Spordi toidulisandid (1)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

15

doc

Jõusaal

...............................................................................3 2.1. Naised...............................................................................................................................3 2.2. MEHED........................................................................................................................... 4 3. JÕUTREENING..................................................................................................................... 5 4. TOIDULISANDID................................................................................................................. 6 5. JÕUSAALI REEGLID........................................................................................................ 11 III. KOKKUVÕTE....................................................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................13

Uurimistöö

4

docx

Toidulisandid

Toidulisandid 1.MIS ON TOIDULISANDID? Toidulisandid ­ on spetsiaalselt tehtud ained nendele kes aktiivselt tegelevad spordiga. Need on ained mis on suunatud sellele, et suurendada vastupidavust, kehamassi, kiirust, jõudu, tervist või lihtsalt hoida ennast heas vormis, saledana ja ilusana. (Mango 2009) Tänapäeva tipsport ei oleks võimalik toidulisanditeta. Ükski sportlane ei saa jõuda kõrgele tasemele söödes ainult tavalist toitu. Just toidulisandid aitavad inimese kehale eelkõige taastuda peale raskeid treeninguid. (Mango 2009) Paljud arvavad, et toidulisandid on midagi maagilist, kahjuks see nii ei ole. Ainult toidulisandid ei anna inimesele jõudu, tervist ja ilu, kui neid valesti kasutada ei anna nad üldse mitte midagi. Toidulisandid on ainult abivahendid. Kui toituda valesti või teha valesti trenni, siis pole nendest mingit kasu. (Wolter, 2003) Sellised lisad võivad sisaldada vitamiine, mineraale, aminohappeid, ürdiekstrakte ­

Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime

50

docx

Nimetu

........................................................................................11 4.1.Uuringute tüübid.........................................................................................................11 4.2.AREDS.......................................................................................................................12 4.3.AREDS 2....................................................................................................................13 5.AMD JA TOIDULISANDID............................................................................................13 5.1.Maakula pigment........................................................................................................14 5.2.Vabad radikaalid.........................................................................................................15 6.KATARAKT JA TOIDULISANDID................................................................................16 6.1.Katarakti arengu füsioloogia

Inimese füsioloogia

14

doc

Kehalise töövõime hindamine konspekt eksamiks

· Hemoglobiin - neidudel, naistel 120 g/l, noormeestel, meestel 130 g/l · Hematokrit · Erütrotsüütide arv ruumalaühikus veres · Erütrotsüüte iseloomustavad indeksid · Ferritiini kontsenratsioon immunoloogilised näitajad: 3. Kehalise töövõime hindamine morfoloogiliste meetoditega- Uurimistasandid (meetodid)- organism; organid; koed; rakud; rakuorganid. Spordi morfoloogia tegeleb organismi struktuuride muutuste uurimisega erinevate seisundite puhul nagu sportlik treening, ületreenituse sündroom ning uurib neid muutusi erinevatel tasanditel. Elavas org. struktuuri ja funktsiooni vahel kindel seos. 1.Funktsioon kujundab struktuuri, kutsudes esile 3 ümberkorraldusi(näit. Tõstja harjutab). 2.Struktuur tagab funktsiooni

Sport/kehaline kasvatus

50

doc

Toitumise põhialused spordis

· 10% 450kcal · 20% 900kcal · 15% 675kcal · KOKKU 4500kcal Toitumine jõualadel · Spordialadel on kesksel kohal lihasmassi arendamine, siit suurem valguvajadus · Suurem valgutarbimine võib põhjustada vajaduse teatud vitamiinide (B6) järgi, samuti võib suureneda erituva uriini hulk. · Väga oluline loomse ja taimse valgu tasakaal (1:1) · Optimaalse valgu ja aminohapete koguse tagamiseks on sageli vajalikud vastavad toidulisandid · Efektiivseimad toidulisandid jõu arendamiseks on hargnenud ahelaga aminohapped (BCAA) ja kreatiin. · Vajalik süsivesikutevajadus on 5 ­8g/kg Toidu kalorsus jõualadel, maadluses, judos · 1. hommikusöök · 2. hommikusöök · Lõunasöök · Õhtuoode · Õhtusöök · Hiline oode · 25% 1250kcal · 5% 250kcal · 25% 1250kcal · 10% 500kcal · 20% 1000kcal · 15% 750kcal · KOKKU 5000kcal Toidu kalorsus kiirusjõualadel ja sportmängudes

Kehaline kasvatus

98

doc

Spordibiokeemia - eksami kordamisküsimused

Maris Kallus KKS 2010 Inimese organismi keemiline koostis 1. Elusa ja eluta looduse võrdlus: 1) Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2) Elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni; 3) Elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda muundama ning oma seesmise struktuuri ja funktsioonide säilitamiseks kasutama; 4) Elusorganismid on võimelise paljunema. 2. Inimese keha ja maakoore atomaatse koostise võrdlus: Kui võtta 8 enamlevinud keemilist elementi maakoorest ja inimese kehast, näeme, et 3 neist langevad kokku – O (mk 47%, ik 25,5%); Ca (mk 3,5%, ik 0,31%); K (mk 2,5%, ik 0,06%). Maakoor : I O – 47%; II Si – 28%; III Al – 7,9%. Inimese keha : I H – 63%; II O – 25,5%; C – 9,5%. 3. H, O, C, N kui peamised keemilised elemendid, millest koosnevad elusad rakud: Hapnik – osaleb oksüdatsiooniprotsessides, millel põhineb

Spordibiokeemia

14

rtf

Eritoitumine

Diabeet Diabeet ehk suhkruhaigus on levinud ainevahetushaigus, mille puhul organismis on tekkinud insuliini puudulikkus või insuliin ei toimi ja seoses sellega tõuseb veresuhkrutase liiga kõrgele. Insuliin on kõhunäärmes toodetav hormoon, mis aitab kaasa veresuhkru ehk glükoosi imendumisele veresoonte rakkudesse. Mis juhtub kui insuliini ei jätku? Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini, mida on vaja toitainete omastamiseks ja mis normaliseerib veresuhkrutaseme. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Diabeedi põhjused Haigestumise peamised põhjused: Pärilik eelsoodumus Vähene füüsiline koormus Vale toitumine Viirushaigused Sageli põetud külmetushaigused Ha

Toitumisõpetus

28

docx

Nimetu

Eesti Toitumisteaduste Selts, Tallinn Vilkmaa, M., Hein, K. (2003). Bioloogia Gümnaasiumile I osa. Tartu: Eesti Loodusfoto Villa, I. (2010). Cardiovascular health-related nutrition, physical activity and fitness in Estonia. Tartu: Tartu University Press 23 Ööpik, V., Tõnise, T., Thomson, K., Männik, G., Raudsepp, L., Randma, T., Port, K., Nurmekivi, A., Loko, J., Jalak, R., Hannus, A. (2008). Spordi Üldained II tase. Trükk Sunprint Invest 24 LISAD Lisa 1. Küsimustik Tere! Minu nimi on Kelli Lepa ja ma olen Kadrioru Saksa Gümnaasiumi 11.A klassi õpilane. Koostan uurimustööd, mis annab ülevaate KSG gümnasistide teadmistest valkudest. Oleksin väga tänulik kui vastaksid ausalt minu küsitlusele. Küsitlus on rangelt anonüümne ja seda kasutatakse ainult uurimustöö eesmärgil.

Kategoriseerimata

Kommentaarid (1)