Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Spikker, kui hädavajalik väljapääs (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks koolis spikerdatakse?
  • Kuidas ja kuhu teha spikker?
  • Millal spikrit kasutada?
  • Miks eelistada õppimisele spikrit?
  • Mida spikerdamine minus arendab?
  • Kuid miks ikkagi spikerdatakse?
  • Kelle suhtes on spikerdamine ebaaus ja petlik?
  • Milliseid lahendusi leidub olukorrale?

Lõik failist

Spikker , kui hädavajalik väljapääs


Miks koolis spikerdatakse? Mõned kirjutavad endale keelatud meelespead igaks juhuks, sest kuigi kõik on ilusti selgeks õpitud, võib eksamipalavikus mälu äkitselt valgeks leheks muutuda. Teised kirjutavad spikreid, sest just selle tegevuse käigus jääb vajalik materjal hästi meelde. Kolmandad on põhimõttekindlad ja usuvad, et antud teadmistega ei ole neil vajadust oma mälu koormata. Ning neljandad spikerdavad lihtsalt sportlikust hasardist, olgu tegu kas või kuldpeadega, ikka on vaja süsteemi proovile panna - kas läheb läbi või mitte! Miks spikerdati? Ei ole ju mõtet pähe õppida asju, mida saab niikuinii teatmeteostest iga kell vaadata.
Enesepetliku spikerdamise, kui nähtuse on
Spikker-kui hädavajalik väljapääs #1 Spikker-kui hädavajalik väljapääs #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor dfgdf ggdfd Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Kirjand "Kas spikker on hädavajalik?"

seda ära peita ja hiljem peidupaigast välja võtta niimoodi, et õpetaja ei märkaks. Spikrit leiutasid mitte õpilased, kes halvasti õpivad või joodikud. Selle leiutajaks nimetatakse kuningas Karl Suurt. Oma valitsemise ajal laiendas Karl Suur kahekordselt Prantsusmaad, kuigi ise ei osanud ei kirjutada ega lugeda. Kuid tema käega allkirjastatud käsud on tänapäevalgi veel alles. Kuidas sai nii juhtuda? Vastus on väga kerge, Karl Suurel oli spikker. Tolle aja kuulsatel inimestel oli välja mõeldud ja valmis tehtud näidis nende allkirjast. Kui oli vaja mingi tähtis dokument allkirjastada, siis Karl Suur hoolikalt kopeeris selle oma spikrilt. Spikrid on populaarsed kõnepidajate, õpetajate, telesaatejuhtide, tudengite ja ka õpilaste vahel. Spikker on hädavajalik siis, kui on vaja pähe õppida palju informatsiooni ja selle päheõppimine on mingitel põhjustel võimatu. Tudengid, õpilased ja abituriendid viisid spikride valmistamise

Eesti keel
thumbnail
13
pdf

Juhtumite kirjeldused

Kodutöö aines sotsiaaltöö alused Juhtumite kirjeldused Juhtum 1 on 22 ­ aastane, sündinud ja kasvanud ühes endise liiduvabariigi pealinnas. Kui oli 8 - aastane, siis oli kogu pere sunnitud sünnilinnast põgenema. Põhjuseks rahvuste vaheline vaen ja vägivald. Kõigepealt põgeneti oma ajaloolisele kodumaale. Seal ei elanud nad enam kui paar aastat kuna sugulased isegi suutsid end vaevu ära elatada. Siis sõideti Moskvasse. Kuid sealgi tekkisid probleemid, mis seotud varjatud vaenuga tulnukate suhtes. Olles 11 aastane, tuldi kasuema sugulaste juurde Eestisse, - Ida - Virumaale. Tema meelest oli see kole - ta oli harjunud elama suurtes linnades, aga tolles linnas, ei ole isegi mitte trollibusse. "Linn on rõõmutu, talved on pikad ja külmad, sügised hirmniisked." Respondendi ema oli surnud siis, kui ta oli 2 aastane "Oma ema ma õigupoolest ei mäletagi. Põhiliselt kasvatas mind kasuema." Ilmselt ei meeldinud kasuemale see, et poiss ei vaevunud eriti varjama oma suhtumi

Sotsiaaltöö
thumbnail
51
docx

Mälu

1 MÄLU Tuntud Kanada-eestlasest teadlane, mälu-uurija Endel Tulving on öelnud: ,,Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut ... Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad." Igapäevaelus ilmutab mälu ennast väga erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mid

Üldpsühholoogia
thumbnail
19
doc

Pedagoogilise psühholoogia kokkuvõte

EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik ­ õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu ­ teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad ­ inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid ­ biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. ­ õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad oll

Pedagoogiline psuhholoogia
thumbnail
19
doc

Wikmani poisid

paljudel hinded kihva keerata. Maria juures tavapärasel koosolekul olles otsustati, et sõjaväekomisjoni mineku aeg tuleb ümber muuta ning seda Jauram oma isa abiga tegigi. Kohustusliku mineku aeg muudeti täpselt matemaatika ,,eksami" ajale. Tusam ei teinud sellest aga väljagi ning nihutas eksami kaks tundi edasi ­ selle ajaga pidid poisid juba tagasi jõudma. Poisid aga otsustasid, et ainuke väljapääs on võimalikult kaua sõjaväes venitada. Nii tehtigi. Osa (nö. targad) oli õigeaegselt mata-eksamil kohal ja sirvis õpikut, KUI juhuslikult eksam toimuma peaks. Paari tunni möödudes saadi juba aru, et eksam jääb ära, ning kõik kohalolijad (k.a. Jaak) hakkasid ajalooeksamiks õppima. Kui kell sai 15.05, tõusis õpetaja püsti, ütles, et kõik selles teadlikus obtruktsioonis (tõkkes, takistuses) osalejad on lontrused, ning jalutas minema.

Kirjandus
thumbnail
12
odt

Jaan Kross "Wikmani poisid"

Poisid pidi midagi välja mõtlema, sest keegi ei soovinud eksamit teha ­ see oleks võinud paljudel hinded kihva keerata. Maria juures tavapärasel koosolekul olles otsustati, et sõjaväekomisjoni mineku aeg tuleb ümber muuta ning seda Jauram oma isa abiga tegigi. Kohustusliku mineku aeg muudeti täpselt matemaatika ,,eksami" ajale. Tusam ei teinud sellest aga väljagi ning nihutas eksami kaks tundi edasi ­ selle ajaga pidid poisid juba tagasi jõudma. Poisid aga otsustasid, et ainuke väljapääs on võimalikult kaua sõjaväes venitada. Nii tehtigi. Osa (nö. targad) oli õigeaegselt mata-eksamil kohal ja sirvis õpikut, KUI juhuslikult eksam toimuma peaks. Paari tunni möödudes saadi juba aru, et eksam jääb ära, ning kõik kohalolijad (k.a. Jaak) hakkasid ajalooeksamiks õppima. Kui kell sai 15.05, tõusis õpetaja püsti, ütles, et kõik selles teadlikus obtruktsioonis (tõkkes, takistuses) osalejad on lontrused, ning jalutas minema.

Kirjandus
thumbnail
14
docx

Wikmani Poisid

Poisid pidi midagi välja mõtlema, sest keegi ei soovinud eksamit teha ­ see oleks võinud paljudel hinded kihva keerata. Maria juures tavapärasel koosolekul olles otsustati, et sõjaväekomisjoni mineku aeg tuleb ümber muuta ning seda Jauram oma isa abiga tegigi. Kohustusliku mineku aeg muudeti täpselt matemaatika ,,eksami" ajale. Tusam ei teinud sellest aga väljagi ning nihutas eksami kaks tundi edasi ­ selle ajaga pidid poisid juba tagasi jõudma. Poisid aga otsustasid, et ainuke väljapääs on võimalikult kaua sõjaväes venitada. Nii tehtigi. Osa (nö. targad) oli õigeaegselt mata-eksamil kohal ja sirvis õpikut, KUI juhuslikult eksam toimuma peaks. Paari tunni möödudes saadi juba aru, et eksam jääb ära, ning kõik kohalolijad (k.a. Jaak) hakkasid ajalooeksamiks õppima. Kui kell sai 15.05, tõusis õpetaja püsti, ütles, et kõik selles teadlikus obtruktsioonis (tõkkes, takistuses) osalejad on lontrused, ning jalutas minema.

Kirjandus
thumbnail
23
docx

Wikmani poisid

Poisid pidi midagi välja mõtlema, sest keegi ei soovinud eksamit teha – see oleks võinud paljudel hinded kihva keerata. Maria juures tavapärasel koosolekul olles otsustati, et sõjaväekomisjoni mineku aeg tuleb ümber muuta ning seda Jauram oma isa abiga tegigi. Kohustusliku mineku aeg muudeti täpselt matemaatika „eksami“ ajale. Tusam ei teinud sellest aga väljagi ning nihutas eksami kaks tundi edasi – selle ajaga pidid poisid juba tagasi jõudma. Poisid aga otsustasid, et ainuke väljapääs on võimalikult kaua sõjaväes venitada. Nii tehtigi. Osa (nö. targad) oli õigeaegselt mata-eksamil kohal ja sirvis õpikut, KUI juhuslikult eksam toimuma peaks. Paari tunni möödudes saadi juba aru, et eksam jääb ära, ning kõik kohalolijad (k.a. Jaak) hakkasid ajalooeksamiks õppima. Kui kell sai 15.05, tõusis õpetaja püsti, ütles, et kõik selles teadlikus obtruktsioonis (tõkkes, takistuses) osalejad on lontrused, ning jalutas minema.

Kategoriseerimata




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun