Spikker (1)

Okeanograafia on merede ja ookeanide uurimisega tegelev hudroloogia haru.
Hudroloogia on teadus, mis laias mottes uurib Maa hudrosfaari, sealkulgevaid protsesse ning hudrosfaari ja seda umbritseva keskkonna vastastikust moju. Fuusiline okeanograafia uurib laineid , hoovusi, ookeani ja atmosfaari vastastikmoju, heli ja valguse levikut vees jms. Seda osa okeanograafiast voidakse nimetada ka merede loodusgeograafiaks. Geoloogiline okeanograafia on teadus merepohja geoloogiast. Uuritakse merede ja ookeanide pohja ehitust ja teket ning tehakse selle pohjal jareldusi mineviku kohta, mis omakorda aitab ennustada tulevikus asetleidvaid geoloogilisi protsesse. Keemiline okeanograafia uurib merevee keemilist koostist, reostust ja selle likvideerimise voimalusi. Bioloogiline okeanograafia on teadus mereelustikust. Tavaliselt tuntakse seda osa okeanograafiast merebioloogiana. Laanemere uldandmed:Laiubkirde-edelasihis, 13 laius-ja20 pikkuskraadipiires;Pohja-lounasuunason ule1500 km, laane-idasuunasumbes650;Pindala412000km.(1,5tuhandikkumaailmamerest);Maht 21600km.(1,5sajatuhandikkumaailmamerest), kusjuures vaiksem kui maailma suurimal mageveekogul Baikali jarvel; Keskmine sugavus on 52-55 m, maksimaalne 459 m Landsorti suvikus; Kuigikoguvesikondasubparasvootmes, on temaeriregioonides klimaatilised tingimused usna erinevad. Laanemeri on uks enam uuritud meresid maailmas;Laanemeri on uhendatud Pohjamerega labi kitsaste Taani vainade (Oresund: laius 2 km, sugavus 8 m, Darssi kunnis: laius 32 km, sugavus 18 m). Laanemere isearasused: Poolsuletud meri; Laanemere veevahetus on ca 30 aastat; Riimveeline; Esineb vertikaalne kihistatus; Riimveelisuse tottu on Laanemeri liigivaene; Vaatamata sellele on Laanemeri isenditerikas (ligikaudu 1 % kogu maailmamere kalasaagist puutakse Laanemerest); Noor meri (ca 10000 aastat); Suur vesikond ; Talvel osaliselt jaaga kaetud. Laanemere alambasseinid. Helsingi Komisjoni poolt heaks kiidetud. Laanemere jaotus on jargmine: Laanemere avaosa ( Baltic Proper ), Pohjalaht (Gulf of Bothnia), Soome laht (Gulf of Finland ), Liivi laht (Gulf of Riga), Taani vainad ja Kattegat ( Belt Sea and Kattegat).
Keskkonnaprobleemid: Eutrofeerumine –toitainete ulekullusest tingitud liigkorge produktsioon, mis voib pohjustada uhtede liikide vohamist koosluste liigilise vaesustumise taustal ja hapnikupuudust orgaanilise aine lagunemisel pohjalahedastes kihtides; Kahjulike ainete akumuleerumine organismides, nii elustikule kui inimese tervisele ohtlikes kogustes ; Intensiivne laevaliiklus , vette satub 20-70 tuhat tonni naftaprodukte aastas; Voorliikide sisserandamine; Hapnikupuudus Laanemere suvikutes; Uputatud keemiarelvad , lahinguvarustus; Elupaikade havimine; Rannajoone muutmine, merre ehitamine; Kiirlaevade lained; Kalastiku ulepuuk. Laanemeri on uks enam uuritud meresid maailmas. Sellegipoolest on siin toimuvaid protsesse vordlemisi keeruline modelleerida. Moned sellised protsessid (nahtused): Vaga muutlikud hudrometeoroloogilised tingimused; Eelmisest tulenevalt veetaseme korgseisude, tormilainetuse, upwellingute esinemise, sette transpordi jne. mittelineaarne iseloom; Soolase vee sissevool Laanemerre; Segunemistingimused; Jaa esinemine; Okosusteemi kaitumine (vetikate oitsengud jne). Laanemere kaitseks on loodud mitmeid rahvusvahelisi organisatsioone konventsioone, koostooprojekte. Moned neist: HELCOM . Laanemere Regiooni Merekeskkonna Kaitse Konventsioon (1974 a. Helsingis ); IBSFC.Laanemere Eluressursside ja Kalavarude Kaitse Konventsioon (1973 a. Gdanskis); BOOS. Laanemere operatiivne okeanograafia susteem; HIROMB. Operatiivne okeanograafiline mudel. CHARM. Euroopa Liidu projekt, milles selgitatakse vee raamdirektiivi taitmise eeldusi Laanemeremaades; BERNET. Laanemere eutrofeerumisest pohjustatud probleemide lahendamise koostoovorgustik. Laanemere maavarad : Laanemere (potentsiaalsete) maavarade loetelu on pikk. Konkretsioonide uldvarud Laanemeres on vahemalt 100 milj. tonni, s.h. on rauda vahemalt 14 milj. tonni ja mangaani 9 milj. tonni. Soome lahes naiteks esineb kolme tuupi konkretsioone: a) rauakonkretsioonid (50-76% Fe); b) mangaanikonkretsioonid (40-70% Mn); c) Fe-Mn konkretsioonid. Laanemere lounaosas esineb toostusliku nafta ja polevate gaaside leiukohti. Koige olulisemad on Alam-ja Kesk-Kambriumi kivimitega seotud leiukohad Sambia ps.-st laanes. Moodunud sajandi esimesel poolel on ka Eestis uritatud naftat ammutada ( Hiiumaa , Kopli jne). Tanapaeval on teadlased joudnud jareldusele, et naftat kui maavara Eesti rannikumeres ei leidu. Merevaiku esineb pohiliselt Sambia poolsaarel ja Pokrovskaja lahes.
Laanemere suvikutes ja Kura ning Visla lahes esineb orgaanilisi mudasid, kus orgaanilise aine sisaldus on kuni 50%. Orgaaniliste mudade uheks liigiks on tervisemudad, mille tahtsaimad leiukohad Eesti rannikumeres on Haapsalu Tagalaht. Rannik on maismaa ja mere (voi suurjarve) kokkupuuteala, mille piires on kujunenud meretekkelised pinnavormid . Ta holmab rannavoondi koos naabruses oleva maismaa, mere ja saartega. Rannavoond ehk randla on mere voi suurjarve pohja-ja maismaavoond. Selle maismaa osa nimetatakse rannaks, veealust osa aga rannanolvaks ehk rannakuks. Mere ja suurjarvede vahelist piiri maismaaga nimetatakse rannajooneks. Olenevalt arengu aktiivsusest jaotatakse randlad: Aktiivselt arenevad randlad, mille piires toimuvad ka keskmise veeseisu puhul nii rannal kui rannakul lainetusest ja hoovustest pohjustatud ulatuslikud muutused: kulutus , setete ranne ja kuhjumine; Haabuvas arengustaadiumis olevates randlates toimuvad aktiivsed muutused rannal vaid episoodiliselt, korge veeseisu ja tugevate tormide ajal. Surnud randlad –sellistes randades ei toimu uldjuhul tanapaeval enam lainete tegevusest pohjustatud muutuseid. Eesti rannikul esineb jargmiseid randlatuupe: Pankrandla –murrutusjarsak on kujunenud vastupidavas vanaaegkonna kivimeis. Eestis on pankrandla esindatud Saaremaal (Panga pank), Pakri poolsaarel (Pakri pank), Ida-Virumaal (Ontika). Astangrandla-Rannaastang piirdub paari meetriga , naiteks Jarve randSaaremaal. Moreenirandla –on moreenis kujunenud laugnolvalise murrutusrannaga randla. Jameda purdmaterjalirikka moreeni murrutusel kujundab rahnudest ja munakatest lauget mereranda edasise lainetuse toime eest kaitsev kivisillutis –selline pilt avaneb mitmel pool Eestis. Kaljurandla -paerand; paljandub lame paene aluspohi, Eestis Vaika saartel ja Vilsandil.
Kruusaveeristikurandla –kruusast ja veeristest koosnevate rannavallidega kuhjerannaga randla. Kruusaveeristiku randlat voib kohata naiteks Saaremaal Sorve poolsaare laanekuljel, Hiiumaal Heltermaal ja mitmel pool mujal. Vaga levinud on selline randlatuup Soome lahe vaikestel saartel. Moned neist ( Louna -Malusi, Aksi jt) koosnevadki erivanuselistest, saare keskosas eri korgustega terrasse moodustavatest kruusa ja veeristiku vallidest. Mollirandla –on peeneteraliste setetega, tavaliselt vaga lauge rannaku ja kinnikasvamisele kalduva kuhjerannaga randla. Mollirandlaga kaasneb tihtilugu roostikuvoond, mille piires toimub vahene peeneteraliste ja orgaanilise ainese rikaste setete kujunemine. Tuupiline mollirandla on Eesti rannikumeres Matsalu laht. Mollirandlat esineb ka mitmel pool mujal: Kaina laht, Kihelkonna laht, Haapsalu laht jt. Liivarandla –liivast rannavallidega, sageli eelluidete voi luidetega piirneva kuhjerannaga randla. Liivarandu voib Eestis leida naiteks Parnus, Saaremaal Jarvel, Pirital. Liivarannad on randla tuupidest koige liikumavad ning seal toimuvad rannikuprotsessid on ka koige aktiivsemad. Tehnorandla–hudrotehniliste rajatistega randla, ehk inimese tegevuse kaigus kujunenud randla. Eesti rannikul ei ole selline randlatuup veel ulatuslikult levinud. Suurim tehnorandla on Eestis naha Tallinna ning Muuga lahte rajatud sadamarajatiste naol, sisuliselt on tehnorandla ka Tallinna lahe rannakule ehitatud Pirita tee. Randlate arengut kujundavad looduslikud tegurid: Lainetus; Jaa; Hoovused ; Tuul; Maapinna kerkimine. Vees ja voolusangi pohjas olevate settivate osakestega toimub kaks erisuunalist protsessi: 1) settimine -raskusjou mojul langevad holjuvad osakesed teatud kiirusega voolusangipohja suunas, 2) resuspensioon -voolusangi pohjas olevad osakesed tommatakse holjuvasse olekusse,kui pohja lahedal on vee liikumise kiirus kriitilisest vaartusest suurem. Inimtegevused , mis avaldavad moju rannikule : Suvendustood (sh kaevandustood); Kaadamistood; Kaide, lainemurdjate, muulide voi muude hudroehitiste ehitamine voi laiendamine; Rannale ehitamine, rannast pinnase voi kivide eemaldamine; Ukskoik, millisel viisil rannajoone muutmine; Kiirlaevalained. Laanemer ehudroloogiat kujundavad tegurid: Kliima(paikesekiirgus, ohutemperatuur, sademed, auramine , tuul); Sissevooljogedest; Veevahetusookeaniga (Pohjamerega); Laanemere jogede voolu mojutab oluliselt lume kevadine sulamine , mistottu Soome lahe jogedel oli perioodil 1980-1990 aprillis 3 korda suurem vooluhulk kui talvel ning 2 korda suurem kui suvel. Soojadel talvedel esineb aravoolu maksimum varem, naiteks 1989 ja 1990. Teise aravoolu maksimumi sugisel (oktoobris-novembris) pohjustab vihmade maksimum augustis-septembris. Soolsuseks nimetatakse lahustunud mineraalsoolade massi merevee massiuhiku kohta, mida klassikaliselt valjendatakse promillides (‰). Tanapaeval on ule mindud praktilisele soolsuse skaalale (PSU), kus instrumentaalselt moodetud elektrijuhtivuse, temperatuuri ja rohu abil maaratakse merevee soolsus empiirilise algoritmi abil. Meres esinev jaa jaotatakse tema tekke (paritolu) jargi: merejaaks (merevee kulmumisel tekkinud jaa, moodustab pohimassi meres olevast jaast), joejaaks (tekkinud jogedel ja kantud joevoolu poolt merre) mandrijaaks (rannaaarsete liustike kuljest murdunud jaapangad ehk jaamaed). Laanemere jaa esineb kinnis-ja triivjaana. Vastavalt nimele on kinnisjaa paigalpusiv jaa, mis on kinnitunud saarte voi karide kulge, madalikele. Kinnisjaa moodustub jaatalve varases staadiumis ja pusib paigal kuni sulamiseni. Vee liikumist Laanemeres pohjustavad: •Tuul; •Rohugradiendid: tiheduse erinevusest (temperatuur, soolsus) , veetaseme erinevusest. Veetaset saab maarata: Vaatlustega veemoodulatilt; Mareograafi abil; Veealuste rohuandurite abil; Satelliitseire abil; Matemaatilise modelleerimise abil. Laineid mere pinnal (merelaineid, pinnalaineid) pohjustavad tuul; atmosfaarirohu muutused; teiste taevakehade (Kuu ja Paikese) kulgetombejoud; maavarinad, maalihked voi vulkaanipursked ; merel liikuvad laevad. Avamerel on peamised lained tuulelained (aga ka laevade poolt tekitatud lained). Muud lained on margatavad pohiliselt ainult rannikupiirkondades. Otsese tuule moju all tekkivad lained on sundvonkumised , peale tuule moju lakkamist on tegemist veepinna vabavonkumistega (nimetatakse ummiklaineks). Ohureostus laevadelt. Laevadelt tuleva ohureostuse voiks jagada kaheks: Kutuse poletamisel tekkiv reostus (vaavel-, lammastik). Laevadel kasutatav kutus sisaldab kumneid kordi rohkem vaavlit kui naiteks autodel kasutatav kutus. Lastimis-ja lossimistoodel tekkiv ohureostus (naide-> Muuga soeterminal). Kiirlaeva lained Laevalained voib jagada kaheks: hajulained ja poiklained. Hajulained tekivad madalatel kiirustel koikidel alustel ja ei kujuta endast vaikeste laevakiiruste juures erilist ohtu rannikule. Poiklained tekivad suurte kiiruste juures ning nende liikumissuund on laevaga samasuunaline. Merekeskkonna ja rannikuprotsesside seisukohalt on olulisemad just poiklained. Laanemere keskkonnaprobleemid: Eutrofeerumine, ohtlikud ained, nafta ja olireostus, voorliigid, hapnikupuudus suvikutes, uputatud lahingurelvastus, kalastik (ulepuuk), voorliigid, elupaikade havitamine, rannajoone muutmine, merre ehitamine, kiirlaevade lained. Eutrofeerumine on toitainete ( fosfor , lammastik) ulekullus veekogus, mis sageli pohjustab vee kvaliteedi halvenemise. Eutrofeerumine voib olla looduslik voi inimtekkeline . Rannikumere seire eesmargiks on inimtegevuse poolt Laanemere keskkonnale ja elustikule avaldatava moju kindlakstegemine ja selle ulatuse maaramine looduslike muutuste kontekstis, muuhulgas ka kasutusele voetud abinoude tulemuslikkusele hinnangu saamine.