Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Sotsioloogia eksam - raamatuküsimused II (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Sotsioloogia II pool raamat
  • Võimueliidi mudel ja pluralistlik mudel
    Võimueliidi mudel eeldab, et otsuste langetamine on ühiskonnas kontsentreerunud väga väheste sarnaselt sotsialiseeritud inimeste kätte. Ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teistes sektorites tehtavaid otsuseid, mille juures need inimesed ei osale ühises vandejõus ega pruugi ka kontaktis olla. Sarnase klassikuuluvuse ja sotsialiseerimise tulemusena on neil ühesugune arusaam sellest, mis on õiglane ja hea, ja nad tegutsevad viisil, mis aitab säilitada ühiskonnas kehtivat stratifikatsioonisüsteemi. Võimueliidi mudeli kriitikud arvavad , et ettekujutus võimueliidist lihtsustab liigselt tegelikkust , lähtub eeldusest, et juhid on liiga sarnased ja alahindab konfliktiallikaid valitseva klassi seas.
    Pluralismi põhiväiteks on, et massiühiskonna huvide mitmekesisus tagab selle, et mitte ükski grupp ei saa kontrollida otsuste tegemist terves süsteemis. Poliitikasfääris rõhutavad pluralistid võimu laialdast hajumist kolme valitsuskihi, kohaliku, osariikliku ja föderaalse valitsuse vahel.
  • Kollektiivse käitumise mudelid
    Kollektiivne käitumine – institutsioonideväline reageering ühiskonnas toimuvatele siiretele ja muutustele.
    Emotsionaalse nakkuse mudelHerbert Blumer. Kirjeldab rahvahulkade pingestatuse arengut. Algstaadiumi sihitule ringisõelumisele järgneb tähelepanu keskendumine teemale või juhile. Täpsustavat olukorra määratlemist tugevdab rahvahulga liikmete vastastikune mõju, mis loob tsirkulaarse reaktsiooni, tõstes pidevalt intensiivsust. Seega on hulk valmis plahvatama ja selleks, et see toimuks , piisab ühest kuulujutust.
    Lisaväärtuse mudel – Neil Smelser. Koosneb kuuest tingimusest, millest igaüks piirab võimalike käitumiste hulka:
  • strukturaalne edendavus – sotsiaalsed institustsioonid on ehitatud edendama või piirama kollektiivset käitumist.
  • strukturaalne pinge – tekib institutsiooni siis, kui inimesed tunnetavad ebavõrdust, mis tuleneb sotsiaalsetest tingimustest.
  • üldistatud usu kasvamine ja levimine – toimub, kui inimesed otsivad ebavõrdsusele seletust. Defineeritakse süüdlane, nt eliit . Läbi jagatava situatsioonimääratluse on inimesed nüüd valmis tegutsema.
  • esilekutsuvad faktorid – dramaatilised sündmused, mis toetavad jagatavat uskumust. Need sündmused ei pea olema tegelikult toimunud, piisab kuulujutust.
  • tegevuse mobiliseerimine – toimub, kui rahvahulgast kasvab liider, kes näitab rahvale tegevuse õige suuna kätte.
  • sotsiaalse kontrolli faktorid – ametivõimude reageering. Ametivõimud võivad hulkade käitumise suuna ja meetodid heaks kiita või hoopis maha laita. Ametivõimud võivad püüda viha talitseda ja hulkasid maha rahustada, samuti võivad nad liidrid arreteerida. Tegevuse lõpptulemus sõltub ametivõimude ja hulga liikmete omavahelistest läbirääkimistest.
    Ressursside mobiliseerimise mudel – organisatsiooniline lähenemine kollektiivsele käitumisele. Sellest seisukohast lähtuvalt ei ole protestikäitumine ja organiseeritud katsed muutusi esile kutsuda või neile vastu seista mingid ebanormaalsed sündmused, mis tõmbavad ligi võõrandunud ja marginaalseid järgijaid, vaid osa käimasolevast protsessist, mille abil jaotatakse sotsiaalseid hüvesid. Tähelepanu on koondatud pigem organisatsioonidele ja liikumistele tervikuna kui indiviididele, liidritele või järgijatele. Ressursside mobiliseerimise vaatenurk kollektiivsele käitumisele rõhutab: 1)rahalisi, poliitilisi ja värbamisressursse, mida protestijad saavad mobilisreerida ja 2)sotsiaalse kontrolli agentide jõudu vastu seista muutustele. Mitte ainult raha ja inimesed, vaid ka sümboolsed ressursid on tähtsad. Teoreetikud arvavad, et kaasaegsetes industriaalühiskondades leidub alati põhjusi protestiks.
  • Sotsiaalsete liikumiste liigitamine ja arengufaasid
  • reformistlik liikumine nõuab muutusi olemasoleva süsteemi sees. Valitav taktika on selline, mis peaks mõjutama poliitikuid , kohtunikke ja avalikku arvamust üldiselt.
  • revolutsiooniline liikumine taotleb kehtivatele vastupidiseid fundamentaalseid muutusi väärtustes ja institutsioonides. Selline radikaalne eesmärk õigustab erakorralist taktikat, mis peab endale tõmbama avalikkuse tähelepanu ning levitama ühiskonnas hirmu ja ebakindlust. (lennukite kaaperdamine)
  • vastupanuliikumine püüab peatada muutusi ja taastada seda, mida nimetatakse traditsioonilisteks väärtusteks ja normideks. (abordivastane liikumine)
  • utopistlik liikumine püüab leida ideaalset ühiskonda tõeliste uskujate valitud grupile, lootuses, et nende näide saab eeskujuks suuremate sotsiaalsete süsteemide muutumisele.
    Sotsiaalsete liikumiste arengufaasid:
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Sotsioloogia eksam - raamatuküsimused II #1 Sotsioloogia eksam - raamatuküsimused II #2 Sotsioloogia eksam - raamatuküsimused II #3 Sotsioloogia eksam - raamatuküsimused II #4 Sotsioloogia eksam - raamatuküsimused II #5 Sotsioloogia eksam - raamatuküsimused II #6 Sotsioloogia eksam - raamatuküsimused II #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-11-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 117 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor fishism Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Materjal katab J. Kruusvalli Sissejuhatus sotsioloogiasse eksami kordamisküsimusi raamatu kohta (roheline raamat). Kordamisküsimused II pool.
    sissejuhatus sotsioloogiasse , kruusvall , kordamisküsimused

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    7
    doc
    Sotsioloogia eksam - raamatuküsimused I
    22
    docx
    Sotsiloogia kordamisküsimused
    18
    docx
    Sotsioloogia eksam - kordamisküsimused ja vastused
    16
    doc
    Sotsioloogia eksamiküsimuste vastused
    12
    doc
    Sotsioloogia eksami kordamisküsimused vastused
    29
    docx
    Sotsioloogia eksamiküsimused
    24
    docx
    SOTSIOLOOGIA EKSAMI KÜSIMUSED
    48
    docx
    Sotsioloogia eksami küsimuste vastused 2017



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun