Spordi üldained 1.tase (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui selle muudatuse kandjaks oleks teie enda süda ?
  • Miks täpselt sportlikud tulemused erinevad ?
  • Mille olulise poolest einevad lühi- ja pikaajaline kohanemine ?
  • Kuidas on omavahel seotud elusorganismi struktuur ja funktsioon ?
  • Kuidas on valgusüntees ja pärilikkus seotud treenitavusega ?
  • Milline on optimaalne treeningkoormus ?
  • Miks on lapsed kergemini üle kuumenevad ja kergemini alajahtuvad kui täiskasvanud ?
  • Milles seisneb südame treenitavus ?
  • Miks ei arene laste vastupidavus sama palju kui täiskasvanutel ?
  • Miks on lastel olulisem treenida liigutuste tehnikat kui jõudu ?
  • Mis võib põhjustada tüdrukute spordist loobumist seoses puberteediga ?
  • Milliste traumade oht suureneb tüdrukutel seoses puberteediga ?
  • Kuidas on organismile mõjunud senine treeningukoormus ?
  • Millest koosneb spordimeditsiiniline terviseuuring ?
  • Milline seos on vastupidavustreeningul, aeroobsel töövõimel ja ,,sportlase südamel" ?
  • Kus on soovitav sõudjatel läbi viia koormusproov ?
  • Millised on peamised vastunäidustused spordiga tegelemiseks ?
  • Mida peab tegema eluohtlike seisundite ennetamiseks spordis ?
  • Millised on tähtsamad ägedad haigestumised spordis ?
  • Millised on tähtsamad südame-vereringe haigused ?
  • Millised on tähtsamad hingamissüsteemi haigused ?
  • Mida kujutab endast ülekoormus spordis ?
  • Kuidas käituda organismi ülekuumenemise korral ?
  • Mis on vigastuste peamised tekkepõhjused spordis ?
  • Mida kujutab endast meniski vigastus ?
  • Mida kujutavad endast rühihäired ?
  • Kuidas viiakse läbi külmaravi vigastustel ?
  • Mis on ägeda vigastuse ravis põhiline ?
  • Milliste üldpedagoogiliste printsiipidega puutute kokku igapäevases treeneritöös ?
  • Millised on erinevused ja sarnased jooned teadlikkuse ja teaduslikkuse printsiibil ?
  • Millised võiksid olla sellise vastuolu ületamise bioloogilised põhjendused ?
  • Millised on sporditehnikat iseloomustavad tunnused ?
  • Mis iseloomustab teie valitud spordiala tehnikat ?
  • Milliseid liigutustegevusi kasutate valitud spordiala tehnika omandamisel ?
  • Milliseid meetodeid kasutate sporditehnika õpetamisel ?
  • Mis võib olla vigade tekkimise põhjuseks spordiharjutuste õppimisel ja omandamisel ?
  • Kuidas liigitatakse jõud, kiirus ja vastupidavus ?
  • Millised jõuliigid on jõuvõimete arendamisel baasiks ?
  • Millest on lähtutud spordipsühholoogia eesmärgi definitsioonis ?
  • Miks on oluline hoida ära ebaõnnestumise hirmu ?
  • Mida toota? kuidas toota ?
  • Mida toota?, kuidas toota ?
  • Misse ühtse riigina ?
  • Mis on ressursid ?
  • Millele tugineb turumajandus ?
  • Milline on riigi roll majanduses ?
  • Millise kvaliteediga on sporditeenus ?
  • Mille poolest on sporditoode ja -teenus unikaalne ?
  • Mil viisil aitab turu segmentimine kaasa spordiorganisatsiooni arendamisele ?
  • Kuid kuidas siis seadused saavad sporti reguleerida ?
  • Milline on Eestis riigi ja omavalitsuste roll spordi korraldamisel ?
  • Millise Eesti ministeeriumi haldusalasse kuulub sport ?
 
Säutsu twitteris

TREENERITE  TASEMEKOOLITUS
SPORDI ÜLDAINED  •  I  TASE
BIOLOOGIA
FÜSIOLOOGIA
MEDITSIIN
PEDAGOOGIKA
PSÜHHOLOOGIA
ÜLDTEADMISED
TREENERITE TASEMEKOOLITUS
SPORDI ÜLDAINED
I TASE
 
2008
Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist “1.–3. taseme treenerite kutse kvalifi katsiooni-
süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine”, II etapp.
Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus - ja Teadusministeerium riikliku 
arengukava meetme “Tööjõu paindlikkust, toimetulekut  ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte-
saadav haridussüsteem” raames. 
Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium.
Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava-
dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel.
Esikaas: Fred Kudu – Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja pikaaegne juht, legendaarne 
  treener ja spordiraamatute autor.
Foto Eesti Spordimuuseumi kogust.
Tiraaž 1000 eksemplari 
Pildid joonistanud Sven Parker
Kujundanud Marika  Piip
Keeletoimetaja  Inge  Mehide
Trükk Sunprint Invest
ISBN  978-9985-9876-0-5
AUTORID
Aave  Hannus
Rein  Jalak
Jaan Loko
psühholoogiateaduste magister
meditsiiniteaduste kandidaat
pedagoogikateaduste kandidaat
Tartu Ülikooli spordipedagoogika ja
Rahvusvahelise Ülikooli 
Tartu Ülikooli spordipedagoogika ja 
treeninguõpetuse instituut 
Audentes kolledž
treeninguõpetuse instituut
Eesti Käitumis- ja Terviseteaduste 
Eesti Olümpiakomitee
Keskus
Ants Nurmekivi
Kristjan  Port
Tiia   Randma
pedagoogikateaduste kandidaat
bioloogiateaduste kandidaat
Eesti Kaubandus – Tööstuskoda 
Tartu Ülikooli spordipedagoogika ja 
Tallinna Ülikooli kehakutuuriteadus-
treeninguõpetuse instituut
kond
Lennart   Raudsepp
Gunnar Männik
Kaivo Thomson
liikumis ja sporditeaduste doktor
Spordiarst
pedagoogikateaduste kandidaat
Tartu Ülikooli spordipedagoogika ja 
Bioloogiateaduste kandidaat
Tallinna Ülikooli kehakutuuri-
treeninguõpetuse instituut
teaduskond
Euroopa Spordipsühholoogia
Föderatsiooni (FEPSAC) juhatuse liige 
Toomas  Tõnise
Vahur Ööpik
Eesti Olümpiakomitee
bioloogiateaduste kandidaat 
Tartu Ülikooli spordibioloogia 
ja füsioteraapia instituut
Eesti Käitumis- ja Terviseteaduste
Keskus
3
SISUKORD
BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA
LÜHIÜLEVAADE INIMESE ORGANISMI EHITUSEST JA TALITLUSEST. Vahur Ööpik  .................5
TREENINGUKOORMUSTE MÕJU INIMESE ORGANISMILE. Vahur Ööpik .....................................13
INIMESE KOHANEMISVÕIME. Kristjan Port ..........................................................................................23
OLULISEMAD EALISED ISEÄRASUSED. Kristjan Port .........................................................................31
SPORDIMEDITSIIN
SPORDIMEDITSIINILINE TERVISEUURING SPORDIS . Rein Jalak .....................................................41
SAGEDASEMAD HAIGUSED SPORDIS. Rein Jalak, Siim Schneider ....................................................47
SAGEDASEMAD TUGI-LIIKUMISAPARAADI HAIGUSED. 
KINNISTE VIGASTUSTE ESMAABI. Gunnar Männik, Aalo   Eller , Siim Schneider, Rein Jalak .......61
PEDAGOOGIKA
TREENINGU PRINTSIIBID JA NENDE RAKENDATAVUS. Ants Nurmekivi ....................................77
SPORDITEHNIKA ÕPETAMINE JA OMANDAMINE. Jaan Loko ........................................................83
KEHALISE ETTEVALMISTUSE  BAASKOMPONENDID. Ants Nurmekivi ........................................89
SPORDIPSÜHHOLOOGIA
SPORDIPSÜHHOLOOGIA OLEMUS JA VAJALIKKUS. Kaivo Thomson, Aave Hannus ..................97
TREENER KUI GRUPI LIIDER. Kaivo Thomson .....................................................................................101
MOTIVATSIOON . Kaivo Thomson, Aave Hannus .................................................................................107
ÜLDTEADMISED
SISSEJUHATUS MAJANDUSÕPPESSE. Tiia Randma ........................................................................... 111
SPORDITURUNDUS . Lennart Raudsepp ................................................................................................. 117
SPORDI ORGANISATSIOO NILINE ALUS, 
SPORDI REGULEERIMISE VORMID. Toomas Tõnise ...........................................................................123
4
NB!
LÜHIÜLEVAADE 
INIMESE ORGANISMI 
EHITUSEST 
JA TALITLUSEST 
VAHUR ÖÖPIK
INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA
Inimese anatoomia on õpetus inimorganismi ehitusest, füsioloogia aga 
käsitleb selle talitlust. Anatoomia ja füsioloogia harusid, mis tegelevad haige 
Spordifüsioloogia 
organismi uurimisega, nimetatakse vastavalt patoloogiliseks anatoomiaks ja 
on  teadusharu , mis 
patoloogiliseks füsioloogiaks. Terminit  “spordianatoomia” üldiselt ei kasutata, 
uurib organismi ta-
 spordifüsioloogia on aga selgesti piiritletav füsioloogia haru, mis käsitleb 
litlust kehalisel tööl 
organismi talitlust kehalisel tööl ning regulaarsete  kehaliste koormustega 
ja treenitusseisundi 
kohanemise  füsioloogilisi mehhanisme . Organismi regulaarsete kehaliste 
tekkimist
koormustega kohanemine  väljendub treenitusseisundi tekkimises ja arenemises 
treeningu tulemusena.
Kehaliste koormuste mõju inimesele võib sõltuvalt nende kestusest,  intensiiv -
susest ja sagedusest olla väga mitmepalgeline ja tugev.   Treening (kehaliste 
Treening muudab 
inimese organismi, 

koormuste plaanipärane pikaajaline rakendamine) muudab inimese organismi. 
muutused võivad 
Esilekutsutavad muutused võivad seejuures olla väga  ulatuslikud ning ilmneda 
olla väga ulatusli-
nii keha ehituse kui ka talitluse tasandil. Oluline on teadvustada, et ebaõige tree-
kud ning ilmneda 
ningukava mitte üksnes ei raskenda seatud eesmärkide saavutamist, vaid võib 
nii inimese keha 
organismi arendamise ja täiustamise asemel seda hoopis tõsiselt kahjustada. Ene-
ehituse kui ka 
sestmõistetav on, et arst, kes kirjutab patsiendile välja ravimi, tunneb selle toimet 
talitluse tasandil 
ja võimalikke kõrvalmõjusid ning on võimeline määrama igale inimesele kohase 
koguse ning tarvitamise sageduse. Peamine vahend, mida treener oma õpilaste 
mõjutamiseks kasutab, on kehaline koormus. Inimese anatoomia ja füsioloogia 
tundmine on treenerile möödapääsmatult vajalik selleks, et ta oma peamise mõju-
tusvahendiga sama vastutustundlikult ümber käia suudaks kui arst ravimitega.
5
BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA
NB!
INIMESE ORGANISMI EHITUS
Inimese organismi ehitus on keerukas ning seda kõikehaaravalt ja korraga kirjel-
Põhilised struktuu-
ritasandid on  rakk

dada ning tundma õppida on praktiliselt võimatu. Seepärast on otstarbeks esiteks 
kude,  elund , elund-
eristada  organismi struktuuri tasandeid, püüda mõista eri tasanditele kuuluvate 
kond ja inimese 
struktuuride ehituse põhijooni ning tasandite omavahelisi seoseid . Põhilised ini-
keha  tervikuna  
mese organismis eristatavad struktuuritasandid on rakk , kude, elund,  elundkond  
ja organism kui tervik. 
RAKK  
Inimese keha elementaarne ehituslik üksus on  rakk. Rakkude koguarv inimor-
Rakk on inimese 
ganismis on ligikaudu 1014. Erinevat tüüpi rakkude kuju, mõõtmed ja talitlus on 
keha elemen-
suures ulatuses varieeruvad. Näiteks skeletilihasrakk on kiudjas moodustis, när-
taarne  ehituslik 
virakule (neuronile) on iseloomulik rakukehast välja ulatuvate jätkete olemasolu, 
üksus. Erinevaid 
punane vererakk  (erütrotsüüt) on aga korrapärase kujuga kaksiknõgus kettake. 
ülesandeid täitvate 
Mis puutub mõõtmetesse, siis skeletilihaseid moodustavate rakkude (mida nende 
rakkude kuju, 
kujust tulenevalt ka lihaskiududeks nimetatakse) läbimõõt on ligikaudu 10–80 μm, 
mõõtmed ja talitlus 
on erinevad

nende pikkus aga võib ulatuda 15–20 sentimeetrini. Neuroni keha läbimõõt jääb 
Erütrotsüüdid
Neuron
Aksoni harud
Dendriit
Akson
Müeliinkest
Neuroni keha
Ranvier’ 
soonis
Lihasrakk
Müofi brillid
Tuum
Joonis 1. Neuron, lihasrakk ja erütrotsüüdid. Rakkude kuju ja struktuur on alati vastavuses nende spet-
siifi liste funktsioonidega. Neuronil on eristatavad lühikesed jätked (dendriidid) ja üks pikk jätke (akson). 
Aksonit katab müeliinkest, milles on sissesopistused (Ranvier`soonised). Lõpposas akson hargneb. Lihas-
rakule ainuomased organellid on müofi brillid. Erütrotsüütide kaksiknõgusus suurendab oluliselt nende 
pindala, suur pindala tõstab nende efektiivsust hapniku transportijatena. NB! Erinevate rakkude mõõt-
med joonisel ei ole proportsionaalsed !
6
SPORDI ÜLDAINED – I TASE
vahemikku 5–200 μm, mõnede neuronite kõige pikema jätke – aksoni pikkus võib 
NB!
aga küündida üle ühe meetri. Normaalsete erütrotsüütide mõõtmed varieeruvad 
väikeses ulatuses, nende läbimõõt on 7–8 μm. 
Lihasraku talitluse kõige iseloomulikum ilming on kontraktsioon (lühenemine, 
kokkutõmme), tänu millele annavad lihasteks koondunud lihasrakud  inimesele 
liigutuste sooritamise võime ja liikuvuse . Närvirakkude peamine ülesanne on 
elektriliste signaalide – närviimpulsside genereerimine ja edasikandmine, erütrot-
süüdid on aga kohandatud hapniku organismisiseseks transportimiseks.
Erinevaid rakke on inimese kehas oluliselt rohkem kui seni näitena toodud kol-
mik. Kuigi erinevate rakkude ehitus ei ole kaugeltki mitte ühesugune, on nende 
põhilised struktuurid siiski sarnased. 
Raku peamised koostisosad on membraan , tsütoplasma ja tuum. Membraanil  on 
eelkõige piiristav funktsioon, tänu sellele on rakk ümbritsevast selgesti  eristatav  
Kare endoplasmaatiline 
Sile endoplasmaatiline 
Poor
retiikulum
retiikulum
Tuumake
Pärilikkust  kandev  
TUUM
Tuuma-
aine  kromatiin  
membraan
Ribosoom
paikneb raku 
tuumas

Lüsosoom
Tsütoplasma
Mitokonder
Tsentriool
Membraan
Golgi kompleks
Joonis 2. Raku üldine ehitus. Lüsosoomid on põiekesed, mis toimivad rakusisestes seedimisprotsessides 
ja sisaldavad ohtrasti erinevaid aineid lagundavaid ensüüme. Tsentrioolid on silinderjad kehakesed  
tuuma läheduses, mis tagavad raku pooldumisel pärilikkuseaine jagunemise tütarrakkude vahel. Golgi 
kompleks on põiekeste ja torukeste süsteem tuuma läheduses, kus modifi tseeritakse (töödeldakse) rakus 
sünteesitavaid valkusid . Muude organellide lühikirjeldus on tekstis. 
ning moodustab ühtse terviku. Tsütoplasma on rakusisene aine, kolloidne vedelik, 
Endoplasmaatilise 
milles paiknevad raku väikeorganid ehk  organellid. Tuum on raku elutalitluse 
retiikulumi 
juhtimiskeskus, mis on ümbritsetud kahekihilise tuumaümbrisega ning mis sisal-
peamine ülesanne 
dab kromosoomidena organiseeritud pärilikkuseainet kromatiini.  Inimese kehas 
on korraldada 
on rakke, millel on väga palju tuumi (vöötlihaskiud), aga ka hoopis ilma tuumata 
erinevate ainete 
rakke, mille tuntum näide on erütrotsüüdid. 
rakusisest transporti
Endoplasmaatiline retiikulum on raku  organell , mis kujutab endast membraan-
sete  seintega torukeste ja põiekeste süsteemi, mille ülesanne on erinevate ainete 
rakusisene transport ning mis hõlmab rakus võrdlemisi suure ruumi. Eristatakse 
7
BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA
Mitokondrid  varus-
kareda- ja siledapinnalist endoplasmaatilist retiikulumi, kusjuures esimesena 
tavad rakku eluks 
mainitu “ karedus ” on tingitud temale kinnitunud sõmerjatest kehakestest – ribo-
vajaliku energiaga. 
soomidest. Ribosoomid  on raku organellid, mis koosnevad ribonukleiinhappest ja 
Mitokondreid on 
valkudest, nende ülesanne on raku elutalitluseks vajalike valkude sünteesimine. 
hästi palju niisugus-
Kõik ribosoomid ei ole seotud endoplasmaatilise retiikulumiga, neid leidub tsü-
tes rakkudes, mille 
toplasmas ka vabalt. 
energiavajadus  on 
suur 

Mitokondrid on kahekihilise membraaniga ümbritsetud piklikud organellid, mis 
mõnedes rakkudes puuduvad sootuks, teistes aga leidub neid palju tuhandeid. 
Mitokondreid nimetatakse sageli “jõujaamadeks”, kuna nende peamine ülesanne 
on raku varustamine elutalitluseks vajaliku energiaga. Peaaegu ainus vahetu 
Müofi brillid on 
energiaallikas , mida rakus elutalitlusprotsesside käivitamiseks kasutatakse, on 
üksnes lihasrakus 
esinevad  orga -

adenosiintrifosfaat (lühendatult ATP). ATPd sünteesitakse mitokondrites hapniku 
nellid. Müofi brillid 
juuresolekul ja osalusel. Mitokondreid leidub palju niisugustes rakkudes, kus 
annavad  lihasele  
energiavajadus on suur, näiteks lihaskiududes ja maksarakkudes
kokkutõmbe võime, 
Mõnedes rakkudes leidub ainult neile omaseid organelle. Näiteks lihasrakkudele 
inimesele tervikuna 
iseloomulik kontraktsioonivõime tuleneb otseselt neile spetsiifi liste organellide 
aga liikumisvõime 
– müofi brillide olemasolust. 
Koed  koosnevad 
KUDE
rakkudest ja 
rakuvaheainest. 

 Kude moodustub ühesuguse tekke, ehituse ja funktsiooniga rakkudest ning nende 
Põhilised koetüübid 
rakkude produtseeritavast rakuvaheainest. Inimese kehas eristatakse nelja põhi-
on  epiteel -, side-, 
list koetüüpi: epiteel-, side-, lihas- ja närvikudet. 
lihas- ja närvikude
Epiteelkude  katab keha välispinda, samuti õõnsate elundite sisepindu ning 
moodustab näärmeid. Sellise paigutuse tõttu on epiteelkoel alati vaba pind – see 
on pööratud kas kehast väljapoole või siis keha õõnsate struktuuride  sisemusse
Epiteelkude katab 
keha välispidiselt 

Epiteelkoele on üldiselt iseloomulik, et seal on palju rakkusid, kuid vähe raku-
ja õõnsate elundite 
vaheainet. Epiteelkoe  erinevaid vorme eristatakse rakkude kuju ja rakukihtide 
sisepindu ning 
arvu järgi. Näiteks ühekihiline lameepiteelkude katab kopsualveoolide ja peente 
moodustab 
veresoonte (kapillaaride) seinu ning muudab need struktuurid gaasidele ja pal-
näärmeid
judele teistele ainetele hõlpsasti läbitavateks. Seevastu mitmekihiline epiteel on 
iseloomulik nahale, tagades sellele vajaliku vastupidavuse.
Sidekoe mass inimese kehas on võrreldes teiste põhiliste kudedega  kõige suurem. 
Sidekoe rakud paiknevad üksteisest võrdlemisi kaugel, nende vahele jääv ruum 
on täidetud rakuvaheainega. Sidekoe rakkudevahelisele ainele on iseloomulik 
Sidekudet on ini-
erinevate kiudude olemasolu, mis mõnel juhul moodustavad õhukese võrgustiku, 
mese kehas võrrel-
mõnikord aga väga tugevaid või elastseid kiulisi struktuure. Eristatakse kohevat ja 
des teiste põhiliste 
kudedega kõige 

tihedat sidekudet. Esimene neist moodustab erinevatele elunditele  tugistruktuure, 
rohkem. Sidekoes  
pakub neile kaitset ning täidab nende vahele jäävat ruumi. Tihe sidekude sisaldab 
on rohkesti rakuva-
võrreldes kohevaga rohkem erinevaid kiude ning vähem rakke, ta moodustab kõõ-
heainet.  Rasvkude
luseid, sidemeid ja teisi elundeid ümbritsevaid sidekoelisi kirmeid. 
kõhrkude, luukude 
Rasvkude on sidekoe vorm, milles erinevalt teistest sidekoe liikidest paiknevad 
ja  veri  on sidekoe 
rakud tihedasti üksteise kõrval ning rakuvaheainet on vähe. Rasvkude paikneb 
erinevad vormid
inimese kehas peamiselt nahaaluses kihis ning siseelundite ümbruses. Rasvkoe  
rakud on täidetud valdavalt rasvaga . Kuna  rasv  on halb soojusjuht , on nahaalu-
sel rasvakihil suur tähtsus inimese kehatemperatuuri säilitamisel. Siseelundite 
ümbruses paiknev rasvkude aga pakub neile kaitset ning fi kseerib nad kindlasse 
asendisse.  Rasvkoes  sisalduv rasv kujutab endast suurimat  energiavaru inimese 
kehas.
Kõhrkude on elastne ja vastupidav sidekoe vorm. Hüaliin- ehk klaaskõhr katab 
luude liigespindu ning muudab need libedaks, ta moodustab ka nina elastse toese 
ning seda leidub söögitoru seinas. Elastne kõhr on palju elastsem kui hüaliinkõhr, 
seda leidub näiteks kõrvas ja kõris. Kiudkõhr on eriti vastupidav ohtra kollageen -
kiudude sisalduse tõttu. Kiudkõhr on selgroolülide vaheketaste oluline koostisosa, 
8
SPORDI ÜLDAINED – I TASE
mis annab neile ühtaegu tugevuse ja elastsuse ning võimaldab puhverdada lüli-
NB!
sambale mõjuvaid  koormusi .
Luukude on kõige jäigem sidekoe vorm. Luukoe   rakuvaheaine sisaldab ohtrasti 
kaltsiumi- ja fosforisoolasid, samuti kollageenkiudusid, mis koos annavad luule 
tugevuse ja ühtlasi mõningase elastsuse. Luukoe põhimassi moodustab rakuva-
heaine, rakkude osa selles on väike. Luukude moodustab inimese keha toese ning 
pakub kaitset paljudele eluliselt tähtsatele elunditele. Näiteks kolju ümbritseb aju 
ning rinnakorvi moodustavad luud  südant ja kopsusid. Mitmete luude sisemuses 
paikneb punane luuüdi, kus tekivad vererakud .
Veri on sidekude, mille rakuvaheaine moodustab vedelik – vereplasma . Eris-
tatakse kolme liiki vererakkusid, millest kõige arvukama rühma moodustavad 
punased vererakud ehk erütrotsüüdid. Hulgalt teisel kohal on vereliistakud  
ehk trombotsüüdid ning arvukuselt kõige tagasihoidlikuma, ent rakutüüpidelt 
kõige mitmekesisema rühma moodustavad valged vererakud ehk leukotsüüdid. 
Vererakud moodustavad vere üldmahust veidi alla poole. Verel on inimese kehas 
palju olulisi ülesandeid, millest tuntum on hapniku transport kopsudest kõigisse 
kudedesse. 
 Lihaskudet on kolme liiki: skeleti- ehk vöötlihas,  silelihas ja südamelihas. Liigist 
Skeleti- ehk 
sõltumatult on lihaskoe kõige iseloomulikum omadus kokkutõmbevõime. Lihas-
vöötlihaskoe, 
koes on vähe rakuvaheainet, lihaste põhimassi moodustavad lihasrakud.   
silelihaskoe ja 
südamelihaskoe 

Skeletilihaskoest koosnevad lihased, mis kinnituvad kõõlustega  luudele (skeletile) 
ühine iseloomulik 
ning mis annavad inimesele liikumisvõime. Skeletilihaste talitlus allub tahtele, 
omadus on 
inimene on võimeline oma liigutusi teadlikult kontrollima. Silelihaskoest koosne-
kokkutõmbevõime, 
vad silelihased , mida leidub kihtidena veresoonte, seedetrakti , hingamisteede, ku-
nende ehituses ja 
seteede ja teiste õõneselundite seintes. Silelihased ei kinnitu kunagi luudele, nende 
talitluses esineb 
talitlus ei allu inimese tahtele. Silelihaste abil reguleeritakse vererõhku, tagatakse 
aga olulisi erinevusi
soolestiku ja mao normaalne talitlus ning rea muude funktsioonide toimimine  
inimese kehas.  Südamelihaskudet esineb ainult südames. Nii nagu silelihaste ta-
litlus, ei allu ka südame töö inimese tahtele. Südamelihas on praktiliselt väsimatu, 
süda hakkab tööle varakult enne inimese sündi ning toimib vahetpidamata kuni 
surmani. Südame olulisim ülesanne on katkematu vereringe tagamine.
Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja gliiarakkudest . Neuronid  
on kohanenud närviimpulsside genereerimiseks ja juhtimiseksomades  selleks 
erineva pikkusega jätkeid. Neuroni pikimat jätket nimetatakse aksoniks, närvid 
moodustuvad aksonite  kimpudest . Gliiarakkudel on mitmekesised  ülesanded, 
nad moodustavad aksonitele elektrilise isolatsioonikihi, toestavad neuroneid ja 
Närvikude koosneb 
nende jätkeid, kontrollivad ainevahetust vere ja närvirakkude vahel. Osa gliiarak-
närvirakkudest 
ke on võimelised hävitama närvikoesse sattunud  mikroobe , omades seega olulist 
ehk neuronitest ja 
kaitse funktsiooni. Gliiarakke on närvikoes arvukamalt  kui neuroneid, ajus on 
gliiarakkudest
neid enam kui kümme korda rohkem kui närvirakke. Närvikoe peamine ülesanne 
on inimese organismi erinevate osade talitluse reguleerimine,  koordineerimine  
ja liitmine ühtseks tervikuks. Närvikude on inimese teadvuse ja vaimse tegevuse 
kandja.
ELU ND 
 Elund ehk  organ on inimese organismi osa, millel on eripärane kuju, asend ja 
talitlus. Eristatakse õõneselundeid ja õõneta elundeid, mõlemad võivad koosneda 
mitmest erinevast koest. Näiteks lihases esineb peale lihaskoe ka närvi-, rasv- ja 
sidekudet. Igal elundil inimese kehas on kindlad ülesanded: südamel vere  pumpa -
mine, neerudel vere puhastamine ja jääkainete  eritamine uriini, kopsudel  hapniku 
sidumine neist läbi voolavasse verre ning süsihappegaasi eritamine väljahingata-
vasse õhku, kõhunäärmel seedenõrede ja mõnede hormoonide produtseerimine 
jne.
9
BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA
NB!
ELUNDKOND
 Elundkonna ehk  organsüsteemi moodustavad samalaadse talitlusega elundid . Ini-
mese keha peamised  elundkonnad ning nende põhilised ülesanded on toodud tabe-
lis 1. Organismi kui terviku häireteta toimimiseks on vajalik mitte üksnes erinevate 
elundkondade normaalne talitlus, vaid ka nende toimimise omavaheline kooskõla.
Tabel 1. Elundkonnad ehk organsüsteemid
Elundkond
Peamised elundid
Peamised funktsioonid
Nahk, juuksed, küü-
Mehaaniline kaitse, D-vitamiini eellas-
Kattesüsteem
ned, higinäärmed
te süntees, eritus, termoregulatsioon
Peamine regulatoorne süsteem, 
Pea- ja  seljaaju , närvid, 
Närvisüsteem
kontrollib kõiki füsioloogilisi ja
ganglionid, retseptorid
intellektuaalseid funktsioone
Närvisüsteemi kõrval teine oluline 
Endokriinsüsteem
Endokriinnäärmed
regulatoorne süsteem:  ainevahetus ,
sigimine  jms
Mehaaniline kaitse, toestus , liikumine, 
Skeletisüsteem
Luud , kõhred, sidemed
vereloome , mineraalainete “ladu”
Liikumine, kehaasend, termoregulat-
Lihassüsteem
Lihased, kõõlused
sioon
Gaaside vahetus vere ja väliskeskkon-
Hingamissüsteem
Kopsud , hingamisteed
na vahel, pH  regulatsioon
Toitainete, laguproduktide, gaaside ja 
Südame-vereringe 
Süda, veresooned , veri
hormoonide transport kehas, kaitse-
süsteem
funktsioon, termoregulatsioon
Võõrkehade kahjutustamine organismi 
Lümfi sooned, lüm-
Lümfi süsteem
sisekeskkonnas, vedelikutasakaalu 
fi sõlmed
regulatsioon, kaitsefunktsioon
Toidu mehaaniline ja keemiline tööt-
Suu, söögitoru, magu
Seedimissüsteem
lemine , imendumine, jääkainete erita-
sooled, seedenäärmed
mine
Laguproduktide eritamine, pH ja 
Kusesüsteem
Neerud , põis, kuseteed
vedelikutasakaalu regulatsioon
Reproduktiiv -
Sugunäärmed, sugu-
Sugurakkude produtseerimine, palju-
süsteem
elundid
nemine
INIMESE ORGANISMI TALITLUS
Muutused ühe 
Eespool käsitleti inimorganismi ehitust selle tundmaõppimise lihtsustamiseks 
organi või 
struktuuri erinevate tasandite kaupa. Organism aga talitleb alati ühtse tervi-
elundkonna 
kuna: muutused ühe organi või organsüsteemi talitluses  kutsuvad  alati esile 
talitluses kutsuvad 
suuremaid või väiksemaid muutusi ka teiste organsüsteemide funktsionaalses 
esile suuremaid või 
aktiivsuses. Näiteks kehalisel tööl on paratamatu skeletilihaste aktiivsuse tõus 
väiksemaid muutusi 
võrreldes puhkeseisundiga. Selle tulemusena suureneb lihaste hapnikuvajadus
ka teiste elundite 
mille rahuldamiseks tuleb intensiivistada nii hingamissüsteemi kui ka südame 
funktsionaalses 
ja vereringe süsteemi talitlust. Veelgi enam, lihaste tööga kaasneb suurem soojuse 
aktiivsuses
teke, mistõttu tuleb normaalse kehatemperatuuri säilitamiseks aktiveerida ka 
termoregulatsiooni süsteemi talitlus. Inimese kehaline töövõime langeb oluliselt, 
kui kas või ühe nimetatud elundkonna talitlust ei õnnestu mingil põhjusel piisa-
valt hästi kooskõlastada teiste süsteemide toimimisega. Inimese organism toimib 
ühtse tervikuna. 
Vajadus organismi erinevate osade talitluse kooskõlastamise ja koordineerimise 
järele ei kaasne üksnes kehalise pingutusega. Selleks et organism toimiks normaa-
lselt, ühtse tervikuna, peab see kooskõla olema tagatud pidevalt nii stabiilsetes 
oludes kui ka eksistentsitingimuste muutumisel.
10
SPORDI ÜLDAINED – I TASE
INIMESE ORGANISMI TALITLUSE REGULATSIOON 
NB!
Inimese organismi erinevate osade talitluse liidavad ühtseks tervikuks kaks 
Inimese keha 
elundkonda – närvisüsteem ja endokriinsüsteem.  Närvisüsteem on peamine 
erinevate osade 
regulatoorne süsteem inimese kehas, mis kas otse või kaudselt  kontrollib ja koos-
talitluse liidavad 
kõlastab kõigi teiste elundkondade talitlust. Suures osas realiseerub närvisüsteemi 
ühtseks tervikuks 
funktsioon aga endokriinsüsteemi vahendusel ja toetusel. Ka viimase peamine 
närvisüsteem ja 
ülesanne on organismi erinevate osade talitluse koordineerimine, kuid ta täidab 
endokriinsüsteem 
seda rolli, olles ise allutatud närvisüsteemi kontrollile
Igasugune kontroll, kooskõlastamine ja koordineerimine on seotud informat-
siooni vahetamisega. Närvisüsteemis edastatakse informatsiooni elektrilisel 
teel, närviimpulssidena, mis suunatakse  sihtkohta (erinevate elunditeni) närvide 
kaudu.  Endokriinsüsteemis seevastu on informatsiooni kandjateks keemilised 
ühendid – hormoonid –, mis enamasti toimetatakse sihtkohta vere vahendusel. 
Piltlikult võib närvisüsteemi võrrelda telefonivõrguga, mille kaudu on vajaduse 
korral võimalik adressaadiga kiiresti ühendust saada ja teateid viivitamatult ning 
täpselt edasi anda. Endokriinsüsteem toimib aga otsekui pudelipost – vette (verre) 
Närvisüsteemis 
lastakse suur hulk kindlat sõnumit sisaldavaid pudeleid (hormoonimolekule) 
edastatakse 
informatsiooni 

arvestusega, et varem või hiljem mõni neist adressaadini jõuab.  
elektriliselt, 
Enamasti reageerib närvisüsteem muutustele organismi seisundis või teda ümb-
närviimpulssidena, 
ritsevas keskkonnas oluliselt kiiremini kui endokriinsüsteem. Närvisüsteemi 
endokriinsüsteemis 
reaktsioon jääb aga enamasti lühiajaliseks. Seevastu endokriinsüsteem toimib  
aga keemilisel 
aeglasemalt, kuid tema reaktsioon kestab kauem kui närvisüsteemi vastus. Ena-
teel, hormoonide 
miku  organismi kudede ja organite talitlus on allutatud ühtaegu nii närvi- kui ka 
vahendusel
endokriinsüsteemi kontrollile.
STRUKTUURI JA TALITLUSE VASTAVUSE PRINTSIIP 
Organismi koostis-
osade struktuuri ja 

Inimorganismis on kõigil tasanditel rakust organsüsteemini võrdlemisi hõlpsasti 
nende funktsiooni 
märgatav struktuuri ja talitluse vastavus, sobivus . Näiteks inimese liikumisvõime 
vastavus on inime-
põhineb lihassüsteemi talitlusel. Kogu lihassüsteemi ülesehitus, alates raku or-
se keha ülesehituse 
ganellidest ja lõpetades lihaskonna  kui tervikuga , on maksimaalselt sobiva  struk -
üldkehtiv printsiip. 
tuuriga selle funktsiooni täitmiseks. Kuigi ka süda on lihaseline elund, on tema 
Sama üldkehtiv 
funktsioon skeletilihaste omast selgesti erinev – süda on eelkõige lakkamatult 
on printsiip, et 
toimiv  pump . Skeletilihasest selgesti erinev ja just südamele iseloomuliku talit-
struktuurid, mis 
lusega sobiv on ka südame ehitus nii tervikliku elundi kui ka südamelihase raku 
aktiivselt talitlevad, 
ja selle organellide tasandil. Pöörates tähelepanu veresoontele, mille vahendusel 
selle tulemusena 
ühtlasi arenevad 

südame poolt liikuma pandud veri kõigi elundite, kudede ja rakkudeni jõuab, on 
ja täiustuvad ning 
täheldatav  samasugune struktuuri ja funktsiooni vastavus.  
nende funktsionaa-
Kõik rakud, koed, elundid ja elundkonnad, mille talitlust treeningukoormused 
lne võimekus suu-
mõjutavad, kohanevad nende koormustega suuremal  või vähemal määral. Peami-
reneb. Sellel üldisel 
sed  parameetrid , millest sõltub treeningukoormuste mõju kohanemisprotsessidele 
nähtusel põhineb 
organismi struktuurides, on nende maht, intensiivsus ja sagedus.
ka treenitusseisundi 
tekkimine ja are-
nemine treeningu-
koormuste mõjul

11
BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA
NB!
PEATÜKIS ESINEVAD MÕISTED
Anatoomia
õpetus inimese ja loomade kehaehitusest
organismi osa, millel on eripärane kuju, asend, ehitus 
Elund 
ja talitlus
Elundkond 
samu funktsioone täitvate elundite terviklik süsteem
Füsioloogia 
õpetus elutegevusest ja selle regulatsioonist
teatud tüüpi rakkude ja rakuvaheaine kogum, mis 
Kude 
erineb nii struktuurilt  kui ka talitluselt teistest sama-
laadsetest kooslustest
Organ 
vt elund
raku kindla struktuuri ja funktsiooniga koostisosa, 
Organell 
pisielund
Organsüsteem 
vt elundkond
iseseisvaks eksisteerimiseks võimeline elusaine üksus. 
Eristatakse ainurakseid ja hulkrakseid elusolendeid. 
Rakk 
Inimorganism on hulkrakne , rakk on inimese keha 
elementaarne ehituslik üksus 
Spordifüsioloogia 
füsioloogia haru, mis käsitleb organismi talitlust ke-
halisel tööl ning regulaarsete kehaliste koormustega 
kohanemise ehk treenituse tekkimise füsioloogilisi 
mehhanisme
Kordamisküsimused:
1. 
Kirjelda lühidalt raku peamisi organelle ja nende põhilisi funktsioone.
2. 
Kirjelda lühidalt  rasvkudet ja tema peamisi funktsioone inimese organismis.
3. 
Võrdle skeleti- ja silelihaskudet nende paiknemise ja talitluse alusel inimese organismis.
4.  Kirjelda lühidalt, kuidas on tagatud väga paljudest erinevatest struktuuridest koosneva  
inimorganismi talitlus ühtse tervikuna.
12
SPORDI ÜLDAINED – I TASE
NB!
TREENINGUKOORMUSTE 
MÕJU INIMESE 
ORGANISMILE
VAHUR ÖÖPIK
Treeningukoormuste mõju inimese organismile käsitletakse tavaliselt 
kahes plaanis, pidades silmas kas ühekordse kehalise koormuse toimet või 
pikemaajalise regulaarse treeningu efekti. Üksik kehaline pingutus  võib 
organismi talitluses esile kutsuda väga ulatuslikke muutusi, mis väljenduvad 
näiteks hingamise intensiivistumises, südame löögisageduse suurenemises 
ja higistamises. Need nihked on aga lühiajalised – nii hingamine , südame töö 
kui ka higieritus normaliseeruvad koormusjärgsel taastumisperioodil kiiresti. 
Üksikute koormuste mõju akumuleerumine pikemaajalise kindla suunitlusega 
treeningu protsessis viib aga võrdlemisi püsivate muutuste väljakujunemisele 
nii inimese organismi ehituses kui ka talitluses. 
KEHALISE KOORMUSE MAHT JA INTENSIIVSUS
Mis tahes kehalise koormuse olulisimad tunnused, mis määravad tema toime 
inimese organismile, on maht ja intensiivsus. 
Kehalise koormuse 
 Koormuse maht on iseloomustatav ja mõõdetav näiteks tegevusele kulunud ajaga  
mõju inimese 
( sekundid , minutid,  tunnid ), läbitud vahemaa pikkusega ( meetrid , kilomeetrid), 
organismile sõltub 
sooritatud  korduste arvuga või ka tõstetud raskuste kogusummaga (kilogrammid, 
selle mahust ja 
tonnid ). 
intensiivsusest
Kehalise koormuse intensiivsusel on aga kaks aspekti: seda saab vaadelda kas 
absoluutsel või suhtelisel skaalal.   Koormuse intensiivsust absoluutsel skaalal 
iseloomustab paljudel juhtudel kõige paremini liikumise kiirus, olgu siis tegemist 
jooksmise, ujumise, jalgrattasõidu, suusatamise või mõne muu sarnase tegevu-
sega. Harjutuse intensiivsust peegeldab ka sooritatud korduste arv ajaühikus. 
Näiteks kui maadleja treenib mannekeeniga ülerinnaheiteid, siis kümme heidet 
minutis sooritades on kõnealuse harjutuse intensiivsus kaks korda kõrgem kui 
sagedusega viis korda minutis.
13
BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA
NB!
KEHALISE KOORMUSE SUHTELINE INTENSIIVSUS
Kehalise töö suhteline intensiivsus on väljendatav protsentides indiviidi   maksi -
maalsest hapniku tarbimise võimest. Inimorganismi elutalitluseks on hapniku 
pidev kättesaadavus vältimatu eeltingimus. Organismi hapnikuvajadus ja -tarbi-
mine puhkeolekus on ligikaudu 0,2–0,4 liitrit minutis. Kehalisel pingutusel , näi-
teks jooksmisel, hapnikutarbimine suureneb võrdeliselt sooritatava töö absoluutse 
intensiivsusega (jooksukiirusega), kuni saavutab oma lae, mis sõltuvalt inimese 
treenitusest on enamasti vahemikus 2–6 liitrit minutis (joon. 1). Maksimaalse 
hapniku tarbimise võime ( VO max) all mõistetaksegi suurimat hapniku hulka 
2
ajaühikus, mida indiviidi organism suudab tarbida intensiivsel kehalisel tööl, mis 
haarab suuri lihasgruppe. Töö suhteline intensiivsus 50% VO max tähendab seda, 
2
et niisuguse koormuse puhul suureneb konkreetse indiviidi hapnikutarbimine 50 
protsendini tema maksimaalsest hapniku tarbimise võimest.
Joonis 1. Maksimaalne hapnikutarbimise võime. Inimese organism tarbib pidevalt hapnikku. Kehalisel 
pingutusel hapnikutarbimine suureneb võrdeliselt sooritatava töö absoluutse intensiivsusega. Teatud 
tasemest (A) alates aga töö intensiivsuse edasise tõstmisega hapnikutarbimine enam ei suurene – inimene on 
saavutanud oma hapnikutarbimise võime maksimumi (VO max). Oma VO max tasemele vastavat kehalist  
2
2
koormust talub inimene lühikest aega, 50%  VO max tasemel (B) võib ta  aga töötada väga kaua
2
Kehalise töö intensiivsus suhtelisel skaalal väljendatuna võib küündida ka tase-
meni 125% VO max ja palju enamgi . See on seletatav asjaoluga, et  jooksukiirust 
2
Kindla absoluutse 
(töö intensiivsust absoluutsel skaalal) on võimalik suurendada veel pärast hapni-
intensiivsusega 
kutarbimise maksimumi saavutamist, kuna lühikest aega saavad lihased töötada 
kehaline koormus 
ka olukorras, kus hapnikuvajadus on tunduvalt suurem kui hapniku hulk, mida 
võib kõrge 
organism otseselt töö ajal tarbida suudab.
treenitusega 
sportlase  jaoks 
osutuda võrdlemisi 

KEHALISE KOORMUSE MÕJU ORGANISMI TALITLUSELE
tagasihoidlikuks  
Inimese organismi reaktsiooni kehalisele koormusele määrab eelkõige selle suhte-
pingutuseks, tree-
nimata inimesele 

line, mitte absoluutne intensiivsus. Seda on võrdlemisi lihtne mõista, kui võrrelda 
talle omasel suh-
näiteks tippklassi pikamaajooksjat kesise treenitusega mehega kujuteldavas 
telise intensiivsuse 
treeningueksperimendis. Kui me doseeriksime neile ühesuguse koormuse in-
skaalal aga väga 
tensiivsuse absoluutsel skaalal ja selleks oleks jooks kiirusega 5 m⋅s-1, oleks kõrge 
kõrge intensiivsuse-
treenitusega  jooksjale see tugev, kuid harjumuspärane koormus, millega ta suure-
ga kehaliseks tööks 
päraselt toime tuleks ning millel piisava kestuse korral oleks kindlasti ka treeniv 
efekt. Seda lubab oletada tõsiasi, et näiteks 10 000 m jooksus arendavad eliitklassi 
jooksjad rajal keskmist kiirust ca 6 m⋅s-1, mis võimaldab neil läbida iga kilomeetri 
ajaga alla 2 minuti ja 50 sekundi. Nende organism talub seda hästi, kuna suhtelisel 
skaalal on  sellise töö intensiivsus nende jaoks küll kõrge, kuid jääb kindlasti 
alla 100% VO max piiri. Seevastu tagasihoidliku treenitusega meestest suudaks 
2
14
SPORDI ÜLDAINED – I TASE
 enamik niisugust tempot säilitada parimal juhul vaid mõnesaja meetri vältel, 
NB!
kuna nende suhtelise intensiivsuse skaalal ületab see neile omase maksimaalse 
Treeningukoormus-
hapniku tarbimise võime. Selline koormus ei omaks kesise treenitusega indivii-
te intensiivsuse 
dide puhul ka olulist vastupidavus võimet arendavat efekti, kuna see käiks neile 
doseerimisel tuleb 
lihtsalt üle jõu ning nad ei suudaks seda piisavalt kaua taluda. 
arvestada eelkõige 
sellega, kui suure 

Samas, kui doseerida meie kujuteldavatele vaatlusalustele ühesugune koormus 
koormusega on te-
vastavalt nende individuaalsele maksimaalsele hapniku tarbimise võimele, näi-
gemist konkreetse 
teks 55–60% VO max, oleks sellise kehalise pingutuse mõju neile enam-vähem 
2
treenija suhtelise 
ühesugune nii subjektiivselt  tajutava raskusastme kui ka objektiivselt mõõdetava 
intensiivsuse 
toime poolest organismi talitlusele, näiteks südame ja hingamissüsteemi tööle. 
skaalal 
Mõlemad suudaksid niisuguses suhtelise intensiivsuse tsoonis töötada kaua aega, 
küll aga ületaks kõrge treenitusega sportlase liikumiskiirus  sel juhul tunduvalt 
tema tagasihoidliku treenitusega kaaslase arendatavat tempot.
KEHALISE TÖÖGA KAASNEVAD MUUTUSED LIHASTES
Kehalisel pingutusel on töö vahetud sooritajad  skeletilihased . Kuid nende talitluse 
tagamiseks aktiveerib närvi- ja endokriinsüsteem ka muud  organid ja organ-
Lihased töötavad 
süsteemid ning koordineerib nende toimimist eesmärgiga tagada organismi kui 
adenosiintrifosfaadi 
terviku adekvaatne reaktsioon koormusele. Peale lihaste leiavad kõige märgata-
(ATP) lagunemisel 
vamad muutused kehalisel tööl aset hingamiselundite, südame ja vereringe ning 
vabaneva energia 
termoregulatsiooni süsteemi  talitluses.
arvel. Sellele 
Kõige tähelepanuväärsemad muutused, mis ilmnevad töötavates lihastes, on ener -
vaatamata ATP 
giavarude vähenemine ning mitmesuguste ainevahetusproduktide (metaboliitide) 
sisaldus töötavates 
lihastes oluliselt ei 

kontsentratsiooni suurenemine neis.
vähene, kuna ATPd 
Lihased töötavad, kasutades selleks  adenosiintrifosfaadi ( ATP) lagundamisel 
taastoodetakse 
(hüdrolüüsil) vabanevat energiat. ATP kontsentratsioon püsib töötavates lihastes 
vastavalt vajadu-
sellele vaatamata stabiilsena, kuna selle hüdrolüüsi intensiivistumine toob endaga 
sele fosfokreatiinist, 
alati kaasa ka ATP taastootmise  (resünteesi) suurenemise. Peamised ühendid, 
glükogeenist ja 
millesse kätketud energiat kasutatakse  ATP resünteesi tagamiseks töötavates 
triglütseriididest 
lihastes, on fosfokreatiin, glükogeen ja triglütseriidid. Nende ühendite sisaldus 
lähtudes
töötavates lihastes võib suurel määral väheneda. Vähenemise ulatus sõltub  seejuu -
res alati sooritatava töö intensiivsusest ja kestusest. Näiteks 100 m sprindidistantsi 
läbimisel maksimaalse kiirusega võivad fosfokreatiini varud sportlase lihases 
ammenduda. Seevastu glükogeeni ja triglütseriidide kontsentratsioon jääb prakti-
liselt muutumatuks. Vastupidavustööl on aga kõige ilmekam muutus lihastes glü-
kogeenivarude ulatuslik vähenemine, kurnavalt pika kestusega pingutuse korral 
nende täielik ammendumine. Glükogeenivarude vähenedes hakkavad töötavad 
lihased järjest enam kasutama veres ringlevat glükoosi. Viimase taset säilitatakse 
stabiilsena võrdlemisi pikka aega maksa glükogeenivarude lagundamise arvel, 
mis võimaldab glükoosi verre juurde suunata vastavalt sellele, kuidas lihased seda 
tarbivad. Maksa glükogeenivarude ammendumisel langeb glükoosi kontsentrat-
sioon veres märgatavalt, sellega kaasneb väga tugev väsimustunne. 
Paljudest ainevahetusproduktidest, mille produktsioon lihastes kehalisel tööl 
võrreldes puhkeseisundiga märgatavalt suureneb, on kõige enam tähelepanu 
pälvinud   piimhape . Nii nagu energeetilist tähtsust omavate varuainete hulga 
vähenemine, sõltub ka erinevate metaboliitide kontsentratsiooni suurenemine 
Energiavarude 
vähenemine ja 

kontraheeruvates lihastes töö intensiivsusest ja kestusest. Eespool näiteks toodud 
ainevahetuse 
100 m sprindidistantsi läbimisega või tund-poolteist kestva vastupidavustööga 
laguproduktide 
kaasneb vaid mõningane piimhappe kontsentratsiooni tõus lihastes. Seevastu 400 
kuhjumine  
või 800 m jooks maksimaalse kiirusega kutsub esile erakordselt ulatusliku piim-
lihastes on peamisi 
happe kontsentratsiooni tõusu nii töötavates lihastes kui ka veres, kuhu kõnealune 
väsimuse tekkimise 
ühend lihastest satub.
ja süvenemise 
Energiavarude vähenemine ja metaboliitide kuhjumine töötavates lihastes on 
põhjuseid kehalisel 
tööl

peamisi asjaolusid, mis kutsuvad esile töövõime languse – väsimuse. Näiteks 
15
BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA
NB!
vastupidavustööl intensiivsusega 65–70% VO max on väsimuse süvenemine ja 
2
kurnatusseisundi tekkimine otseselt seotud glükogeenivarude ammendumisega 
lihastes. Seevastu 400 m ja 800 m distantsidel, kus soorituse intensiivsus ületab 
100% VO max taseme, tekib kiire töövõime langus peamiselt piimhappe ulatusli-
2
ku kuhjumise tagajärjel lihastesse ja verre. Glükogeenivarude vähenemisel lihas-
tes on seejuures teise- või koguni kolmandajärguline roll.       
 
 
HINGAMISSÜSTEEMI TALITLUS KEHALISEL TÖÖL
Hingamissüsteemi peamine ülesanne on kogu organismi, sealhulgas lihaste 
Hingamissüsteemi 
varustamine hapnikuga. Kuna kehalisel tööl lihaste hapnikutarbimine suureneb, 
talitlus intensii-
vistub kehalisel 

on möödapääsmatult vajalik aktiveerida ka hingamiselundite talitlus. Kõige 
tööl vastavalt 
hõlpsamini on see märgatav hingamissageduse ja -sügavuse suurenemisena. Puh-
lihaste suurenevale 
keseisundis hingab inimene 12–16 korda, kehalisel tööl aga kuni 60 korda minutis. 
hapnikuvajadusele 
Selle tulemusena suureneb oluliselt  kopsude ventilatsioon , s.o kopsusid läbiva õhu 
hulk. Kopsude ventilatsioon sõltub olulisel määral hingamislihaste võimsusest, 
viimast omakorda iseloomustab õhu liikumise mahtkiirus  sisse- ja väljahingamise 
maksimaalse tahtelise forsseerimise korral. Tervel, kuid treenimata inimesel küü-
nib see näitaja ligikaudu 5–6 liitrini sekundis, treenitud sportlastel aga võib see 
olla 10–14 l⋅s-1. Kopsude maksimaalne ventilatsioon jääb treenimata inimestel ena-
masti vahemikku  70–100 l⋅min-1, kõrge treenituse tasemega sportlastel (eelkõige 
vastupidavusalade esindajatel) võib aga küündida 200–240 liitrini minutis.
SÜDAME TALITLUS KEHALISEL TÖÖL  
Südame talitluse kõige hõlpsamini jälgitav ilming on löögisagedus, mis puhkesei-
sundis on enamikul inimestest 60–70 lööki minutis, kehalisel tööl aga võib suure-
neda 200 ja veidi enamagi löögini minutis. Treenituse tase südame maksimaalset 
löögisagedust oluliselt ei mõjuta, küll väheneb see koos inimese vanuse suurene-
misega. Puhkeseisundis on aga treenitud inimese  südame löögisagedus tavaliselt 
madalam kui treenimata inimesel. Eriti selgesti tuleb see esile vastupidavuslikult 
treenitute puhul, kellele on täielikus puhkeolekus ca 50 lööki minutis võrdlemisi 
tavapärane näitaja. Mõnedel inimestel on südame löögisageduseks rahuolekus  
registreeritud isegi alla 30 löögi minutis. 
Vere hulka, mida süda ühe kokkutõmbega vereringesse paiskab, nimetatakse 
löögimahuks. Koos südame löögisageduse suurenemisega suureneb kehalisel tööl 
võrreldes puhkeseisundiga ka  löögimaht: kui rahuolekus on see 60–80 ml (vastu-
Kehalisel tööl võr-
pidavusalade sportlastel 110–130 ml), siis töö ajal küünib selle tõus treenimata ini-
reldes puhkeseisun-
diga suurenevad 

mesel 100–140 milliliitrini, kõrge treenitusega sportlastel aga 150–220 milliliitrini.
nii südame löögisa-
gedus, löögimaht 

Tabel 1. Südame maksimaalne löögisagedus ja maksimaal -
Südame 
Hapniku tar-
kui ka  minutimaht  
ne hapniku tarbimise võime. 
löögi sagedus 
bimine 
vastavalt pingutuse 
Südame maksimaalset  löögisagedust on noortel tervetel 
(% maksi-
(% maksi-
inimestel võimalik võrdlemisi hõlpsasti kindlaks määrata 
intensiivsusele
maalsest)
maalsest)
astmeliselt tõusvate koormuste meetodil. Ligikaudselt on 
Südame löögisa-
see kalkuleeritav lihtsa valemiga: SLSmax = 220 – inimese 
geduse alusel on 
50
28
vanus aastates. Tõsiasi, et töö suhteline intensiivsus on sub-
võimalik doseerida 
maksimaalsetel koormustel seoses südame löögisagedusega, 
60
40
võimaldab kehaliste koormuste intensiivsust adekvaatselt 
treeningukoor-
doseerida ka indiviidi VO max taset otseselt määramata, 
2
musi ja hinnata 
70
58
üksnes südame löögisageduse alusel.   
koormusjärgsete 
80
70
taastumisprotsessi-
90
83
de  kulgemist  
100
100
Löögisagedus ja löögimaht määravad  südame minutimahu, s.o vere hulga, mida 
süda suudab vereringesse  pumbata ühes minutis. Treenimata inimene ja eelkõige 
vastupidavuslikult treenitud sportlane erinevad märgatavalt ka saavutatava mak-
simaalse minutimahu poolest: esimesel jääb see enamasti 20 liitri piiresse, teisel 
16
SPORDI ÜLDAINED – I TASE
võib ulatuda 36–42 liitrini. Võrdluseks olgu öeldud, et puhkeseisundis  piisab  keha 
NB!
hapnikurikka verega varustamiseks südame minutimahust 5–6 l, seda nii treeni-
tud kui ka treenimata inimesel. 
Ühelt poolt peegeldab südame löögisagedus meie organismi reaktsiooni kehalisele 
koormusele, teiselt poolt on see võrdlemisi hõlpsasti mõõdetav ja jälgitav. Seepä-
rast on südame löögisagedus väga käepärane ja samas objektiivne näitaja, mille 
alusel saab treeningukoormusi doseerida (tabel 1). Südame löögisageduse alusel 
on võimalik eristada treeningukoormusi, mida rakendatakse vastupidavusalade 
sportlaste  põhi-, tempo- ja maksimaalvastupidavuse sihipäraseks  arendamiseks
Südame löögisagedus on objektiivne orientiir koormuste doseerimisel ja taastu-
misprotsesside hindamisel praktiliselt kõigil spordialadel.
VERERINGESÜSTEEMI TALITLUS KEHALISEL TÖÖL
Vereringesüsteemis toimuvad kehalisel tööl märkimisväärsed muutused (tabel  2). 
Töötavates lihastes veresoonte  valendik  suureneb, mille tulemusena suureneb 
võrreldes puhkeseisundiga ka lihastesse suunatava vere hulk. Samasuunalised 
Võrreldes puhke-
muutused leiavad aset ka südame ja naha verevarustuses. Seevastu siseelundites 
seisundiga  suure-
(sooled, maks, neerud jt) veresooned  ahenevad  ning neid läbiva vere hulk vähe-
neb kehalisel tööl 
märgatavalt lihaste 

neb. Niisugused ümberkorraldused on vajalikud, kindlustamaks lihaste suurene-
verevarustus , vähe-
nud hapnikuvajaduse katmist ja võimaldamaks kehal vabaneda  töö ajal tekkivast 
neb aga  verevool  
suurest soojushulgast.  Süstoolne vererõhk suureneb kehalisel tööl tavaliselt mär-
siseelunditesse
gatavalt,   diastoolse  rõhu muutused on enamasti väheolulised.
Tabel 2. 
Erinevaid elundeid läbiva vere maht ühes minutis ja selle osakaal (%) südame minutimahust puhkeseisundis 
ning kehalisel tööl. Südame minutimaht puhkeseisundis on ligikaudu 5000 ml, suuri lihasgruppe haaraval 
kehalisel tööl küünib see treenimatul inimesel ca 20000 milliliitrini, treenitul kuni 42000 milliliitrini. Tabelis 
on südame minutimahuks kehalisel tööl  arvestatud 25000 milliliitrit.
Puhkeseisund
Kehaline töö
Muutus 
Elund
Maht (ml)
%
Maht (ml)
%
puhkeseisund/töö
Lihased
1000
20
21000
84
21×↑
Süda
200
4
1000
4
5×↑
Aju
700
14
900
4
1,3×↑
Nahk
300
6
600
2
2×↑
Maks
1350
27
500
2
2,7×↓
Neerud
1100
22
250
1
4,4×↓
Muud
350
7
780
3
2,2×↑
TERMOREGULATSIOON KEHALISEL TÖÖL
Võrreldes 
puhkeseisundiga 

Muutustest  termoregulatsiooni süsteemi talitluses kehalisel tööl annab märku higi 
suureneb kehalisel 
eritumise intensiivistumine. Kehalisel pingutusel suureneb soojusproduktsioon  
tööl inimese keha 
inimese organismis paratamatult, samas on stabiilse kehatemperatuuri säilitami-
soojusprodukt-
ne töövõime tagamise peamisi eeltingimusi. Higi  aurustumine keha pinnalt on 
sioon. Stabiilset 
enamikus elus ette tulevates olukordades olulisim termoregulatiivne mehhanism
kehatemperatuuri 
Iga grammi aurustunud higiga juhitakse kehast väliskeskkonda ca 0,6 kcal  soojust. 
aitab säilitada 
Tööpuhune higistamisega kaasnev veekaotus 1–1,5 liitrit tunnis on võrdlemisi 
higi aurustumine 
tavaline nähtus, kuid higierituse intensiivsus sõltub peale kehalise töö iseloomu 
keha pinnalt. Iga 
grammi aurustunud 

oluliselt ka riietusest ja keskkonnatingimustest . Kuumas kliimas higierituse inten-
higiga vabaneb 
siivsus suureneb nii puhkeseisundis kui ka kehalisel tööl. 
inimese organism 
Higierituse intensiivsus kehalisel tööl on siiski väga individuaalne, erinedes 
ca 0,6 kilokalorist 
ühesugustes keskkonnatingimustes, ühesuguses riietuses ja ühesuguse kehalise 
soojusest
pingutuse sooritamisel erinevatel indiviididel kuni neli korda. Kuigi   higistamine  
17
BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA
NB!
on vajalik kehatemperatuuri stabiliseerimiseks, kahjustab ka veekaotus lõpp-
kokkuvõttes kehalist töövõimet. Näiteks vedelikukaotusega ca 5% ulatuses 
kaasneb ligikaudu 30% vastupidavusliku võimekuse langus, selgelt negatiivse 
toimega töövõime suhtes on ka juba märksa tagasihoidlikuma ulatusega (ca 1,5%) 
vedelikukaotus.  
Kehalisel tööl 
Vaatamata termoregulatsiooni süsteemi aktiveerumisele ei stabiliseeru  kehatem-
kehatemperatuur  
peratuur töö ajal siiski mitte päris puhkeseisundi tasemel. Üldine seaduspärasus 
tõuseb ja 
on, et kehalisel tööl temperatuur tõuseb ning koormuse ühtlase intensiivsuse 
stabiliseerub puh-
korral saavutab see kõrgema võrdlemisi püsiva taseme. Välistemperatuuril üle 
keseisundiga võr-
16 °C ja konstantse õhuniiskuse korral on püsiv tööaegne kehatemperatuur seda 
reldes mõnevõrra 
kõrgem, mida kõrgem on sooritatava töö suhteline intensiivsus. Näiteks leiti ühes 
kõrgemal tasemel. 
Kehatemperatuuri 

uuringus , et välistemperatuuri 20–22 °C korral ja tööl intensiivsusega 50% VO max 
2
tõusu ulatus 
vaatlusaluste rektaaltemperatuur järk-järgult tõusis ja stabiliseerus 37,3 °C juures. 
sõltub eelkõige 
Seevastu samades tingimustes, kuid 75%  VO max  korral stabiliseerus nende  rek-
2
 
töö intensiivsusest, 
taaltemperatuur alles 38,5 °C tasemel. 
välistemperatuurist 
Peale töö suhtelise intensiivsuse mõjutab kehatemperatuuri tõusu ulatust pin-
ja õhuniiskusest
gutuse ajal ka õhuniiskus: välistemperatuuril üle 16 kraadi ja töö ühesuguse 
suhtelise intensiivsuse puhul tõuseb rektaaltemperatuur seda enam, mida suurem 
on õhuniiskus. See on seletatav asjaoluga, et õhuniiskuse suurenedes väheneb higi 
aurustumine keha pinnalt, seega väheneb ka aurustumisega kaasnev soojuskadu.
TREENITUSSEISUND
Ühekordse treeningukoormuse mõju inimese organismile võib küll olla väga 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Spordi üldained 1 tase #1 Spordi üldained 1 tase #2 Spordi üldained 1 tase #3 Spordi üldained 1 tase #4 Spordi üldained 1 tase #5 Spordi üldained 1 tase #6 Spordi üldained 1 tase #7 Spordi üldained 1 tase #8 Spordi üldained 1 tase #9 Spordi üldained 1 tase #10 Spordi üldained 1 tase #11 Spordi üldained 1 tase #12 Spordi üldained 1 tase #13 Spordi üldained 1 tase #14 Spordi üldained 1 tase #15 Spordi üldained 1 tase #16 Spordi üldained 1 tase #17 Spordi üldained 1 tase #18 Spordi üldained 1 tase #19 Spordi üldained 1 tase #20 Spordi üldained 1 tase #21 Spordi üldained 1 tase #22 Spordi üldained 1 tase #23 Spordi üldained 1 tase #24 Spordi üldained 1 tase #25 Spordi üldained 1 tase #26 Spordi üldained 1 tase #27 Spordi üldained 1 tase #28 Spordi üldained 1 tase #29 Spordi üldained 1 tase #30 Spordi üldained 1 tase #31 Spordi üldained 1 tase #32 Spordi üldained 1 tase #33 Spordi üldained 1 tase #34 Spordi üldained 1 tase #35 Spordi üldained 1 tase #36 Spordi üldained 1 tase #37 Spordi üldained 1 tase #38 Spordi üldained 1 tase #39 Spordi üldained 1 tase #40 Spordi üldained 1 tase #41 Spordi üldained 1 tase #42 Spordi üldained 1 tase #43 Spordi üldained 1 tase #44 Spordi üldained 1 tase #45 Spordi üldained 1 tase #46 Spordi üldained 1 tase #47 Spordi üldained 1 tase #48 Spordi üldained 1 tase #49 Spordi üldained 1 tase #50 Spordi üldained 1 tase #51 Spordi üldained 1 tase #52 Spordi üldained 1 tase #53 Spordi üldained 1 tase #54 Spordi üldained 1 tase #55 Spordi üldained 1 tase #56 Spordi üldained 1 tase #57 Spordi üldained 1 tase #58 Spordi üldained 1 tase #59 Spordi üldained 1 tase #60 Spordi üldained 1 tase #61 Spordi üldained 1 tase #62 Spordi üldained 1 tase #63 Spordi üldained 1 tase #64 Spordi üldained 1 tase #65 Spordi üldained 1 tase #66 Spordi üldained 1 tase #67 Spordi üldained 1 tase #68 Spordi üldained 1 tase #69 Spordi üldained 1 tase #70 Spordi üldained 1 tase #71 Spordi üldained 1 tase #72 Spordi üldained 1 tase #73 Spordi üldained 1 tase #74 Spordi üldained 1 tase #75 Spordi üldained 1 tase #76 Spordi üldained 1 tase #77 Spordi üldained 1 tase #78 Spordi üldained 1 tase #79 Spordi üldained 1 tase #80 Spordi üldained 1 tase #81 Spordi üldained 1 tase #82 Spordi üldained 1 tase #83 Spordi üldained 1 tase #84 Spordi üldained 1 tase #85 Spordi üldained 1 tase #86 Spordi üldained 1 tase #87 Spordi üldained 1 tase #88 Spordi üldained 1 tase #89 Spordi üldained 1 tase #90 Spordi üldained 1 tase #91 Spordi üldained 1 tase #92 Spordi üldained 1 tase #93 Spordi üldained 1 tase #94 Spordi üldained 1 tase #95 Spordi üldained 1 tase #96 Spordi üldained 1 tase #97 Spordi üldained 1 tase #98 Spordi üldained 1 tase #99 Spordi üldained 1 tase #100 Spordi üldained 1 tase #101 Spordi üldained 1 tase #102 Spordi üldained 1 tase #103 Spordi üldained 1 tase #104 Spordi üldained 1 tase #105 Spordi üldained 1 tase #106 Spordi üldained 1 tase #107 Spordi üldained 1 tase #108 Spordi üldained 1 tase #109 Spordi üldained 1 tase #110 Spordi üldained 1 tase #111 Spordi üldained 1 tase #112 Spordi üldained 1 tase #113 Spordi üldained 1 tase #114 Spordi üldained 1 tase #115 Spordi üldained 1 tase #116 Spordi üldained 1 tase #117 Spordi üldained 1 tase #118 Spordi üldained 1 tase #119 Spordi üldained 1 tase #120 Spordi üldained 1 tase #121 Spordi üldained 1 tase #122 Spordi üldained 1 tase #123 Spordi üldained 1 tase #124 Spordi üldained 1 tase #125 Spordi üldained 1 tase #126 Spordi üldained 1 tase #127 Spordi üldained 1 tase #128 Spordi üldained 1 tase #129 Spordi üldained 1 tase #130 Spordi üldained 1 tase #131 Spordi üldained 1 tase #132 Spordi üldained 1 tase #133 Spordi üldained 1 tase #134 Spordi üldained 1 tase #135 Spordi üldained 1 tase #136 Spordi üldained 1 tase #137 Spordi üldained 1 tase #138 Spordi üldained 1 tase #139
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 139 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-06-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ghaffa Õppematerjali autor

Meedia

Mõisted

eesti käitumis, eesti kaubandus, eesti käitumis, inimese anatoomia, tundmine, põhilised struktuu, põhilised ini, neuronil, spordi üldained, elektriliste signaalide, erinevaid rakke, lüsosoomid, tsentrioolid, kompleks, tsütoplasma, endoplasmaatiline retiikulum, mitokondrid varus, ribosoomid, mitokondreid, esinevad orga, energiavajadus, epiteelkoele, rasvkude, rakud, kõhrkude, hüaliin, elastne kõhr, kiudkõhr, kiudkõhr, spordi üldained, veri, eris, verel, lihaskudet, silelihaskoest koosne, südamelihas, gliiarakkudel, osa gliiarak, närvikude, ini, reproduktiiv, spordi üldained, elundkonda, endokriinsüsteemis seevastu, ena, organismi koostis, lusega sobiv, inimorganism, võrdle skeleti, koormuse maht, minutis sooritades, inimorganismi elutalitluseks, treenitusest, kõrge intensiivsuse, spordi üldained, kehalisel pingutusel, vastavalt vajadu, vastupidavustööl, vistub kehalisel, puh, puhkeseisundis, mõnedel inimestel, südame löögisa, treeningukoor, taastumisprotsessi, spordi üldained, seepä, südame löögisagedus, võrreldes puhke, seisundiga suure, soojusprodukt, stabiliseerub puh, keseisundiga võr, vastupidavustree, simaalse hapniku, teiste sõnadega, spordi üldained, läve suurenemine, põhineb närvi, läbimõõdu suurenemisel, maksimaalne hapni, triglütseriidides, multirakses, rakkude spetsiali, sportlasele, patoloogia kajas, koos pin, uus seisund, võimete eba, spordi üldained, treening, va treeningukoor, spordi üldained, vist, inimesele ainu, kõi, sõltumata andekusest, lihtsamalt öeldes, kogu organism, spordi üldained, teiste sõnadega, saavutatud töö, sportlaste tree, superkompen, treeningust treeningusse, laias laastus, energia hulk, täiskasvanutel, treenin, väiksemal kehal, laste lihasmass, erand, spordi üldained, steroid, järgnevalt vaa, puberteedi eel, maksimaalne löögisagedus, ülaltoodust hoolimata, südame suurene, muudatused süda, ülla, mane, üllatavalt, spordi üldained, remad, suletud ringi, anaeroobne lävi, madala piim, laste kesknärvisüs, kokkuvõt, treenitavus, jõutreeningu üle, viimase kinnituseks, puberteedieelsel perioodil, koormuste suurusest, spordi üldained, keha mittelihas, olla psühholoo, spordi üldained, spordimeditsiiniline terviseuuring, arvestada järgmis, tervisekontrolli läbimisel, küsitakse pubertee, pwc 170, aeroobset töövõi, lävi, läve määramiseks, maksimaalsel pin, aeroobne lävi, spordi üldained, soovitused treening, puhkeolekus, hästitreenitud jooksjatel, , spordiga tegelemi, ennetusvõimalusi, palavikuks, palaviku põh, palaviku põhjus, halvemas seisundis, ku korral, spordiga tegelemisel, kroonilised koldeinfektsioonid, koldeinfektsioonid, suu kau, spordi üldained, kroonilistel koldeinfektsioonidel, gumandli, kroonilise tonsil, koldeinfektsioonid, ennetuseks, südamelihasepõletik, põletiku avasta, haigus avas, spordis, kõrgvererõhutõbi, kõrgvererõhutõve tekkel, kasulik treening, spordi üldained, võistlussport, jälgimisel, äkksurm, äkksurma esinemissagedus, südame äkksur, astma, spordi üldained, astma, kop, kopsude sees, astmahaiguse, gukontrollis vaja, bronhid, bron, bronhiit, kopsupõletik, verehaigustest, rauavaegus, vastupidavusalade sportlasele, kestvustreening suu, spordi üldained, maokatarr, tiku korral, oluline osa, haavand, maohaavandi puhul, soodustavateks faktoriteks, sportlaste hulgas, kroonilise mandlipõletikuga, maksavalu, haiguste mittee, epilepsia, sümpaatiline tüüp, mitteküllaldase taas, keha ülekuumenemine, keha ülekuume, ülekuumenemine, kuumarabanduse puhul, algsed tunnu, kehatüve temperatuur, kliinilises pildis, esmaabi alajahtu, mäestikuhaigus, ennetuses, halvad treening, kroonilised, meniskite üles, kaks meniskit, spordiala, artroskoopia võimal, ravikehakultuur, spordi üldained, vigastusi esineb, põlveliigese välimise, mõlemad ristatisidemed, tiivne, treeningutega alusta, regu, spordi üldained, otsene trauma, vigastust esi, mitteravimise korral, enamasti vähetree, hüppeliigese funktsioon, enam levinud, sisemise delta, hüppeliiges, ena, peamised tunnused, spordi üldained, pöiavõl, kaarpöid, lamppöiad kutsu, ägedaid vigastusi, spordi üldained, eelsoodumuseks, seljavalude tekkeks, valude põhjuseks, kirurgiline ravi, võimlemises, rüht, diski väljasopis, ülekaalu korral, nim, kolme lihase, rotaatorite, ülajäse, nihestuse põhjuseks, kordu, tavaline tekkemehhanism, valu leevenda, vigastu, sõltuvalt 1, immobili, spordi üldained, tüüpiliseks tunnuseks, rahvakeeles, esmaabi põhi, külmaga 24, gilised printsiibid, kuse etapil, teisisõnu, üldtuntud, väljapääs olukorrast, vas, spordi üldained, tunduvalt lihtsam, eeltoodu vältimiseks, rakendub põhimõte, õpetamine, olu, omandamise kindlus, meeldejätmisele, seepä, grupi nõudlikkus, faasid, standardsus, variatiivsus, individuaalsus, spordiharjutus, tehnika täiustamine, efektiivne treenin, peamised vormid, oluli, spordi üldained, tehnilis, lahendamise vahendid, abistavad, kordusmeetod, tervikmeetod, osameetod, tegevuste õppi, kogevad komp, progresseeruv osameetod, kordav osameetod, õpetamisel, ras, õpetamine tervikuna, osameetodil, omandamine toi, uute liigutus, spordi üldained, lihasvastu, spordi üldained, 500, kiire inner, kontrastimee, kasutada venitus, harjutusi jõutreenin, jõutreeningu koormusi, pärast puberteediiga, jõutreeningus, erilist rõhku, spordi üldained, sportlased, vastupidavuse tase, spetsiaalne vastupidavus, energiatoot, treeningutingimus, spordi üldained, spordipsühho, spordipsühholoo, spordipsühholoogia teoorias, sportimine, spordi üldained, väline tegevus, pidi arenedes, teiste sõnadega, neutraalse emot, võimete avanemiseks, juhtimisstiilid autokraatlik, kompetentsi raken, coaching, spordi üldained, juhtnööre või, kol, fokuseerimisharjutuste korral, foku, dialoogis, ime, erandiküsimused, küsimuste kaudu, spordi üldained, argiteadvuse tasandil, kiiremale keskkon, kuuluvad beta, toime tagajärjel, inimkatsetes, enesetõhususeks, enesetõ, suuline veenmine, positiivne sisekõne, se juures, teadvustamise kau, hetero, kategooriad, ressursid, ressursid, tavamajandus, käsumajanduses, üksikisikute eraomandiõigus, spordi üldained, turumajanduse tugisambad, turupakkumine, majandustege, edu, latsioonivahend, ühe edu, turukonkurents, ettevõtja, ettevõtlikkust, välismõjuks, kaasaegsel maksusüsteemil, spordi üldained, suurema sissetu, suurema maksu, progresseeruvat maksusüsteemi, koosneb tegevus, osapoolt, sporditoote või, riietega, spordiorganisatsioone, spordi üldained, makrokesk, kond, sponsor, vii, sioonidel, sporditooted, inimesed kogune, publikumagnetite kohaletoomisel, turundusmeetmestik, swot, swot, swot, spordiorganisat, swot, tulenevad turun, spordi organisatsioo, harrastuse korral, üldreeglina kontrolli, tuse vormi, spordi rahas, liikumisharrastus, spor, spordiorgani, dajaks, lihtsalt seletades, maldamine avalik, spordi üldained, ridus, spordiliidud, liikumises, riigisisene spordikorraldus, spordi reguleerimine, sport, spordi üldained, spordiliikumise globaliseerumi, oluline spordiliiku, spordiinstitutsioonid, inimorganism

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
42
doc
Inimene kui tervikorganism
15
txt
Organismi ehitus ja talitlus
33
doc
Füsioloogia
67
doc
Terve naine
29
doc
Füsioloogia
150
docx
Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
192
pdf
Riigikaitse õpik





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !