Spikker (1)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Maailmamere suurus. Ookeanid .
Maakera pindalast (510 mln. km2) moodustab maailmameri 70.8% ja maismaa 29.2%. Maailmameri on jaotunud poolkerade vahel ebavõrdselt: põhja poolkera katavad ookeanid ja mered 61% ja lõuna poolkeral 81% pindalast. Hüdrosfääri mass on ligikaudu 1.45*1018 tonni, sellest ligi 93.93% moodustab maailmamere vesi (ca. 1.36*1018 tonni).Maailmamere jaotus ookeanideks ja meredeks on kokkuleppeline. Kindlalt eristatakse kolme ookeani: Vaikne ookean, Atlandi ookean ja India ookean. Neljandaks ookeaniks loetakse Põhja-Jäämerd, mis mõnede maailmamere jaotuste järgi arvatakse Atlandi ookeani osaks. Antarktikat ümbritsevad vett nimetatakse sageli Antarktika ookeaniks. Globaalne veeringe ehk hüdroloogiline tsükkel.Vesi on pidevas ringes ookeani, atmosfääri ja maismaa (järved, jõed, liustikud) vahel. Maailmamere massi ja ookeanidesse siseneva veehulga (sademed, jõed) vahelise seose abil on võimalik arvutada keskmine vee viibeaeg maailmameres. Joonisel 2.1 toodud arvväärtuste korral saame vee viibeajaks maailmameres 2600 aastat. Teiste hinnangute puhul ( aurumine 336*103 km3 aastas, sademed 300*103 km3 aastas ja sissevool jõgedest 36*103 km3 aastas) on saadud viibeaja hinnanguks 4000 aastat. Vee viibeajaks Läänemeres on hinnatud mõnikümmend aastat. Atmosfääris toimub väga kiire veevahetus – viibeaeg on ca. 10 päeva. Maailmamere geomorfoloogilised elemendid. Maakera raadius on 6370 km. Maksimaalsed kõrguste vahed kõrgeimate mäetippude ja sügavaimate süvikute vahel jäävad ainult 20 km piiridesse . Seega on kõrguste muutused maakera pinnal väga väikesed võrreldes maakera raadiusega .Maakera kuni 80 km paksust kesta – maakoore ehk litosfääri – võib jagada kaheks tüübiks: mandriliseks maakooreks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor on paksusega 30-80 km ja koosneb kolmest kihist (settekiht, graniidikiht ja bassaldikiht). Ookeaniline maakoor on tunduvalt õhem (kuni 10 km) ja koosneb ainult kahest kihist (settekiht ja bassaldikiht). Mered – maismaasse lõikunud või avaookeanist veealuste kõrgendike või saartega eraldatud suhteliselt suur maailmamere osa (mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast maismaa mõju ja ookeanist eraldatuse tõttu). Erandiks on näiteks Sargasso meri Atlandi ookeanis, mis on eraldatud muust ookeanist hoovusteringiga.Ajalooliselt kutsutakse meredeks ka mõnesid soolase veega järvesid: Kaspia meri, Araali meri, Surnumeri. Meresid võib liigitada alljärgnevalt:
1)ääremered – külgnevad mandriga, eraldatud ookeanist poolsaarte või saartega; ääremerede veevahetus ookeaniga on suhteliselt intensiivne, nende hüdroloogiline režiim on lähedane ookeani omale; näiteks Barentsi, Jaapani, Kariibi, Ohhoota, Beringi ja Kollane meri;
2) sisemered – ümbritsetud kõikidest külgedest maismaaga , ühendus ookeaniga ühe või mitme väina kaudu; veevahetus ookeaniga piiratud, hüdroloogiline režiim erineb oluliselt ookeani omast; näiteks Läänemeri, Vahemeri , Must meri, Punane meri, Valge meri;
3)saartevahelised mered – eraldatud avaookeanist saartega, mis ainult vähesel määral takistavad veevahetust ookeaniga; näiteks Jaava meri ja Iiri meri. Ookeanide põhjareljeefis erisatatakse järgmisi elemente:1) Šelf ehk mandrilava . Maailmamere rannikuäärne, väikese kaldega ala. Geoloogiliselt on šelf mandri pikendus, iidse maismaa üleujutatud osa, kus sageli leidub maimaa pinnavorme, näiteks jõeorge ning nafta, kullaliiva jt. maardlaid. Šelfi merepoolseks piiriks on suureneva kaldega kitsas üleminekuala, mida nimetatakse šelfi kulmuks. Šelfi kulmu sügavus võib olla paarikümnest meetrist kilomeetrini, keskmine sügavus 130 m. Šelfi laius kõigub peaaegu nullist kuni 1000 kilomeetrini.2)Mandrinõlv. Suhteliselt järsu kaldega ala. Ulatus tavaliselt väike 20-100 km. Mandrinõlva alumiseks piiriks loetakse kohta, kus kalle on vähenenud 1:40-le; enamjaolt sügavusel 1400 -3200 m. Edasi eristatakse veel mandrijalamit (väike kalle, suhteliselt sügav, kuid mandriline maakoor) ja üleminekuala mandrilise ja ookeanilise maakoore vahel.3)Ookeanisäng (abyssal plain ). Maailmamere sügav osa, hõlmab üle 2/3 ookeanide pindalalst. Enamjaolt lauge , kuid võib esineda mäestikke ja sügavaid orge (süvikuid, oceanic trench ) Soolsuseks nimetatakse lahustunud mineraalsoolade massi merevee massiühiku kohta, mida klassikaliselt väljendatakse promillides (‰).Tänapäeval on üle mindud praktilisele soolsuse skaalale (PSU), kus instrumentaalselt mõõdetud elektrijuhtivuse, temperatuuri ja rõhu abil määratakse merevee soolsus empiirilise algoritmi abil. Soolsuse praktilise skaala korral kehtib 35 ‰ ≈ 35 PSU. Ookeani pinna soojusbilanss . Summaarse soojusvoo
läbi ühikulise ookeanipinna võib esitada järgneva summana:
(3.4)
kus
on neeldunud osa Päikese summaarsest kiirgusest (otse- ja hajuskiirguse summa lainepikkuste vahemikus 380-2500 nm),
– ookeani ja atmosfääri pikalaineliste kiirguste (soojuskiirguse) vahe,
– ookeani soojuskaod
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Spikker #1 Spikker #2 Spikker #3 Spikker #4 Spikker #5 Spikker #6 Spikker #7 Spikker #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor trilana Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • sisemered
  • saartevahelised mered
  • Šelf ehk mandrilava
  • Merevee liikumise põhivõrrandid
  • 
  • 
  • Massijõudude kiirendustest
  • Mastaapanalüüsi põhimõtted

Teemad

  • Maailmamere suurus. Ookeanid
  • Maakera pindalast (510 mln. km
  • ja maismaa 29.2%
  • Maailmameri on jaotunud poolkerade vahel ebavõrdselt: põhja poolkera katavad
  • ookeanid ja mered 61% ja lõuna poolkeral 81% pindalast. Hüdrosfääri mass on
  • ligikaudu 1.45*10
  • moodustab maailmamere vesi (ca
  • *10
  • tonni).Maailmamere jaotus ookeanideks ja meredeks on kokkuleppeline
  • India ookean
  • mis mõnede maailmamere jaotuste
  • järgi arvatakse Atlandi ookeani osaks. Antarktikat ümbritsevad vett nimetatakse
  • Vesi on
  • pidevas ringes ookeani, atmosfääri ja maismaa (järved, jõed, liustikud) vahel
  • Maailmamere massi ja ookeanidesse siseneva veehulga (sademed, jõed) vahelise
  • seose abil on võimalik arvutada keskmine vee viibeaeg maailmameres. Joonisel 2.1
  • toodud arvväärtuste korral saame vee viibeajaks maailmameres 2600 aastat. Teiste
  • hinnangute puhul (aurumine 336*10
  • aastas, sademed 300*10
  • aastas ja
  • sissevool jõgedest 36*10
  • aastas) on saadud viibeaja hinnanguks 4000 aastat
  • Vee viibeajaks Läänemeres on hinnatud mõnikümmend aastat. Atmosfääris toimub
  • Maailmamere geomorfoloogilised
  • Maakera raadius on 6370 km. Maksimaalsed kõrguste vahed kõrgeimate
  • mäetippude ja sügavaimate süvikute vahel jäävad ainult 20 km piiridesse. Seega on
  • kõrguste muutused maakera pinnal väga väikesed võrreldes maakera
  • raadiusega.Maakera kuni 80 km paksust kesta – maakoore ehk litosfääri – võib
  • jagada kaheks tüübiks: mandriliseks maakooreks ja ookeaniliseks maakooreks
  • Mandriline maakoor on paksusega 30-80 km ja koosneb kolmest kihist (settekiht
  • graniidikiht ja bassaldikiht). Ookeaniline maakoor on tunduvalt õhem (kuni 10 km) ja
  • koosneb ainult kahest kihist (settekiht ja bassaldikiht). Mered – maismaasse lõikunud
  • või avaookeanist veealuste kõrgendike või saartega eraldatud suhteliselt suur
  • maailmamere osa (mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast maismaa mõju ja
  • ookeanist eraldatuse tõttu).Erandiks on näiteks Sargasso meri Atlandi ookeanis, mis
  • on eraldatud muust ookeanist hoovusteringiga.Ajalooliselt kutsutakse meredeks ka
  • mõnesid soolase veega järvesid: Kaspia meri, Araali meri, Surnumeri
  • ääremered
  • sisemered
  • saartevahelised mered
  • Mandrinõlv
  • abyssal plain
  • oceanic trench
  • Soolsuseks
  • Ookeani
  • pinna soojusbilanss
  • jõed
  • soojusbilansiks
  • TS-diagrammid
  • conductivity
  • depth
  • Kahe veemassi segunemine
  • Kolme veemassi
  • segunemine
  • Temperatuuri ja soolsuse mõõtmine
  • Merevee olekuvõrrand
  • diferentsiaalkujul
  • Merevee olekuvõrrand integraalkujul
  • Stratifikatsioon
  • Merevee massi jäävuse
  • võrrand
  • Soolade difusiooni
  • Temperatuuri ülekande (soojusvahetuse) võrrand
  • kiirendu
  • Coriolise parameeter
  • Võrrandite süsteem liikumiste kirjeldamiseks meres
  • Geostroofiliseks voolamiseks
  • horizontal pressure gradient
  • force
  • geostroofilise voolufunktsiooni
  • barotroopseks voolamiseks
  • barokliinseks voolamiseks
  • dünaamiliseks meetodiks
  • dünaamiline kõrgus. Dünaamiliseks topograafiaks
  • diagnostiline meetod
  • const
  • Ekmani spiral
  • Upwelling ehk
  • upwelling
  • Divergents ja konvergents
  • Ekman pumping
  • subtropical gyre
  • β-effekt
  • westward intensification
  • El Niño
  • El Niño
  • Upwelling ookeanide idarannikul
  • Hoovuste struktuur ookeanis reageerib “kiiresti” muutuvatele välismõjudele (näit. tuulevälja
  • muutustele). Häiritused kantakse vees üle lainetena. Vastavalt tiheduse ja rõhu
  • isojoonte paralleelsusele või lõikumisele nimetatakse laineid barotroopseteks või
  • barokliinseteks. Pikad lained on mõjutatud Coriolis’e jõu poolt. Eristatakse kaht
  • kujutab endast veetaseme
  • häirituse liikumist piki kallast (nõlva), kus Coriolis’e jõud on tasakaalus veetaseme
  • kaldest tingitud rõhu gradiendiga. Barotroopsed Kelvini lained hääbuvad kaldast
  • kaugusel, mida nimetatakse Rossby deformatsiooni raadiuseks (L = c/f; kus c on laine
  • levikukiirus ja f on Coriolis’e parameeter). Ekvaatoril on Coriolis’e jõud null. Tänu
  • sellele osutub võimalikuks ekvatoriaalse Kelvini laine olemasolu. Ekvatoriaalne
  • Kelvini laine kujutab endast ida suunas liikuvat Kelvini lainete paari, millest üks asub
  • lõuna poolkeral ja teine põhja poolkeral (laine levikukiirus on 200 m/s ja
  • horisontaalne mõõde 2000 km). Rossby (ehk planetaarsed) lained liiguvad mööda
  • ekvaatorit või teatud laiuskraadi ja on seotud potentsiaalse pöörise jäävuse
  • seadusega (f
  • /D = const), kus
  • on suhteline pööris ja D – veekihi paksus. Rossby
  • lainete mastaap ookeanis on sajad kilomeetrid. Põhimõisted lainete
  • kirjeldamiselLaineteks nimetatakse pidevas keskkonnas levivat perioodilist häiritust
  • Pinnalained kujutavad endast merepinnal levivat perioodilist häiritust, siselainete all
  • mõistetakse stratifitseeritud keskkonnas levivaid perioodilisi tiheduse jaotuse
  • häiritusi. Merepinnal võivad lained tekkida tuule mõjul (tuulelained), Päikese või Kuu
  • külgtõmbe mõjul (looded ehk tõus-mõõn), vulkaanipursete, maalihete või muu
  • loodusliku jõu mõjul, aga ka näiteks laevade liikumise mõjul. Sõltuvalt sellest, mis
  • jõud seisab vastu häirituse kasvule (ja seega, paneb pinna võnkuma tasakaaluasendi
  • ümber) eristatakse gravitatsioonilaineid ja, näiteks, kapillaarlaineid. Pikkadeks
  • laineteks nimetatakse pinnalaineid, mille pikkus on suurem kui mere sügavus antud
  • kohas. Lühikesteks laineteks nimetatakse laineid, kui mere sügavus on palju kordi
  • suurem lainete mõõtmetest ning põhja olemasolu ei avalda mõju veeosakeste
  • trajektooridele lainetes. Pinnalainete statistiline kirjeldamineMeres ei ole pinnalained
  • üldjuhul ühe kindla sageduse, amplituudi ja faasiga levivad lained, vaid kujutavad
  • n alati
  • turbulentne ehk ebaühtlane. Keskmine tuul tekitab hõõrdepinge kaudu hoovuseid (nt
  • Ekmani triivhoovus) ja pikki laineid. Tuule turbulentsed pulsatsioonid tekitavad
  • pinnalaineid. Tuulelained tekivad, kui tuule kiirus ületab 1 m/s. Lainete kasvu
  • algfaasis ergutavad Philipsi teooria järgi tuulega seotud õhurõhu pulsatsioonid nn
  • resonantsmehanismi kaudu lühikese pikkusega laineid. Lainete amplituudi kasvades
  • hakkab Miles’i nn nihketeooria järgi lainetele mõjuma laineharjades tuule
  • hõõrdpinge, mis kasvatab lainekõrgust veelgi. Lainekõrgus kasvab püsiva tuule korral
  • kuni küllastusnivooni. Lainete ja hoovuse vastasmõju.Kui lained levivad piirkonda
  • kus nendele mõjub laine levikuga samasuunaline või vastassuunaline hoovus, siis
  • laine periood, pikkus ja kõrgus muutuvad
  • settimine
  • resuspensioon
  • Madal rannikumeri

Kommentaarid (1)

Crlin profiilipilt
Crlin: ei ole liiga pikk
14:35 01-11-2017


Sarnased materjalid

5
doc
Eksami spikker
7
doc
Spikker
1
docx
Spikker
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
52
doc
Maateaduse aluste kordamine eksamiks
16
doc
Hüdrometeoroloogia
7
doc
HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker
49
pdf
Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !