Sotsioloogia vaheeksam (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED
1. Mis on sotsioloogia?
Sotsioloogia on teadus ühiskonnast, süsteemne ühiskonna uurimine . Uurib sotsiaalsete gruppide,  inimese  ja  ühiskonna  vahelisi seoseid . Sotsioloogia püüab üksikasjades näidata üldist ja osutab sellele, kuidas inimese käitumist mõjutab lisaks tema enda isikuomadustele ja otsustele ka ühiskond.
Teadus, mis süstemaatiliselt uurib inimühiskonda, inimeste käitumist grupis hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi
2. Mis iseloomustab sotsioloogilist perspektiivi? 
Ühiskonna osa tähtsustava vaatenurga üldnimetuseks on sotsioloogiline perspektiiv . Erinevus tõest ja tõekspidamistest. Seda iseloomustab:
  • näha üldist üksikasjas
  • näha ebatavalist igapäevases
  • Näha individuaalsust sotsiaalses kontekstis: ühiskond meie igapäevastes valikutes
3. Anna sotsioloogiline seletus sellele, miks sotsioloogia tekkis sellises paigas ning sellisel ajal, nagu ta tekkis.
Sotsioloogia sündis suurtest ühiskonnamuutustest:
  • Valgustusajastu (u 1680-1780)- endisest kõrgema väärtuse saab haridus , mõistus, kahtlemine
  • Poliitiline/demokraatlik revolutsioon (Prantsuse Revolutsioon 1789)- hakati pöörama tähelepanu inimõigustele ja võrdsusele
  • Industriaalne revolutsioon ja teaduslik-tehniline revolutsioon- uus majandus
  • Urbaniseerumisrevolutsioon (linnade plahvatuslik kasv) ja kogukonna lagunemine
4. Võrdle ja vastanda omavahel kolme klassikalist sotsioloogia teooriat - funktsionalismi , konfliktiteooriat ja sümboolset interaktsionismi. (Mõtete süstematiseerimisel võib Sulle abiks olla tabel lk 15)
Strukturaalne funktsionalism - teooria, mis näeb ühiskonda kui keerulist süsteemi (struktuuri), mille osad töötavad üheskoos selleks, et edendada stabiilsust ja solidaarsust. Sotsiaalne struktuur: suhteliselt stabiilne sotsiaalse käitumise muster
Makrotaseme suunitlus , keskendub suurtele sotsiaalsetele struktuuridele, mis iseloomustavad ühiskonda tervikuna . Ühiskonna stabiilsuse alusena nähakse laialdast konsensust selle osas, mida peetakse moraalselt õigeks või valeks. Põhiküsimused:
- Kuidas on ühiskond osadest tervikuks moodustunud?
- Millised on ühiskonna ‘koostisosad’?
- Kuidas ühiskonna koostisosad omavahel seotud on?
- Mida iga ühiskonna osa teeb, et aidata ühiskonnal toimida?
Teoreetikuid: Comte, Durkheim , Spencer, Parsons, Merton
Kriitika: Strukturaalne funktsionalism näeb ühiskonda eelkõige stabiilse ja korrapärasena: teooria eirab ühiskonnaklassist, rassist , rahvusest ja soost tulenevat ebavõrdsust (pingete ja konflikti põhjuseid)
Konfliktiteooria - teooria, mis näeb ühiskonda kui ebavõrdsuse kantsi , mis genereerib konflikte ja muutust. (Ühiskond koosneb gruppidest, kes võistlevad omavahel piiratud ressursside pärast). Keskendub konfliktile domineeriva inimgrupi ja ebasoodsas olukorras olevate inimgruppide vahel
Makrotaseme suunitlus, keskendub suurtele sotsiaalsetele struktuuridele, mis iseloomustavad ühiskonda tervikuna. Põhiküsimused:
- Kuidas on ühiskond jagunenud?
- Millised on ühiskondliku ebavõrdsuse peamised vormid?
- Kuidas mõned ühiskonnagrupid püüavad oma privileege kaitsta?
- Kuidas teised ühiskonnagrupid status quo’le vastu hakkavad?
Sotsioloogia ülesanne: ühiskonda mõista ja selle mõistmise abil muuta (vähendada ebaõiglust)
Teoreetikud: Marx , Gramsci, Althusser , DuBois, Mills
Sookonflikt:Lähenemine, mis rõhutab meeste ja naiste vahelist ebavõrdsust. Sookonflikti vaatenurk on seotud feminismiga
Rassikonflikt: Lähenemine, mis rõhutab rassilist ja rahvuslikku ebavõrdsust
Kriitika: Teooria eirab ühiste väärtuste ja vastastikuse sõltuvuse siduvat funktsiooni ühiskonnas. Poliitiliselt ei ole konfliktiteooria objektiivne--> Vastulause : kõigil teoreetilistel lähenemistel on poltiitilised tagajärjed
Sümboolne interaktsionism - teooria, mis keskendub sellele, kuidas inimesed ja teised “osatäitjad” orienteeruvad üksteisele ja kuidas nad seda teevad eelkõige tähenduste alusel.
Mikro -taseme suunitlus (sotsiaalne interaktsioon spetsiifilisetes situatsioonides ). Põhiküsimused:
- Kuidas ühiskonda kogetakse?
- Kuidas inimesed omavahel suhtlevad, loomaks , alal hoidmaks ja muutmaks ühiskonnavorme?
- Kuidas püüavad indiviidid teiste poolt tajutud reaalsust kujundada?
- Kuidas muutub individuaalne käitumine erinevates olukordades ?
Teoreetikud: Weber , Mead, Goffman , Cooley
Kriitika: Selle lähenemise puuduseks on oht eirata kultuuri, ühiskondliku klassi, soo ja rassi/rahvuse mõju
5. Võrdle ja vastanda positivistlikku, tõlgendavat ja kriitilist uurimistööd: kuidas nähakse ühiskonda, tegelikkust; kuidas uurimistööd tehakse, milline on sotsiaalteadlase roll? Milline teoreetiline lähenemine on seotud positivistliku , milline tõlgendava ja milline kriitilise uurimistöö suunitlusega? (vt ka tabel lk 21)
POSITIVISM on loogikasüsteem, mille kohaselt teadmine põhineb otsesel süstemaatilisel
vaatlusel
empiirilised tõendid, kvantitatiivne lähenemine
loodusteaduste uurimismeetodid
objektiivsus – isiklik neutraalsus uurimistööd tehes
– põhineb teaduslike protseduurireeglite rangel jälgimisel ( replikatsioon , isekorrigeeruv lähenemine )
• näeb ühiskonda korrapärase süsteemina, tegelikkus on objektiivselt olemas
TÕLGENDAV SOTSIOLOOGIA
• Ühiskond on jätkuv vastastikune toimimine (interaktsioon), inimesed ise loovad tegelikkuse, kui nad käitumisele tähenduse annavad.
• Inimeste maailma uurimine erineb füüsilise, bioloogilise ja materiaalse maailma uurimisest
– sotsiaalteaduse eesmärgiks on mõista tähendust empiiriliste andmete taga (tõlgendada)
• uurimistöö tegija on osaleja
• kvalitatiivne lähenemine
KRIITILINE SOTSIOLOOGIA
• Ühiskond kui ebavõrdsuse mustrid
• Tegelikkus on see, et mõned kategooriad inimesi domineerivad teisi
• Sotsioloogil
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Sotsioloogia vaheeksam #1 Sotsioloogia vaheeksam #2 Sotsioloogia vaheeksam #3 Sotsioloogia vaheeksam #4 Sotsioloogia vaheeksam #5 Sotsioloogia vaheeksam #6 Sotsioloogia vaheeksam #7 Sotsioloogia vaheeksam #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 80 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katlinmarist91 Õppematerjali autor

Lisainfo

Sotsioloogia vaheeksam, mis on sotsioloogia, sotsioloogiline perspektiiv, mis on kultuur, eksperiment, küsitlusuuring,
kolm klassikalist sotsioloogia teooriat , funktsionalism , konfliktiteooria , sümboolne interaktsionism , etnotsentrism , kultuurirelativism

Mõisted

Sisukord

  • Strukturaalne funtsionalism
  • Konfliktiteooria
  • Sotsiobioloogia

Teemad

  • SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED
  • Mis on sotsioloogia?
  • Mis iseloomustab sotsioloogilist perspektiivi?
  • Anna sotsioloogiline seletus sellele, miks sotsioloogia tekkis sellises paigas ning sellisel ajal, nagu ta
  • tekkis
  • Võrdle ja vastanda omavahel kolme klassikalist sotsioloogia teooriat - funktsionalismi, konfliktiteooriat
  • ja sümboolset interaktsionismi. (Mõtete süstematiseerimisel võib Sulle abiks olla tabel lk 15)
  • Strukturaalne funktsionalism
  • Makrotaseme suunitlus
  • Põhiküsimused
  • Teoreetikuid
  • Kriitika
  • Sotsioloogia ülesanne
  • Teoreetikud
  • Sookonflikt
  • Rassikonflikt
  • Kriitika
  • Sümboolne interaktsionism
  • Põhiküsimused
  • Võrdle ja vastanda positivistlikku, tõlgendavat ja kriitilist uurimistööd: kuidas nähakse ühiskonda
  • tegelikkust; kuidas uurimistööd tehakse, milline on sotsiaalteadlase roll? Milline teoreetiline
  • lähenemine on seotud positivistliku, milline tõlgendava ja milline kriitilise uurimistöö suunitlusega? (vt
  • ka tabel lk 21)
  • POSITIVISM
  • TÕLGENDAV SOTSIOLOOGIA
  • KRIITILINE SOTSIOLOOGIA
  • Kirjelda nelja klassikalist uurimismeetodit läbi selle, kus nad kõige mõistlikuma rakenduse leiavad
  • mis on iga meetodi eelised ja puudused. (vt ka tabel lk 30)
  • Kuidas planeerida sotsioloogilist uurimisprojekti? Õpikus on toodud 10 sammu, mida peaks hästi
  • planeeritud projekti puhul järgima. Sa ei pea taasesitama kõiki samme, aga esita tööde ja planeerimise
  • järjekord loogilises järjestuses ning sammude põhjendustega/kirjeldustega
  • Mida tähendab artikli eelretsenseerimine ja miks eelistatakse eelretsenseeritud teaduspublikatsioone
  • uurimistöö kirjanduse ülevaate allikatena kõigile teistele allikatele?
  • Defineeri kultuur
  • Mis on sotsialiseerumine ja kuidas see aset leiab? Kes keda sotsialiseerib?
  • Millised on kultuuri komponendid?
  • Defineeri sümbol, kultuurishokk, semiootika
  • Defineeri keel ja kultuuriline ülekanne. Mida väidab Sapir-Whorf hüpotees?
  • Defineeri väärtused ja uskumused. Mida mõõdab maailma väärtuse uuring (World Values Survey) ja
  • kuidas esitletakse selle koondtulemusi?
  • Väärtused
  • Uskumused
  • Milliseid väärtusuuringuid Eesti kohta loengus käsitleti ja mida need näitasid?
  • Kuidas koostatakse inimarengu indeks?
  • Inimarengu indeksi loomisel on arvesse võetud
  • Defineeri normid, tavad, kombed, sanktsioonid
  • Normid
  • Sanktsioonid
  • Tavad
  • Kombed
  • Defineeri sotsiaalkultuuriline evolutsioon. Mis tähtsust see omab inimühiskonna arengus?
  • Sotsiaalkultuuriline evolutsioon
  • Defineeri kultuuriline integratsioon ja kultuurilõtk
  • Kultuuriline integratsioon
  • materiaalsest kultuurist
  • Defineeri etnotsentrism ja kultuurirelativism
  • Etnotsentrism
  • Kultuurirelativism
  • Millised on tõendid selle kohta, et eksisteerib globaalne kultuur? Millised on vastuväited?
  • Tõendid
  • Vastuväited
  • Kuidas seletab kultuuri strukturaalne funktsionalism, konfliktiteooria, sotsiobioloogia? Too välja ka
  • nende vaatenurkade kriitika
  • Kriitika
  • Kuidas kultuur meid piirab? Vabastab?
  • PIIRAB
  • VABASTAB
  • Defineeri sotsiaalne grupp
  • grupp
  • Defineeri ja kirjelda esmaseid ja teiseseid gruppe
  • Primaarne grupp
  • Sekundaarne grupp
  • Mis on konformsus? Kirjelda Aschi, Milgrami ja Janisi konformsusuuringuid ja nende tulemusi ning
  • järeldusi
  • Konformsus
  • Aschi
  • Milgrami
  • Janisi
  • Mil moel on ideoloogia sotsiaalsete hierarhiate alustugi?
  • Platon
  • Miks Marxi tulevikuennustused ei täitunud?
  • Millised on Max Weberi väitel ühiskondliku ebavõrdsuse kolm dimensiooni ja kuidas on nende
  • dimensioonide tähtsus ajalooliselt muutunud?
  • staatus
  • majanduslik ebavõrdsus
  • võim
  • Mida näitab Kuznetsi kõver?
  • Milline on klassierinevuste mõju tervisele, väärtustele ja hoiakutele, poliitilistele tõekspidamistele
  • perekonna suurusele ja peresisestele rollidele?
  • Väärtused ja hoiakud
  • Poliitika
  • Perekond ja sotsiaalne sugu
  • Defineeri sotsiaalne mobiilsus ja kirjelda selle erinevaid esinemisvorme
  • Põlvkonnasisene mobiilsus
  • Defineeri üleilmne stratifikatsioon
  • Defineeri absoluutne ja suhteline vaesus
  • Absoluutne vaesus
  • Suhteline vaesus
  • Millised on üleilmselt vaeste põhikategooriad ja miks see nii on?
  • Kuidas seletada üleilmset vaesust? Õpikus on toodud 6 põhilist vaesusegakaasnevat aspekti, nimeta
  • need ja kirjelda neid
  • Mida väidab üleilmse vaesuse põhjuste kohta moderniseerumisteooria? Millisena näeb see teooria
  • rikaste riikide rolli? Mis on selle teooria kriitika? (Lisaks õpiku tavatekstile vaata ka tabelit lk 264.)
  • Mida väidab üleilmse vaesuse põhjuste kohta sõltuvusteooria? Millisena näeb see teooria rikaste
  • riikide rolli? Mis on selle teooria kriitika? (Lisaks õpiku tavatekstile vaata ka tabelit lk 264.)
  • Võrdle ja vastanda moderniseerumis- ja sõltuvusteooriat
  • Moderniseerumis teooria
  • Sõltuvusteooria
  • Defineeri sotsiaalne stratifikatsioon
  • Millised on sotsiaalse stratifikatsiooni alused?
  • Defineeri referentsgrupp, „in-“ ja „out-“ grupp
  • Referentgrupp
  • meie
  • nemad
  • Milline mõju on grupisuhetele grupi suurusel?
  • Kuidas mõjutab grupidünaamikat sotsiaalne mitmekesisus (Peter Blau ja ta kolleegide uurimus)?
  • Defineeri võrgustik. Mis asi on võrgustikuühiskond? Millised on infoühiskonna privaatsusmured?
  • Sotsiaalne võrgustik
  • Defineeri organisatsioonid
  • Millised on formaalsete organisatsioonide liigid (Etzioni)? Kirjelda neid ja too näiteid
  • Defineeri bürokraatia. Millised on bürokraatia tunnusjooned? Millised on bürokraatia probleemid?
  • Kuidas on organisatsioonid ajas muutunud?
  • Mida tähendab „ühiskonna mäkdonaldiseerumine“? Millised on mäkdonaldiseerumise põhimõtted?
  • Võrdle ja vastanda kasti- ja klassisüsteemi
  • Kuidas seletavad sotsiaalset stratifikatsiooni strukturaalne funktsionalism, konfilktiteooria ja
  • sümboolne interaktsionism? Milline on iga nimetatud teooria kriitika? (Vastuse ettevalmistamisel on
  • lisaks õpiku tavatekstile abiks ka tabel lk 215)

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

72
doc
Sotsioloogia materjal eksamiks
198
doc
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
22
docx
Sotsioloogia eksam
10
docx
Sotsioloogia Eksam
20
docx
Sotsioloogia Eksam
19
docx
Sissejuhatus sotsioloogiasse eksam
14
docx
Sotsioloogia eksam
29
docx
Sotsioloogia eksamiküsimused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !