Spikker muusikas (0)

Muusikaajalugu 11. klass

18. sajandi keskel sai sõnast pilkenimi, mis väljendas järgmisi hinnanguid: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav jne Muusikastiili nimetusena võeti sõna barokk kasutusele 19. sajandil. Muusikalist barokki on kõige lihtsam piiritleda aastatega 16001750. Täpsemalt saab barokkmuusikat jaotada kolmeks perioodiks: · varane periood 15801630 · keskmine periood 16301680 · hiline periood 16801740 Ühtset barokkstiili muusikas pole, erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Barokkmuusika oli õukonnakeskne õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise, ja tasustas muusikuid. Muusika muutus koos musitseerimise objektist kuulamisobjektiks arenes kontsertstiil. Tekkis profesionaalsete muusikute klass. Muusika ja kunsti eesmärgiks oli rõõmu valmistada, kutsuda esile erinevaid tundeliigutusi. Barokkmuusikat

Barokk ja klassitsism

See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Kompositsioonitehnika aluseks said meloodia ja toetav harmooniasaade, seda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas, nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes.Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas.Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). Ooper Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju suurendamiseks. Seega nimetatigi esimesi oopereid muusikaliseks draamaks. Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.a. Firenzes. 1600.a

Johann Sebastian Bach

tulevased muusikud klahvpillide mänguoskust, eriti mängukunsti tehnilist külge lihvides. INSTRUMENTAALMUUSIKA Bach kirjutas muusikat peamiselt nendele pillidele, mille mängukunsti ta ise väga hästi valdas (näit. orel, klavessiin, klavikord, viiul). Tema lemmikpilliks oli viiul, millele ta on kirjutanud keerulisi mitmeosalisi teoseid - süite. Süite, eriti tantsusüite on ta kirjutanud ka klaverile. Bach arendas täiuslikuks polüfoonilise muusika kõige keerulisema liigi - fuuga. Kuulsaks on saanud tema orelifuugad: "Hästi tempereeritud klaver" I ja II ning " Fuugakunst". On kirjutanud ka orkestriteoseid, kuulsaim nendest on concerto grosso "Brandenburgi kontserdid", mis koosneb kuusest concerto grossost. VOKAALMUUSIKA Bach oli ka suur koorikomponist. Tema kooriteosed on enamasti kirjutatud piiblitekstidele. Need on: kantaadid, motetid, oratooriumid, missad ja passioonid.

docx

Muusika ajastud, õpimapp

KESKAEG Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St. Gallen Sveitsis).

Händeli elulugu, looming

Räpina Ühisgümnaasium Referaat Georg Friedrich Händel Koostaja: Catlin Ritsberg Juhendaja: Riina Tamm Räpina 2009 Sisukord 1 Elulugu... lk 3 Looming... lk 4 Loomingu perioodi... lk 6 Pildid... lk 7 Kasutatud kirjandus... lk 8 Elulugu 2 Händel sündis Saksamaal Halle linnas 23. veebruaril 1685. aastal. Tema isa oli tunnustatud õuekirurg. Muusikatunnid algasid Halle organisti Friedrich Wilhelm Zachow´ juures, kus Händel õppis orelit, klavessiini, viiulit ja heliloomingu aluseid. Isa soovis, et poeg õpiks õigusteadust, mis võimaldaks tulevikus paremat teenistust. Kui isa suri, oli Händel 12- aastane.Vastavalt isa soovile astus Händel 1702.a. Halle ülikooli õigusteaduse erialale, kuid juba järgmisel aastal

Renessanssi Žanrid, heliloojad

Renessanss (14.-16. Saj) Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj.

pdf

Johann Sebastian Bach ja kaasaegne kontsertegevus eestis.

õdesid ja vendi. Tal oli hea humanitaar ja teoloogiline põhiharidus kuid oma varakult vaeslapseks saamise tõttu pidi ta varakult hakkama raha teenima. Ta töötas kloostrikoolis viiuldajana. Bach kirjutas muusikat peamiselt pilledle mida ta ise häst valdas mis andis tal muusikat läbi tunda, kõige enam on ta kirjutanud viiulile keerulisi mitmeosalisi teoseid ehk süite. Vaatamata tema suurele süitide kogusele on ta arendanud täiuslikuks polüfoonilise muusika kõige keerlisemat liiki ehk fuugat. Tema kirjutatud orelifuugad:"Hästi tempereeritud klaver" 1 ja 2 ja "Fuugakunst" on saanud kuulsateks. Bach oli ka suur koorikomponist. Ta laulis ise sopranihäält mis teda muidugi kaasa aitas tema kooriteste kirjutamises. Kooriteosed olid kirjutatud enamasti piiblitekstidele.(kantaadid, motetid, oratooriumid, missad ja passioonid) Toll ajal kirikumuusikal esitati rangeid nõudeid mida Bach

Bachi ja händeli võrdlus

Viimastel eluaastatel põdes Bach rasket silmahaigust, mille tagajärjel ta kaotas lõpuks nägemise. Johann Sebastian Bach suri 28. juulil 1750. aastal Leipzigis. Silver Kuklase 10T Georg Friedrich Händel (1685-1759) Georg Friedrich Händel sündis Saksamaal Halles habemeajaja-kirurgi pojana. Teda ei huvitanud isa amet, vaid muusika. Juba lapsepõlves õppis ta silmapaistvalt mängima mitut pilli. Üsna noorelt jäi vaeslapseks, mistõttu tuli üsna varakult hakata endale leiba teenima. Händel aimas, et Euroopas võib saada Itaalia ooperist järgmine moehullus ning läks 22-aastaselt Itaaliasse muusikat õppima. Seal õppis ta itaalia stiilis komponeerimist ning lavastas oma oopereid. Itaalias kohtus Händel mitmete tolle aja juhtivate heliloojatega