50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
89 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
youser
Õppematerjali autor
Sisukord Sisukord........................................................................................... 1. Sissejuhatus............................................................................ 2. Korvpalli üldine tutvustus....................................................... 2.1. Korvpalli ajalugu........................................................ 2.2. Eesti korvpalli ajalugu................................................. 2.3. Eesti koondis ja spordi/korvpalli klubid....................... 2.4. Noorte treenimisvõimalused............................................. 3. Vigastused.................................................................................. 3.1.Vigastuste ennetamine...................................................... 3.2. Levinumad vigastused..................................................... 3.3. Ravi ja taastumine..........
Viimsi Kool SULGPALLI MÄNGUGA KAASNEVAD RISKID Uurimistöö Merily Viibur Juhendaja õp Marika Seppor Viimsi 2010 2 KOKKUVÕTE Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on kirjanduse ja küsitluse ning autori oma mängijakogemuse põhjal välja selgitada, millised vigastused sulgpallis tekivad, kuidas neid vältida ning kas sulgpall on riskantne spordiala. Vigastusi tekib igal spordialal, nii ka sulgpallis, on ka vigastusi, mida ei ole võimalik või on raske vältida, sest kehalised eeldused ei ole antud spordialale sobivad. Uurimistöö käigus viidi läbi küsitlused 15-19 aastaste sportlaste seas, kahe sulgpalli treeneriga ja ühe spordiarstiga. Läbi viidud küsitlustest selgus, et sulgpall ei ole ohtlik spordiala ja enamusel küsitlejatest esines raskemaid vigastusi h
Lüganuse Keskkool Sport ja vigastused Uurimistöö Koostaja:Reyo Vitmer 11.klass Juhendaja direktor: Tõnu Lont Lüganuse 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Liikumine on tervise seisukohast väga tähtis. Iga päev võib näha inimesi metsa all, pargiteel või staadionil sportimas. Kahjuks toob sporditegemine kaasa ka vigastusi, nii peab treenija ennast ravima ja olema treeningutest eemal. Töö teemaks on ,,Sport ja vigastused". Uurimus on läbi viidud Lüganuse Keskkooli gümnaasiumiõpilaste ja kahe korvpallimeeskonna hulgas, sest sageli tekivad treenides traumad. Nende põhjusteks võivad olla mitteteadmatus, kuidas ennast treeningutel hoida ja kaitsta, et vigastusi ei tekiks. Töös tutvustatakse, missuguseid spordivigastusi esineb ja millest nad võivad tingitud olla. Töö autor on eesmärgiks seadnud küsimuste kaudu teada saada: · millises vanuses esineb kõ
löögi tagajärjel ükskõik, mis osadega maha va. Pöidadega või langeb abitult nööridesse. Kui aga sportlane 8 sekundi möödumisel võitlusse naasma, jätkatakse võistlust. 9ndal sekundil tehakse kindlaks, kas võistleja suudab jätkata. 10ndal juba lõpetatakse mats ära. Nokaudi saanud poksija saab võistluskeelu lühikeseks ajaks. Võistlustele saab naasta ainult siis, kui arst selle heaks kiidab. Kergemate nähtude korral arst saab ainult soovitada spordi loobumisest. 18 Toitumine ja kehaline koormus Vigastuste vältimiseks on tähtis õige toitumine nii enne kehalist koormust. Enne kehalist koormust selleks, et trenni ajal ei oleks nõrkustunnet, mis võib vigastusteni viia, ja pärast trenni on vaja korralikult taastuda selleks, et olla valmis järgmisteks katsumusteks. Organismi vastupidavusvõime kasvab, kui 1-4 tundi enne treeningut süüa süsivesikurikast toitu.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool Esmaabi Referaat aines: Rahvatervis Anneli Saar Aineõp. Maie Tamm Mõdriku 2009 SISSEJUHATUS ESMAABI PEAKS OSKAMA IGAÜKS ANDA Esmaabi saamise või teistele andmise vajadus võib tekkida igaühel. Mõne inimese elu kulgeb selliselt, et esmaabi andmise vajadus tekib üliharva, teiste inimeste elus esineb selliseid olukordi sageli. Hindamaks enda elus esmaabi andmise oskuste vajalikkust tuleb mõelda mõttes teadvustada oma tegemistes õnnetuste ja vigastuste tekkimise tõenäosus. Ühtede tegevuste korral on õnnetuste, haigestumiste ja vigastuste tekkimine tõenäolisem kui teiste tegevuste korral. Seetõttu on ju ka mõistetav, et erinevad inimesed on esmaabist erineval määral huvitatud. Õigeaegselt õigesti ja edukalt antud esmaabi on kindlasti väga motivee
........................................................... 101 MOTIVATSIOON. Kaivo Thomson, Aave Hannus ................................................................................. 107 ÜLDTEADMISED SISSEJUHATUS MAJANDUSÕPPESSE. Tiia Randma ........................................................................... 111 SPORDITURUNDUS. Lennart Raudsepp ................................................................................................. 117 SPORDI ORGANISATSIOONILINE ALUS, SPORDI REGULEERIMISE VORMID. Toomas Tõnise ...........................................................................123 4 NB! LÜHIÜLEVAADE INIMESE ORGANISMI EHITUSEST JA TALITLUSEST VAHUR ÖÖPIK INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA Inimese anatoomia on õpetus inimorganismi ehitusest, füsioloogia aga käsitleb selle talitlust
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Etenduskunstide osakond Tantsukunsti eriala IV kursus Alar Orula TANTSIJA FÜÜSILISE VIGASTUSE MÕJU ELUKUTSELE SOMAATILISTE TREENINGSÜSTEEMIDE NÄITEL Seminaritöö Töö juhendaja: Raido Mägi, tantsukunsti spetsialist Kaitsmisele lubatud..................................... Viljandi 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1. TANTSIJATE TÜÜPVIGASTUSED JA NENDE TEKKEPÕHJUSED....................................5 2. VIGASTUSE PREVENTSIOON................................................................................................9 2.1 Pilatese tehnikast lähtuvalt.......................
Nõu-kogude Liidu meistrivõistlustel oli kümne parima hulgas korraga kuus eesti sportlast, kuid seda mitte ainult kümnevõistlejana. Juba Müncheni olümpiamängude aastal, mil Eesti koondise vanem-treenerina tegutses Fred Kudu, alustas Rein Aun tööd treenerina, tuues noori kümnevõistlusesse. Montreali olümpia eel juhendas ja abistas Rein Aun Eesti koondise mehi ning kümnevõistluse treeneri amet Kõrgema Spordimeisterlikkuse Koolis tõi Rein Auna taas suure spordi labürinti, otsi-ma ja leidma teed, mis mehi olümpiale viiks. Rein Aun suri 11. märtsil 1995. aastal. 3.4 Toivo Õunap 13 Toivo Õunap (enne 1936 eesnimi Hildebert; 23. mai 1913 Viljandimaa Paistu vald - 17. juuni 2000 Viljandi) oli eesti kümnevõistleja. Isa metsatööstur Johan H. Ema Alide (sünd. Kõre). Õppis Kantreküla algkoolis Viljandis,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid