silmade", mis oli suunatud 7. 9. klasside õpilastele (vt Lisa 1). Küsitluse eesmärgiks oli uurida õpilaste arvamust praeguste kehalise kasvatuse tundide kohta. Samuti küsisime, millised võiksid olla tunnid nende arvates. Tahtsime, et õpilased mõtleksid loovalt ja kindlatest raamidest välja. Püüdsime näha, kuidas kehalise kasvatuse tunnid tegelikult õpilaste arvates võiksid välja näha. Kas kehalise kasvatuse tunnid peaksid jääma üldjoontes samasugusteks või tuleks teha suuri muudatusi? Eesti laste liikumisharjumuste parandamiseks tuleks meie arvates teha suuri muudatusi just kehalise kasvatuse tundides. Otsida tuleks uuenduslikke meetodeid kehalise kasvatuse tundide läbi viimiseks. 3 Väga oluline on kehalise kasvatuse juures hindamine. Hindamine on üks vahenditest, kuidas lapsi motiveerida. Tuleks mõelda, kas kehalise kasvatuse tundi sobib tavapärane hindamissüsteem skaalal ,,1",,5"
Sellega arendatakse nii tasakaalu, koordinatsiooni kui osavust. See aitab lapsel tajuda paremini ümbritsevat keskkonda. Väikelapse motivatsioon paraneb ja tema võimed arenevad, kui liikumine annab positiivseid elamusi. See on väga oluline lapse minapildi, eneseväärikuse ja sotsiaalse arengu seisukohalt. Kõige parem aeg motoorsete oskuste omandamiseks on kümme esimest eluaastat, sel ajal toimub närvisüsteemi põhiline areng. Enne murdeiga on poisid füüsiliselt aktiivsemad kui tüdrukud, seetõttu tuleb luua neile võimalused ülekeevast energiast vabanemiseks: näiteks liikumis- ja võistlusmängude abil (P. Numminen, I. Välimäki , 1998). Lapse kehalisele arengule mõjub ka liikumiskeskkonna mitmekülgsus, millele tuleks nii koolis kui lasteaias pöörata suurt tähelepanu. Kitsad liikumistingimused ei tohiks olla liikumiskasvatuse läbiviimisele takistuseks ( P. Karvonen, 2003).
täisvanuna. Viimaseks peasuunaks võib välja tuua uuringud, mis näitavad, et kehaline aktiivsus ja tublidus lapseeas kuuluvad ka täiskasvanute elustiili [1]. 4 Vaatamata kehalise aktiivsuse üldtunnustatud ja positiivsele mõjule laste kasvamisele ja arengule, on laste kehaline aktiivsus sageli väiksem soovitatust [1]. Sageli on laste vähese aktiivsuse probleemiks treeningute kõrge maksumus või lapsele meeldiva spordiala harrastamise võimaluse puudumine tema elukoha läheduses. Samuti on sportlik aktiivsus kinni inimese enda üldises aktiivsuses - kas ta viitsib ja kas tal on aega tegeleda mõne spordialaga. 1.1.1 Kehalise treeningu mõju organismile Treenides muutuvad tugevamaks rindkere lihased. Tugevamad rindkere lihased võimaldavad sügavamalt hingata ja tänu sellele jõuab kopsudesse rohkem õhku. Õhk hingatakse jõuliselt sisse ja see pääseb kiiresti alveoolidesse
Kehalise kasvatuse ülesannete hulgas on palju tegevusi, mis nõuavad teistega arvestamist. Paaris- ja rühmaharjutustes tuleb arvestada partneri ja grupiga. Seega peavad tugevamad nõrgemaid aitama, samuti on võimalik kasutada igaühe eripära, tõstes esile tugevusi ja peites nõrkusi. Kehalise treeningu vajalikkust on õpilastel tavaliselt lihtsam mõista kui näiteks matemaatika harjutuste oma. Ühine valmistumine näiteks koolidevaheliseks kergejõustiku- või korvpallivõistlusteks või rühmakavaga esinemiseks üleriigilisel võimlemispeol arendavad kohuse- ja vastutustunnet eriti hästi. Kehalised harjutused aitavad vabaneda pingetest. Sportimine enda rõõmuks on teraapilise efektiga. Kehalise kasvatuse abil saab avastada iseennast, oma keha, selle piire ja võimalusi. Muidugi annab kehaline kasvatus võtme ka emotsioonide juurde, õpetades tajuma ja kasutama seoseid liikumise ja meeleolu vahel. Spordiga tegelev inimene jõuab lähemale oma sisemisele minale.
une. Jooksmisega kaasneb suur organismi energiakulu - jalgrattaga tuleks sama energiakulu saavutamiseks ligi kaks korda kauem sõita. Väheliikuvad isikud on kehaliselt nõrgemad ja põevad rohkem haigusi, kui treenitud isikud. Selle käesoleva raamatuga jagame näpunäiteid, kuidas jooksmiseks valmistuda ja seda meeldivamaks muuta. Soojendus Paljud alahindavad hea soojenduse tähtsust ning tihti jäetakse see vahele, või ei tehta seda piisava innuga. Aga kui sportlane tahab head tulemust ja vältida võimalike vigastusi, siis on hea soojendus vajalik. Soojendus tõstab hingamissagedust ja lihtsustab verevoolu lihastesse, lõdvestades neid ja andes paremaid tulemusi jooksu ajal. Milline on hea soojendus? Esimene viga, mida kõik algajad teevad, on sama kava tegemine enne igat jooksu. Mida rohkem pingutust on jooksuks vaja, seda rohkem ka soojendust.
sportlaskarjääri lõpetades kokku puutuvad. Kolmas peatükk annab ülevaate organiseeritud noortespordi sotsiaalsetest küsimustest. Käsitlemist leiavad sellised küsimused nagu millal on lapsed valmis võistlussporti oma elu põhiosaks võtma? Kas sportimine mõjutab vanemate ja laste suhteid? Kas posid ja tüdrukud näevad sporti erinevalt? Neljas peatükk õppevahendist on seotud spordi ja sotsiaalmajanduslike küsimustega. Kuna sport on tänasel päeval muutumas üha enam eraldiseisvaks majandusharuks, kus domineerivad kindlate inimgruppide ja ettevõtete huvid, on huvitav nende probleemide üle arutleda. Õppevahendi esimese ja neljanda peatüki koostas dotsent Lennart Raudsepp, teine ja kolmas peatükk on aga koostatud doktorand Roomet Viira poolt. 2 Spordisotsioloogia môiste. Môiste "sotsioloogia" tuleneb algselt sônadest societas (lad.k. ühiskond)ja logos
Kasutatud raamatute hulka kuulusid ja neist olulisemad olid Jürgen Weinecki ja Rein Jalaki ,,Kehalised võimed ja organism", Riku Aalto eneseabiraamat ,,Liigutaja käsiraamat" ja Michael Thurmondi ,,12-päevane keha vormimise ime". Töö põhiosa Treenima peaks alati mõistlikult ja mõistusega. Kui tunned end hästi, siis on tore pinguta veel veidi rohkem. Kui mitte, siis vähenda liigutuste intensiivsust. Esmane on arendada üldvastupidavust. Sport ja liikumine tugevdavad ka psüühikat ja mõistust. Anaeroobne tugev koormus võib ära kurnata. Esikohal on aeroobne töövõime. Hea aeroobne vastupidavus on eelduseks ka heale anaeroobsele töövõimele. Liikumine muutub vanuse lisandudes üha olulisemaks. Et Su töö oleks tulemuslik, tuleb treenida planeeritult ning järgida mängureegleid. Oluline on alati nii lühiaegne, keskmine kui pikaaegne treeningu planeerimine. Planeerimine
..9 Kasutatud kirjandus ........................................................................................10 Lisad ...............................................................................................................11 Sissejuhatus Sellse referaadis kirjutasin koolistressist, kust ta tuleb ja kuidas võitlema temaga. Stress võib positiivne ja negatiivne. Mitte ainult õpilastel kuid ka õpetajatel ja teistel inimestel võib tekkida stress või stresslik situatsioon. Põhjalikumale sellest on kirjutatud allpool tekstis. Loodan et teile meeldib! Koolistress Stress on inimese reageering ümbritseva keskkonna mõjutustele. Stress on bioloogiline muutus, mille toovad kaasa tugevad emotsioonid nagu armastus, vaimustus, joovastus, pettumus, viha, hirm, kadedus, mure. Elus me kohtume paljudega erinevatedega stressoritega. Füüsilised ja füsioloogilised: · Kestev füüsiline pingutus
Kõik kommentaarid