Spikker (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Okeanograafia on merede ja ookeanide uurimisega tegelev hudroloogia haru.
Hudroloogia on teadus, mis laias mottes uurib Maa hudrosfaari, sealkulgevaid protsesse ning hudrosfaari ja seda umbritseva keskkonna vastastikust moju. Fuusiline okeanograafia uurib laineid , hoovusi, ookeani ja atmosfaari vastastikmoju, heli ja valguse levikut vees jms. Seda osa okeanograafiast voidakse nimetada ka merede loodusgeograafiaks. Geoloogiline okeanograafia on teadus merepohja geoloogiast. Uuritakse merede ja ookeanide pohja ehitust ja teket ning tehakse selle pohjal jareldusi mineviku kohta, mis omakorda aitab ennustada tulevikus asetleidvaid geoloogilisi protsesse. Keemiline okeanograafia uurib merevee keemilist koostist, reostust ja selle likvideerimise voimalusi. Bioloogiline okeanograafia on teadus mereelustikust. Tavaliselt tuntakse seda osa okeanograafiast merebioloogiana. Laanemere uldandmed:Laiubkirde-edelasihis, 13 laius-ja20 pikkuskraadipiires;Pohja-lounasuunason ule1500 km, laane-idasuunasumbes650;Pindala412000km.(1,5tuhandikkumaailmamerest);Maht 21600km.(1,5sajatuhandikkumaailmamerest), kusjuures vaiksem kui maailma suurimal mageveekogul Baikali jarvel; Keskmine sugavus on 52-55 m, maksimaalne 459 m Landsorti suvikus; Kuigikoguvesikondasubparasvootmes, on temaeriregioonides klimaatilised tingimused usna erinevad. Laanemeri on uks enam uuritud meresid maailmas;Laanemeri on uhendatud Pohjamerega labi kitsaste Taani vainade (Oresund: laius 2 km, sugavus 8 m, Darssi kunnis: laius 32 km, sugavus 18 m). Laanemere isearasused: Poolsuletud meri; Laanemere veevahetus on ca 30 aastat; Riimveeline; Esineb vertikaalne kihistatus; Riimveelisuse tottu on Laanemeri liigivaene; Vaatamata sellele on Laanemeri isenditerikas (ligikaudu 1 % kogu maailmamere kalasaagist puutakse Laanemerest); Noor meri (ca 10000 aastat); Suur vesikond ; Talvel osaliselt jaaga kaetud. Laanemere alambasseinid. Helsingi Komisjoni poolt heaks kiidetud. Laanemere jaotus on jargmine: Laanemere avaosa ( Baltic Proper ), Pohjalaht (Gulf of Bothnia), Soome laht (Gulf of Finland ), Liivi laht (Gulf of Riga), Taani vainad ja Kattegat ( Belt Sea and Kattegat).
Keskkonnaprobleemid: Eutrofeerumine –toitainete ulekullusest tingitud liigkorge produktsioon, mis voib pohjustada uhtede liikide vohamist koosluste liigilise vaesustumise taustal ja hapnikupuudust orgaanilise aine lagunemisel pohjalahedastes kihtides; Kahjulike ainete akumuleerumine organismides, nii elustikule kui inimese tervisele ohtlikes kogustes ; Intensiivne laevaliiklus , vette satub 20-70 tuhat
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Spikker #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Alana Elson Õppematerjali autor

Lisainfo

okeanograafia,hüdroloogia,füüsiline okeanograafia, keemiline okeanograafia,Inimtegevused, mis avaldavad moju rannikule,Laanemere maavarad,Rannikumere seire eesmark
okeanograafia , hüdroloogia , füüsiline okeanograafia , keemiline okeanograafia , inimtegevused , mis avaldavad moju rannikule , laanemere maavarad , rannikumere seire eesmark

Mõisted

Sisukord

  • Okeanograafia
  • Hudroloogia
  • Laanemere jaotus
  • Keskkonnaprobleemid
  • nahtused)
  • Moreenirandla
  • Kruusaveeristikurandla

Teemad

  • Fuusiline okeanograafia
  • Geoloogiline
  • okeanograafia
  • Keemiline
  • okeanograafia
  • Laanemere uldandmed
  • Laanemere
  • isearasused
  • alambasseinid
  • Keskkonnaprobleemid
  • Laanemeri on uks enam uuritud
  • meresid maailmas
  • Sellegipoolest on siin toimuvaid protsesse
  • vordlemisi keeruline modelleerida
  • Moned sellised protsessid
  • nahtused)
  • Laanemere kaitseks on loodud
  • mitmeid rahvusvahelisi organisatsioone konventsioone
  • koostooprojekte. Moned neist
  • Laanemere maavarad
  • Rannik
  • Rannavoond
  • ehk randla
  • rannanolvaks
  • ehk rannakuks
  • rannajooneks
  • Olenevalt arengu aktiivsusest
  • jaotatakse randlad: Aktiivselt arenevad
  • Haabuvas arengustaadiumis
  • Surnud
  • Pankrandla
  • Kaljurandla
  • Mollirandla
  • Liivarandla
  • Tehnorandla
  • Randlate arengut kujundavad looduslikud tegurid
  • settimine
  • resuspensioon
  • Inimtegevused, mis avaldavad
  • moju rannikule
  • Laanemer ehudroloogiat
  • kujundavad tegurid
  • jogede voolu
  • Soolsuseks
  • jaa jaotatakse
  • Vee liikumist Laanemeres pohjustavad
  • Veetaset saab maarata
  • Laineid
  • Ohureostus laevadelt
  • Kiirlaeva lained
  • Laanemere keskkonnaprobleemid
  • Eutrofeerumine
  • Rannikumere seire eesmargiks

Kommentaarid (1)

tafca89 profiilipilt
tafca89: aitas küll
13:04 04-01-2013


Sarnased materjalid

8
doc
Spikker
1
doc
Spikker
1
doc
Spikker KT2
5
doc
Eksami spikker
1
docx
Biloogia spikker
30
doc
Üldgeograafia 10 kl
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
97
pdf
Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !