Tartu Tamme gümnaasium Spordivigastused Henri Jeret 11c Tartu 2010 Sisukord Spordivigastuste üldiseloomustus ............................................................. lk 3 1 Nahavigastused .......................................................................................... lk 6 Lihaste ja kõõluste vigastused ................................................................... lk 7 Selja vigastused ja haigused ...................................................................... lk 11 Kaela vigastused ja haigused ......................
Minu kool Spordi õnnetused Referaat Autor: NIMI klass KOHT ja AASTA Sisukord 1. Sisukord lk.2 2. Sissejuhatus lk.3 3. Eesti näited lk.4-6 4. Suremine sportides lk.7-9 5. Lihtsamate vigastuste ravi lk.10-11 6. Kasutatud kirjandus lk.12 Sissejuhatus Enamik õnnetustest juhtub end aktiivselt liigutades Eelmisel aastal toimus Soomes 900 000 õnnetusjuhtu, mille tagajärjel sai keegi vigastada. Üle 70 protsendi õnnetustest juhtus kodus või vabal ajal. Kolmandik õnnetustest toimus kas argipäevatoimetusi tehes või sporti harrastades. Töö juures toimus iga viies ja liikluses iga seitsmes õnnetusjuhtum. Spordiharrastajate seas olid vigastusterohkeimad spordialad jalgpall ning saali- ja jäähoki.
Referaat Mustvee Gümnaasium Spordivigastused 2009 Ülekoormusvigastused Kehalise töövõime kasvu aluseks on treeningute ajastamine adaptatsiooniperioodil aset leidva superkompensatsiooni faasi. Kui treeningkoormused on sportlase jaoks ülemäära suured või taastumisperiood mitteküllaldane,siis tekib väsimuse ülekuhjumine organismis.Selle järel kujuneb välja ülekoormussündroom. Niisugust väsimust iseloomustavad üle kahe nädala kestev "sportliku vormi" langus,vegetiivsed kaebused, unehäired,suurenenud ärritatavus,
Lüganuse Keskkool Sport ja vigastused Uurimistöö Koostaja:Reyo Vitmer 11.klass Juhendaja direktor: Tõnu Lont Lüganuse 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Liikumine on tervise seisukohast väga tähtis. Iga päev võib näha inimesi metsa all, pargiteel või staadionil sportimas. Kahjuks toob sporditegemine kaasa ka vigastusi, nii peab treenija ennast ravima ja olema treeningutest eemal. Töö teemaks on ,,Sport ja vigastused". Uurimus on läbi viidud Lüganuse Keskkooli gümnaasiumiõpilaste ja kahe korvpallimeeskonna hulgas, sest sageli tekivad treenides traumad
eesmärgi? Kindlasti oleneb see inimese vanusest. Liiga harvad ja lühikesed treeningud ei anna tulemust. Usun, et inimene peab ise tundma kui palju ta on valmis korraga sporti tegema. Sport ei ole kasulik kui sunnitakse sporti endale vägivaldselt peale. Kui näiteks pole jõudu teha hetkel sporti, ei tule vägivaldsest sundimisest sportimisele, mitte midagi head välja. Pigem on see tervisele kahjulik. Kui aga sellised ,,ei jõua tujud" muutuvad liiga pikaajaliseks, tuleb end siiski enda heaolu nimel selleks sundida. Spordiga ei tohi end ülekoormata. Spordiga tuleb tegeleda enda võimetele vastaval tasemel. Tuleb teada enda piire. Loomulikult ei ole sportimine kasulik teatud haiguste ajal (nt külmetus, venitus, maohaavad, vigastused). Sellisel haigusperioodil ei tohi organism kulutada oma jõudu lihastööle, vaid suunama kõik oma jõud haiguse vastu võitlemiseks.
Pärnu Koidula Gümnaasium Kehalise kasvatuse mõju Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1BK1 tüdrukute enesetundele ja meeleolule Uurimistöö alused. Kursuse lõputöö Kairit Merilaht, Karmen Grigor, Kätlin Kase, Britt Haas, Anet Vaikla G1BK1- bioloogia-keemia õppesuund Juhendaja: Eva Palk Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus .............................................................................................. ............3 1. Kirjanduse ülevaade………………………………………………………………………………….. …………4 1.1 Liikumise tähtsus tervisele
· anda igaühele võrdne võimalus osaleda, · säilitada enesevalitsemine. 2. Reeglid Sport ilma reegliteta on võimatu ning reeglite sage rikkumine lõhub sporti. Iga sportlase huvides on reeglite järgimine ja neid, kes reeglitest kinni ei pea, peab karistama. Antiikmängudel olid karistused reeglite rikkumisel ja petmisel väga karmid atleete karistati reeglite rikkumise ja petmise puhul piitsutamisega (Harris 1979: 11, 56, 147) ja kepihoopidega (Harris 1979: 98). 1) Reeglite rikkumine. Mõningad sportlased rikuvad reegleid ettekavatsetult ja aktsepteerivad karistust, kuna see võib olla teatud situatsioonis kasulikum. Näiteks pigem mängida jalgpallis käega või takistada korvpallis vea hinnaga viset korvile ja teenida selle eest vabalöök või vabavisked oma võistkonna kahjuks, kui lasta mängu vabalt jätkuda. 2) Ebaaus kohtunikutöö. Mõnikord tehakse vigu kohtunikutöös ja seda eriti stiililistel
Viimsi Kool SULGPALLI MÄNGUGA KAASNEVAD RISKID Uurimistöö Merily Viibur Juhendaja õp Marika Seppor Viimsi 2010 2 KOKKUVÕTE Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on kirjanduse ja küsitluse ning autori oma mängijakogemuse põhjal välja selgitada, millised vigastused sulgpallis tekivad, kuidas neid vältida ning kas sulgpall on riskantne spordiala. Vigastusi tekib igal spordialal, nii ka sulgpallis, on ka vigastusi, mida ei ole võimalik või on raske vältida, sest kehalised eeldused ei ole antud spordialale sobivad.
Kõik kommentaarid