Facebook Like

Spikker eksamiks (3)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
1. Loogikaelemendid : AND - NING, OR - VÕI, NAND - NING-EI, NOR - VÕI-EI, NOT - inversioon, XOR - välistav või. Täielik süsteem on selline, mille superpositsiooni abil saab kirjeldada iga funktsiooni.
2.Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad: DTL ( Diod Transistor Logic ) 3 osa: 1) kombinaator , mis realiseerib loogikafunktsiooni. 2) Taastaja, mis taastab õiged nivood . 3) puhver väljundi hargnemisteguri tõstmiseks. 1) on dioodidest, 2) ja 3) on transistorid . Dioodidel on takistus, seetõttu tekib väljundisse pinge (U=IR), seetõttu DTL-i ei tarvitata. TTL (Transistor Transistor Logic) - sama, mis DTL, aga 1) osa on samuti transistoritega. ( Bipolaarne tehnoloogia ). Suur edusamm- dioodide asemel transistorid. Tarbib vähem voolu ja kiirem. STTL (Schollky TTL e. Low TTL) - kasutatakse Šoti dioodi. Pannakse transistori ette diood , et transistor ei küllastuks, kuna küllastunud transistori sulgemine võtab kauem aega. TTL- st kiirem. ECL- (Emitter Coupled Logic)- bipolaartransistoridel põhinev, kiiretoimeline. unipolaarne : kasut. arvutiskeemides. Aeglasemad, kui bipolaarsed, kuid võimaldavad suurema pakkimistiheduse, energitarve väiksem. (MOS ( Metal Oxyde Silicon )- unipolaarne tehnoloogia NMOS (n- channel MOS)- n juhtivusega MOS- loogika . PMOS- P juhtivusega MOS loogika CMOS (Complementary MOS))
3. Trigerid : Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti informatsiooni. Triger on kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt. Trigeril tavaliselt 2 väljundit: otsene ja invertne. Kasutatakse mäluelementidena registrites, loendurites jne. Informatsiooni salvestusviisi järgi jagunevad 2-ks 1) asünkroonsed - salvestatakse infi vahetult sisenditesse antud signaalidega. 2) sünkroonsed - Kui trigeri oleku muutmine toimub kasvõi ühe sisendi kaudu täiendava sünkroniseerimis signaali abil, nim. trigerit sünkroonseks Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid: seadesisenditega ehk SR- trigeriteks, loendussisenditega e. T-trigeriteks (iga järgmine impulss muudab trigeri oleku vastupidiseks), andmesisenditega ehk D-trigeriteks (üks infosisend, väljundis kordab sisendi signaali, aga sünkroimpulsi võrra hiljem, saab säilitada lühiajaliselt infot), universaalsisenditega e. JK-trigeriteks (siin lubatud J=K=1, mis muudab välj vastupidiseks) ning MS master- slave , kaksiktrigerid, siseviivitusega.
4. Loendurid : Järjestikskeem: Sisse tulevad impulsid. Väljundiks 0,1 kombinatsioonid. Loendureid kasutatakse nii automaatikaseadmetes kui ka arvutustehnikas. Erinevate väljundkombinatsioonide arvu nim. mooduliks Summeerivad-loendavad päripidi, Lahutavad-loendavad tagurpidi, sõltuvalt info ülekandmise viisist jaot. nad jada- ja rööpülekandega loendureiks. Kahendloendur - kahepositsiooniliste trigeritega. Lihtsaim loendustriger moodustab kahendloenduri järgu. Loendustegur=2n (n-loendurikohtade arv). Kümnendloendur - loendab järjest 2nd koodi 0...9. Sünkroonne - ehk rööpülekandega, toimub trigeritevaheline signaali ülekandmine kõigi astmete jaoks üheaegselt, mistõttu ei teki hilistumist. Asünkroonne - ehk jadaülekanne, loenduri puuduseks on signaalide ülekandmisel tekkiv hilistumine, mis suureneb koos loenduri astmete arvuga. Hilistumine võib ületada takti kestvuse. Suvalise mooduliga e. grey koodiga loendurid – kõik järgnevad koodid on naaberkoodid. Suvalise mooduliga e. naaberkoodid on koodid, mis erinevad teineteisest ainult ühe kahendjärgu poolest. Gray koodi puhul lülitub korraga ümber ainult 1 triger.
5. Registrid : Registriteks nim. trigeritest koosnevat seadet , mis võimaldab salvestada , säilitada ning taasesitada infot ühe sõna kaupa. Lisaks nihutatakse registri abil infosõna bitte vasakule või paremale. Sõna nihutamisega muundatakse rööpkoodis esitatud info jadakoodiks ning vastupidi. Sõna pikkus sõltub registri trigerite arvust ning võib olla väga erinev. Enam on levinud 8-, 16-, 24-, ja 32- bitised registrid, mis vastavad sõnapikkusele 1, 2, 3 ja 4 baiti. Registrit juhitakse signaalidega: vastuvõtt (write) ja 0-seade ( reset ). Signaalidega write kirjut
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Spikker eksamiks #1 Spikker eksamiks #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 365 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor swix Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (3)

siusau profiilipilt
Siu Sau: Küllaltki sisukas
13:17 26-05-2010
sulev8 profiilipilt
sulev8: pris põhjalik
19:35 04-06-2009
damnation profiilipilt
damnation: vajalik.
17:30 30-05-2009


Sarnased materjalid

16
doc
Arvutid I - Konspekt
25
doc
Arvutid I eksamipiletid ja vastused
76
doc
Arvutid I eksami materjal
50
doc
Exami materajal
74
pdf
Arvutid 1 eksam
17
pdf
Arvutid I eksamipiletid 2013
38
docx
Arvutid I Eksami pletid
38
docx
Arvutid kordamisküsimused



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun