Sotsioloogia materjal eksamiks (0)

5 Hindamata
 
Sissejuhatus sotsioloogiasse
1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1)
Sotsioloogia mõiste
Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus.
Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui
teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos
(kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest.
Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis
Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste
sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused
on kohati siiski erinevad.
Sotsioloogia ja psühholoogia
Traditsiooniline eristus nende vahel: Psühholoogia – uurib üksikindiviidi lahus tema sotsiaalsest
keskkonnast. Sotsioloogia – uurib üksikindiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga või paljusid indiviide
korraga. Sotsioloogia ja psühholoogia vahelisel üleminekualal asub sotsiaalpsühholoogia, mis kuulub
võrdselt nii psühholoogia kui sotsioloogia alla.
Sotsioloogia ja majandusteadus
Traditsiooniline eristus nende vahel: Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi (majanduslike hüvede
vahetus, tootmine, rahandus jms.). Sotsioloogia uurib teisi sotsiaalseid nähtusi. Tegelikult uurib ka
sotsioloogia palju nn. majanduslikke nähtusi. Spetsiaalselt tegeleb sellega majandussotsioloogia.
Teine võimalik eristus: Majandusteadus eeldab, et inimene on individualist, egoist ja püüab pidevalt oma
kasumit maksimeerida. Sotsioloogid eeldavad pigem, et inimene on sotsiaalne ja sõbralik.
Sotsioloogia ja õigusteadus
Traditsiooniline eristus nende vahel: Õigusteadus uurib õigust, seadusi. Sotsioloogia teisi sotsiaalseid
nähtusi. Tegelikult uurivad ka sotsioloogid (eriti õigussotsioloogid) tihti õiguslikku valdkonda.
Teine võimalik eristus: õigusteadlased analüüsivad ja kritiseerivad õigusnormide sisu (näiteks analüüsivad
kas kaks seadust on omavahel sisuliselt vastuolus). Sotsioloogid enamasti õigusnormide sisuga ei tegele.
Sotsioloogia ja ajalooteadus
Traditsiooniline eristus nende vahel: Ajalooteadus uurib minevikus toimunut. Sotsioloogia aga olevikus
toimuvat. Tegelikult uurivad ka sotsioloogid (eriti ajaloolise sotsioloogia esindajad) tihti üsna kauges
minevikus toimunud sündmusi ja ajaloolased väga hiljuti toimunud sündmusi.
Teine võimalik eristus: Ajaloolase ülesanne on enamasti mingite konkreetsete inimestega toimunud
konkreetsete sündmuste täpne kirjeldamine. Sotsioloog püüab aga teha rohkem üldistusi. Ajaloolased sellise
eristusega muidugi nõus ei ole väites, et ka ajaloolased teevad üldistusi.
Sotsioloogia ja kultuuriantropoloogia
Traditsiooniline eristus nende vahel: Antropoloog (etnograaf, etnoloog) uurib “võõraid”, mitte-lääne,
traditsionaalseid kultuure. Sotsioloog uurib modernseid kultuure. Tegelikult püüavad mõlema distsipliini
esindajad vähemalt oma teooriates hõlmata kõiki kultuure, nii traditsionaalseid kui modernseid. Samuti on
viimasel ajal antropoloogide hulgas saanud populaarseks modernsete kultuuride uurimine.
Teine võimalik eristus: Antropoloogid püüavad anda uuritavate inimeste kommete ja käitumise täpset
kirjeldust. Sotsioloogid on rohkem huvitatud nende põhjuste väljaselgitamisest.
1
Sissejuhatus sotsioloogiasse
Mõned autorid on jõudnud järeldusele, et sotsioloogiat ei saa teistest sotsiaalteadustest eristada
uurimisobjekti järgi; seetõttu tuleb seda teha uurimismeetodi või teoreetilise lähenemisviisi järgi.
97% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Sotsioloogia materjal eksamiks #1 Sotsioloogia materjal eksamiks #2 Sotsioloogia materjal eksamiks #3 Sotsioloogia materjal eksamiks #4 Sotsioloogia materjal eksamiks #5 Sotsioloogia materjal eksamiks #6 Sotsioloogia materjal eksamiks #7 Sotsioloogia materjal eksamiks #8 Sotsioloogia materjal eksamiks #9 Sotsioloogia materjal eksamiks #10 Sotsioloogia materjal eksamiks #11 Sotsioloogia materjal eksamiks #12 Sotsioloogia materjal eksamiks #13 Sotsioloogia materjal eksamiks #14 Sotsioloogia materjal eksamiks #15 Sotsioloogia materjal eksamiks #16 Sotsioloogia materjal eksamiks #17 Sotsioloogia materjal eksamiks #18 Sotsioloogia materjal eksamiks #19 Sotsioloogia materjal eksamiks #20 Sotsioloogia materjal eksamiks #21 Sotsioloogia materjal eksamiks #22 Sotsioloogia materjal eksamiks #23 Sotsioloogia materjal eksamiks #24 Sotsioloogia materjal eksamiks #25 Sotsioloogia materjal eksamiks #26 Sotsioloogia materjal eksamiks #27 Sotsioloogia materjal eksamiks #28 Sotsioloogia materjal eksamiks #29 Sotsioloogia materjal eksamiks #30 Sotsioloogia materjal eksamiks #31 Sotsioloogia materjal eksamiks #32 Sotsioloogia materjal eksamiks #33 Sotsioloogia materjal eksamiks #34 Sotsioloogia materjal eksamiks #35 Sotsioloogia materjal eksamiks #36
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 36 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2014-12-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
52 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Emkiizu Õppematerjali autor

Dokumendis esitatud küsimused

  • Milline on teadlase roll ?
  • Millisel tasandil ühiskonda uurida ?
  • Milline on inimloomus ?
  • Milline on inimloomus 2 ?
  • Kuidas tuleb inimest uurida ?
  • Mis hoiab ühiskonda koos ?
  • Kuidas ühiskond areneb ?
  • Miks eksisteerib ühiskonnas kord ja mitte kaos ?
  • Millistel tingimustel võib see toimuda ?
  • Miks see ei toimu kapitalistlikes ühiskondades ?
  • Miks esineb ühiskonnas kord ja koostöö ?
  • Miks pole kõikide sõda kõikide vastu ?
  • Mis on sotsiaalne norm ?
  • Milline käitumine on normaalne ?
  • Mille alusel jaotada inimesi klassidesse (kihtidesse) ?
  • Millest sõltub ebavõrdsuse tase riigis ?

Mõisted

Sisukord

  • Sissejuhatus sotsioloogiasse
  • Korrelatsioonanalüüs
  • Regressioonanalüüs
  • Kontentanalüüs
  • Diskursuseanalüüs
  • Semiootiline analüüs
  • Anoomia

Teemad

  • Auguste Comte
  • logos
  • sotsiaalpsühholoogia
  • majandussotsioloogia
  • õigussotsioloogid
  • ajaloolise sotsioloogia
  • Wilhelm Wundt
  • Georg Simmel
  • sociological imagination
  • Teadusliku mõtlemise iseärasused võrreldes argi-mõtlemisega
  • Teaduse institutsionaalne definitsioon
  • Teaduse põhikomponendid
  • Teaduse eesmärgid
  • Loodusteadus ja sotsiaalteadus
  • Positiivne vs normatiivne lähenemine
  • Mikro- vs makrosotsioloogia
  • Holism vs individualism
  • Tegevus vs struktuur
  • nature vs nurture
  • Mõistus vs tunded
  • Seletamine vs mõistmine
  • Sünkroonia vs diakroonia
  • Konsensus vs konflikt
  • Evolutsiooniline vs revolutsiooniline areng
  • Teaduslike revolutsioonide struktuur
  • Funktsionalistlik paradigma
  • Konflikti-paradigma
  • Interaktsionistlik paradigma
  • meta-analysis
  • Probleemi püstitamine
  • variables
  • konstandid
  • independent variable
  • dependent variable
  • Hüpoteesi püstitamine
  • Andmete kogumine
  • survey
  • sample
  • participant observation
  • cross-sectional
  • longitudinal
  • Andmete analüüs
  • Järelduste tegemine
  • Positivism
  • Ühiskonna arengustaadiumid
  • Teaduste hierarhia
  • Evolutsionism
  • Militaarne ja industriaalne ühiskond
  • Sotsiaaldarvimism
  • survival of the fittest
  • Sotsiaalne organism
  • Kapital
  • Majandusteaduslikud ja filosoofilised käsikirjad
  • Materialistlik ühiskonnateooria
  • Klassid
  • lisaväärtus
  • Võõrandumine
  • Ühiskonna areng
  • Klassivõitlus
  • klassihuvid
  • an sich
  • für sich
  • klassiteadvus
  • ideoloogia
  • Religiooni elementaarsed
  • vormid
  • Sotsiaalsed faktid
  • Tööjaotus
  • mehaaniline solidaarsus
  • orgaaniline solidaarsus
  • Religioon
  • Enesetapud
  • Ühiskond ja majandus
  • Mõistmine
  • verstehen
  • Ideaaltüübid
  • Sotsiaalne tegevus
  • Domineerimise tüübid
  • Kapitalismi tekkimine
  • Loogiline ja mitteloogiline käitumine
  • Jäägid
  • Eliidiringlus
  • Bronislav Malinowski
  • Alfred Reginald Radcliffe-Brown
  • Talcott Parsons (
  • grand theory
  • problem of order
  • Robert K Merton
  • theories of middle range
  • Claude Levi-Strauss
  • Juri Lotman
  • Vladimir Iljitš Lenin
  • Antonio Gramsci
  • Erich
  • Fromm
  • Jürgen Habermas
  • Pierre Bourdieu
  • Charles Horton Cooley
  • George Herbert Mead
  • role taking
  • significant others
  • generalized other
  • Alfred Schutz
  • Peter Berger & Thomas Luckmann
  • Reaalsuse sotsiaalne konstrueerimine
  • Harold Garfinkel
  • George C Homans
  • Sigmund Freud
  • Gary S Becker
  • Edward O Wilson
  • An Introduction to the Study of Sociology
  • Annales de l’Institut International de Sociologie
  • L’annee Sociologique
  • American Sociological Review
  • Archiv für Sozialwissenschaft und Sozialpolitik
  • British Journal of Sociology
  • Sigmund Freud
  • Talcott Parsons
  • Erik H Erikson
  • life course studies
  • Margaret Mead
  • cross-cultural
  • Jean Piaget
  • theory of mind
  • Lev Võgotski
  • nurture
  • William McDougall
  • adaptations
  • attachement
  • B F Skinner
  • reinforce
  • operant conditioning
  • John B Watson
  • Andke mulle tosin tervet imikut ja vaba voli neid üles kasvatada, ja ma garanteerin, et ma võin neist teha
  • ükskõik kelle – arsti, advokaadi, kerjuse või varga – sõltumata nende talendist või päritolust.”
  • Albert Bandura
  • observational learning
  • behavioral genetics
  • shared environment
  • nonshared environment
  • Robert Plomin
  • Judith Harris
  • birth order
  • Frank Sulloway
  • Harold Garfinkel
  • tacit
  • conversational analysis
  • H. P. Grice
  • work-family conflict
  • Erving Goffman
  • game theory
  • chicken
  • prisoner’s dilemma
  • Leviathan”
  • free-rider
  • second order free-rider
  • tragedy of commons
  • problem of order)
  • Hobbes
  • Sotsiobioloogia
  • Robert Axelrod
  • tit for tat
  • Jacob Moreno
  • network analysis
  • Mark Granovetter
  • Ronald
  • hunters and gatherers; foragers
  • horticulturalism
  • pastoralism
  • agriculturalism
  • industrial
  • Postindustriaalne ühiskond
  • Emile Dukheim
  • Alfred Lewis Kroeber
  • Bronislav Malinowski
  • Sotsiobioloogia
  • Marvin Harris, Julian Steward
  • Geograafiline determinism
  • Benjamin Lee Worf
  • Michel Foucault
  • Teun van Dijk
  • false consensus
  • pluralistic ignorance
  • Ronald Inglehart
  • Abraham Maslow
  • World Values Survey
  • Johan Gotfried Herder
  • Benedict Anderson
  • Erich Fromm
  • commodification
  • decommodified
  • Habitus
  • Peter M Blau
  • Karl Marx
  • Max Weber
  • International Standard Classification of Occupations
  • Kingsley Davis & Wilfred Moore
  • Karl Marx, Ralf Dahrendorf, Randall Collins
  • social mobility
  • status attainment
  • Peter
  • Otis Duncan
  • socioeconomic status, SES
  • The Bell Curve”
  • Gary S Becker
  • Pierre Bourdieu
  • Immanuel Wallersteini

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

22
docx
46
docx
13
pdf
53
doc
87
doc
198
doc
56
doc
83
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto