdf

Akadeemilise sõudmise üldised alused

AKADEEMILISE SÕUDMISE ÜLDISED ALUSED Jaak Jürimäe Priit Purge Tartu 2006 Sisukord SISSEJUHATUS 4 1. Sõudmise ajalugu 6 1.1 Sõudepaadi kujunemine 6 1.2 Sõudetehnika arengust 11 2. Sõudepaadi ehitus ja remondiks vajalik varustus 14 2.1 Terminoloogia 14 2.2 Paadi seadistamine 17 2.3 Paadi korrashoid 23 3. Sõudmistehnika üldised alused 25 3.1 Tõmbe iseloomustus 25 3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogi

Sport
thumbnail
11
doc

Aforismid (eesti keeles)

1. Nõnda oli see vanasti ja nõnda on see praegu: laidetakse vaikselt istujat, laidetakse valjuhäälelist ja laidetakse mõõdukalt rääkijat. Maailmas pole midagi, mida ei saaks laita. 2. Kohalolek on rohkem kui siinviibimine. Kui sinu puudumist ei märgata, siis pole vahet, on sind siin või mitte. 3. Kui teiste kahjustamine on rumala loomuomadus, siis on tema peale vihastamisel niisama vähe mõtet kui tule peale, mille omaduseks on põletamine. 4. Paljud tahavad, et tõde oleks nende poolel, kuid ei taha olla tõe poolel. 5. Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid, ja küünla eluiga ei lühene sellest mitte. 6. Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja... See tähendab, et sa pole veel edu saavutanud. 7. Täiuslikkus saavutatakse, mitte kui pole enam midagi lisada, vaid kui pole enam midagi ära võtta. 8. Naerata, ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled. 9. Kui kaks inimest teevad ühte ja sedasama, siis ei ole see üks j

Kirjandus
thumbnail
97
pdf

InimopVI-2osa-innove 1

Joonis 12. Inimese siseelundid. 2. Leia iga elundi juurde tema ülesanne. Ühenda joonega. 24 TOITUMINE Inimene vajab eluks toitu, vett, soojust, valgust ja palju muudki. Selleks, et keha elus hoida, õppida, sportida ja muud põnevat teha, on vaja energiat. Suure osa energiast saab inimene toidust. Kui inimesel on kõht tühi, siis ei ole tal tuju hea, õppimine ei edene ja sport ei paku rõõmu. Kui keha saab vajalikku toitu, siis ta kasvab ja inimene tunneb end hästi. 1. Loe. Kalle ja Malle peres on tava, et lapsed valmistavad laupäeviti kogu perele lõuna- söögi. Neile meeldib erinevaid toite valmistada ning oma vanemaid uudsete toi- tudega üllatada. Alatasa otsivad nad kokaraamatust abi. Mallele meeldib rohkem soolaseid toite valmistada. Kalle armastab magusaid toite teha. 2. Vasta küsimustele. • Milline tava on Kalle ja Malle peres?

Bioloogia
thumbnail
14
odt

Aforismid

Ma ei saa aru, kuidas sa ei saa aru, ei ma ei saa aru. Everything happens for a reason. See kes ei tea midagi ja teab et ei tea midagi, teab rohkem kui see, kes ei tea midagi ega tea, et ei tea midagi. Mõtetute mõtete mõtlemine mõtetutele mõtetele on mõtetu ajaraiskamine mõtetute mõtete mõtlemisele. Valetaja valetas valetajale, et valede valede valetamine on vale. Vahetevahel on vahede vaheliste vahede vahedel vahed vahel. Eksju minu eksju on sinu eksjust eksjum, eksju? Tere august, käes on august, ütles August teisest august. Kui sa unustad meie mäletused, siis unusta ka juba mind. Palun vaikust, ma arenen! Kui sa tundsid end puudutatuna, siis tea, et keegi katsus sind. Kui tahad ko

7. klassi ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun