50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
85 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Siimtaru
Õppematerjali autor
Vastupidavustreening Tervisele, töövõimele ja meeleolule on parim vastupidavustreening. Vastupidavus tähendab tervislikust küljest ja väga lihtsustatult väljendudes võimet sooritada võimalikult pikka aega dünaamilist lihastööd suure hulga lihastega. Hea vastupidavuse tase on organismile hea tervise ja töö võime üks tähtsamaid eeldusi, samuti aitab pikendada meie eluiga. Spordialasid, mida võib lugeda vastupidavustreeninguks on mitmeid. Näiteks jooksmine, tervisekõnd, kepikõnd, jalgrattasõit, suusatamine, ujumine, rulluisutamine. Nagu igasuguse muu treeningu juures, peab ka aeroobse puhul vaatama nii häid kui halbu külgi. Vastupidavustreeningu plussid: säilitab ja suurendab organismi üldist töövõimet, suurendab südame tööma
• optimaalne kehaehitus. Treeningu tulemusena kujuneb organismis laiaulatuslik kompleks muutusi, mis hõlmavad raku koostisosadeni ulatuvaid struktuurseid ümberkorraldusi, energiavarude juurdekasvu, elutalitlusprotsesside täiustumist ning funktsionaalsete võimete suurenemist. Selle põhitulemuseks on kehalise töövõime tõus ning tervise paranemine. Mida enam lihaseid on töösse rakendatud, seda tõhusam on treeniv mõju organismile ja seda kiiremini tugevneb tervis. Igasuguse kehalise koormuse mõju organismile on individuaalne. See sõltub paljudest faktoritest, eelkõige aga treeningu intensiivsusest, treenitusest, inimese east ja soost. MÕJU HINGAMIS- JA VERERINGEELUNDKONNALE Optimaalne vastupidavustreening tõhustab vereringeelundkonna tööd, mille tulemusena suureneb organismi hapniku tarbimise võime, mis omakorda suurendab südame ja veresoonkonna ning kopsude tööjõudlust, olles
treener. Oht sel puhul ületreeninguks on aga minimaalne, kuna spordiharrastaja ei treeni nagunii oma võimete maksimumpiiri lähedal. Tervisespordi reeglid Selleks, et üldse millegagi alustada, on tarvis eesmärki olgu selleks siis lihaste kasvatamine, kaalu kaotamine, rühi parandamine, parema enesetunde tekitamine jms. Sihti seades peame aga arvestama, et midagi ei sünni üleöö. Tulemuste saavutamise sõltub sportlase agarusest ning järjepidevusest. Andest, kui sellisest, ei ole spordi puhul mõtet rääkida, kuna iseenesest, ilma treeninguta, ei sünni mitte mingit tulemust. Küll aga on andekust tarvis spordiala valiku puhul tuleb arvestada, millega meie keha kõige paremini toime suudab tulla. Näiteks tervise tugevdamiseks on soovitatavad jooksmine, suusatamine ving ujumine. Kehakuju muutmiseks on sobilikud kõikvõimalikud aeroobsed tegevused (võimlemine, aeroobika, tantsutrennid jm.). Treeningut tuleb läbi viia süstemaatiliselt
olema 25 - 30 grammi. Organismi glükogeeni depoode täitmiseks on sobivad nii tärklis kui suhkur, kuid suurema osa süsivesikutest peaks spordiga tegeleja saama just tärklisena. Sellised toiduained - teravili, kartul, aedvili - sisaldavad enamasti ka spordiga tegelejale vajalikke mineraalaineid, vitamiine ja kiudaineid. Spordiga tegelejad peaksid seepärast eelistama leiba, riisi, pastatooteid, aedvilja, kartuleid jm. Aedvili ja puuvili on rikkad ka tervisele kasulike bioaktiivsete ainete poolest. Seevastu monosahhariidid - maiustused, viinamarjasuhkur - pole soovitavad, sest võivad esile kutsuda hoopis olulise töövõime languse. Tähtsamad süsivesikuterikkad toiduained on täisteraleib, kartulid, riis, kaerahelbed, kiivid, õunad, banaanid, herned, oad, pastatooted, tervaviljatooted, müsli, nisuhelbed, mesi, kuivatatud puuvili, puuviljamahl, puuviljasiirup ja spordijoogid.
olema 25 - 30 grammi. Organismi glükogeeni depoode täitmiseks on sobivad nii tärklis kui suhkur, kuid suurema osa süsivesikutest peaks spordiga tegeleja saama just tärklisena. Sellised toiduained - teravili, kartul, aedvili - sisaldavad enamasti ka spordiga tegelejale vajalikke mineraalaineid, vitamiine ja kiudaineid. Spordiga tegelejad peaksid seepärast eelistama leiba, riisi, pastatooteid, aedvilja, kartuleid jm. Aedvili ja puuvili on rikkad ka tervisele kasulike bioaktiivsete ainete poolest. Seevastu monosahhariidid - maiustused, viinamarjasuhkur - pole soovitavad, sest võivad esile kutsuda hoopis olulise töövõime languse. Tähtsamad süsivesikuterikkad toiduained on täisteraleib, kartulid, riis, kaerahelbed, kiivid, õunad, banaanid, herned, oad, pastatooted, tervaviljatooted, müsli, nisuhelbed, mesi, kuivatatud puuvili, puuviljamahl, puuviljasiirup ja spordijoogid.
..................................................................................19 1.7. Kiiruse arendamine...........................................................................................................20 2. Sauna kasutamine taastumisvahendina.....................................................................................22 2.1. Erinevad saunakultuurid....................................................................................................22 2.2. Soome sauna mõju organismile.........................................................................................23 2.3. Saun treeningujärgselt.......................................................................................................24 2.4. Saunale eelnenud treeningu mõju sauna efektile..............................................................24 2.4.1. Katse läbi viimine......................................................................................................25
Silmapaistvad eesti sportlased OMdel, OMde ajalugu 1. Esimesed OMd toimusid Peloponnesose ps Alpheiose jõe orus pühas paigas Olümpias. Esimesed meie ajani säilinud teated olümpiamängudest on pärit 776. a e. Kr. Arvatakse, et just siis toimusid ka esimesed olümpiamängud. Neid korraldati igal neljandal aastal peajumal Zeusi auks 2. ROK - Rahvusvaheline Olümpiakomitee (olümpialiikumise kõrgeim võim ja juhindub oma tegevuses Olümpiahartast.Olümpiaharta käsitleb olümpialiikumise organiseerimist js toimimist ning määrab kindlaks olümpiamängude pühitsemise tingimused) EOK - Eesti Olümpiakomitee 3. 1896. aasta suveolümpiamängud olid esimesed kaasaegsed olümpiamängud. Need toimusid Ateenas 6.15. aprillini 4. Eestlaste esimene olümpiamedal tuli maadlusest Stockholmi 1912. aasta suveolümpiamängudelt (V). Martin Klein pidas seal kõigi aegade pikima maadlusmatsi (11 tundi 40 minutit), mille võit andis talle hõbemedali. Kreeka-rooma maadlus, I keskkaal 6. Eest
) 16. Kestusadaptatsioon. • Mõjutuse kordumisel tekkiv adaptatsiooniprotsessides osalevate funktsioonide täiustumine ja vastavate rakustruktuuride arenemine, mille tulemusena suureneb organismi vastupanuvõime antud mõjutusele • Kestusadaptatsioon põhineb valkude adaptatiivse sünteesi intensiivistumisel - muutused valkude sünteesis kindlustavad aktiivselt funktsioneerivate struktuuride juurdekasvu Adaptiivne valgusüntees: Ainevahetuse laguproduktide mõju – raku arengut suunavale geneetilisele aparaadile kiirendab antud struktuuride taastootmine – Kiirendab keemilisi protsesse katalüüsivate fermentide sünteesi – Kiirendavad androgeensete hormoonide mõjul toimuvaid ehituslikke muutusi organismis Kestusadaptsioonil tekkivad muutused sõltuvad: 1)Põhitreeningu iseloomust – Kiirustreening – Vastupidavustreening – Kiirusliku vastupidavuse treening
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid