Sotsiolingvistika (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

14.loeng
Sotsiolingvistika . Keele varieerumine. Uute keelte teke: pidžinid ja kreoolkeeled. Grammatikaliseerumine
Sotsiolingvistika. Keele varieerumine. Uute keelte teke

Nagu kõik teadused, otsib keeleteadus invarianti ehtk muutumatu suurust. Seetõttu on varieerumise mõte suhteliselt uus. 19. sajandi lõpus: loodusteaduste hoogne areng; loodusteaduste eeskuju: ka keeleteaduses peaksid olema kindlad reeglid, seadused jms. Võrdlev-ajalooline meetod tegeleb muutustega , mis on juba toimunud. Häälikute vastavused kui seadus (vt vastav loeng). Sünkrooniline keeleteadus (20.saj. strukturalism ) ei osanud sünkroonilise varieerumisega midagi peale hakata.

Strukturalismis nähakse keelt süsteemina, kusjuures süsteem on suletud. Sünkrooniliselt varieeruvatest ühikutest tunnistatakse allofooni ja allomorfi (nende varieerumine allub kindlatele reeglitele, variantidel on kindlad funktsioonid). On võimalikud ka allomorfid, mille valik allub reeglitele (nt eesti keele minevikutunnused –s, -is, -si-, -i- sõltuvad verbi tüübist). Igal keelemärgil on oma väljendus + tähendus + funktsioon.

Kui aga tekib uuendus või paralleelvariant (uus keelend , oma või laenatud, käibel paralleelselt vanaga) ja uuendusel/paralleelvariandil pole selgelt eristatavat funktsiooni, ei suuda klassikaline strukturalism seda seletada ja peab pigem segavaks ajsaoluks. Tuletame meelde jaotuse parole ’kõne’ ja langue ’keel’. Muutused kõnes ei oleks justkui tõsiselt võetud, tähelepanu väärivad jne.

Keelekogukondi peetakse ühtlaseks, homogeenseks. Ometi ei ole mõeldav, et kogu keelekogukonna liikmed (nt kõik soome, saksa, jaapani jms keele kõnelejad) käituvad alati ühtemoodi. Individuaalne keelekasutus e. idiolekt ei mahu strukturalistlikku skeemi. Strukturalism ei uurinud aga tegelikku keelekasutust, vaid ideaalset keelekuju , kirjakeelt jms.

Klassikaline dialektoloogia (keelegeograafia) püüdis seletada ka sünkroonilist varieerumist, nimelt ruumis (kohamurded). Erinevused on seletatavad vahemaadega (muutused ei levi ühe kiirusega). Inimesed elasid võrdlemisi paikselt. „Autentsuse“ otsimine: keelenäiteid taheti võimalikult „autentselt“ keelejuhilt (vanem isik, võimalikult vähese haridusega, võimalikult paikne, vanemad sündinud samas kohas jne).

1950-ndate lõpus: generatiivne keeleteadus kui strukturalistliku mõttesuuna jätk ( Noam Chomsky). Umbes samal ajal, 1950-ndate alguses: keelekontaktide ja kakskeelsuse sünkroonse uurimine (Uriel Weinreich).

1960-ndad: linnadialektoloogia (linnamurrete uurimine), William Labov . Keelekasutus on seotud kõneleja tausta ja sotsiaalsete oludega. Keele nägemus vastandub täiesti generativistlikule nägemusele. Teatud mõttes jätkatakse klassikalise dialektoloogia mõttesuunda, kuid päris samasuguseid uurimismeetodeid kasutada ei saa.

Linna tingimustes ei saa tõmmata isoglosse ( piire , mis eristavad mõne olulise tunnuse esinemusvariante maakaardil). Et keelekogukond pole homogeenne, on linna tingimustes eriti selge. Keeleväliste tegurite mõju (keeleoskus, sugu, vanus, haridus , sotsiaalmajanduslik seisund). Vestlussituatsiooni, teema jms mõju.

Sotsiolektid = sotsiaalsed murded ehk sotsiaalselt tingitud keelekujud. Igal kõnelejal on omad omadused + sotsiaalne taust + eelistused. Ei tähenda siiski vulgaarset üldistust stiilis „kõik X-taustaga inimesed kasutavad alati Y-keelendit“.

Labovi eksperiment New Yorgi kaubamajades. Sotsiolingvistilise muutuja valik: /r/ realiseerumine USA inglise keeles. Klassikalised tööd, meetodi sünd (vt L. Keevaliku artikkel, andmed aineprogrammis).

Murre ja keel. Tihti öeldakse: „See pole keel, vaid pelk murre“. Küsimus on prestiižis, traditsioonides, sotsiokultuurilises reaalsuses. Olemuslikult pole keelel ja murdel mingit vahet. Vastastikune mõistetavus (kui on mõistetav, siis on ühe keele murded, kui ei, siis eri keeled) on kehv kriteerium . Näide: taani ja norra keel on erinevad keeled (aga küllalt sarnased), alam- ja ülemsaksa murded on üpris erinevad (aga peetakse ühe keele murreteks). Max Weinreich: „Keel on murre armee ja laevastikuga“. Kirjakeeled/ standardid ei eksisteeri „objektiivselt“, neid luuakse , vajaduse korral defineeritakse uuesti jne. Sellepärast on olemas ka neutraalne termin, mis ei osuta piiridele, standardi olemasolule jne, on keelevariant/keelekuju/ lekt (variety, lect).

Sotsiolekt või kohamurre on kasutajakeskne keelekuju (definitsioon lähtub kasutajast, „kes me oleme“). Nt „räägin võru murret = olen võruke“. Kuid inimene ei räägi kogu aeg samamoodi. Seesama võroke sõidab Tallinna ja räägib seal ühiskeelt või igatahes püüab sinnapoole. Register : kasutuskeskne keelekuju (definitsioon lähtub kasutuses, „mida parajasti teeme, mis olukorras toimub keelekasutus“). Nt ametlik/argine, kirjalik/ suuline , spontaanne/redigeeritud jms. Nt „ kasutan teemale vastavaid termineid, räägin normingupäraselt, väldin kõnekeelsusi, … , ….“ = „pean loengut“.

Mitmekeelsete kõnelejate keelekasutus ei ole sama, mis ükskeelsetel. Ükskeelset keelekasutust ei tohiks pidada normiks. Mitmekeelsus on kognitiivselt keerukam , sest kui inimesel on olemas üksainus keelesüstem, ei teki tal paralleele ega võrdlusi. Sotsiolingvistika tegeleb ka mitkmekeelse keelekasutusega. Mitmekeelses kogukonnas võivad tekkida uued normid.

Teatud sotsiolingvistilsites olukordades tekivad koguni uued keeled. Põhiliselt on kaks liiki: pidžinid ja kreoolid (kreoolkeeled). NB! Kui Balti jaama turul eestlane ja venelane või eestlane ja soomlane püüavad suhelda ja neil on mingi ettekujutus kaasvestleja keelest, ei ole see pidžin ega kreool , nagu tihti ekslikult väidetakse. Olmearusaam ei kehti keeleteaduses!

Pidžinid tekkisid koloniaalolukorras (koloniseerijate ja pärismaalaste suhtlus) või kaubanduskeelena (kaubanduspartnerite suhtlus). Ei olnud ühist keelt ega ettekujutust teineteise keelest. Esialgu väga ebastabiilne, kõik tähendused, väljendusviisid jms on kokkulepitavad, minimaalne grammatika. Kitsas kasutussfäär. Sõnavara tuleb enamasti mõnest Euroopa keelest (inglise, prantsuse, hispaania, portugali, mõnikord vene) ja grammatika põliselanike keeltest (tihtilugu on kompromiss mitme grammatika vahel). Pidžin ei ole kellegi esimene keel.

Pidžin võib hääbuda, aga võib stabiliseeruda. Sellisel juhul tekib kindlam reeglistik ja grammatika laieneb. Kuid stabiliseerunud pidžin võib levida ja muutuda kellegi esimeseks keeleks. Sellisel juhul on tegemist kreoolkeelega. Nimed võivad olla eksitavad, nt Tok Pisin ei ole ammu enam pidžin. Võib tekkida norming , kirjakeel, kirjandus jms. Piirid on raskesti tõmmatavad, eriti kui kreool on kontaktis keelega, kust on pärit sõnavara (nt Haiiti kreool ja prantsuse keel).

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

27 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

shell Õppematerjali autor

Sotsiolingvistika kreool murre keelekuju keeleteadus kõneleja murded strukturalism eestlane keelekogukond

Sarnased õppematerjalid

pdf

Sotsiolingvistika

Nt ametlik/argine, kirjalik/suuline, spontaanne/redigeeritud jms. Nt ,,kasutan teemale vastavaid termineid, räägin normingupäraselt, väldin kõnekeelsusi, ... , ...." = ,,pean loengut". 13. Mitmekeelsete kõnelejate keelekasutus ei ole sama, mis ükskeelsetel. Ükskeelset keelekasutust ei tohiks pidada normiks. Mitmekeelsus on kognitiivselt keerukam, sest kui inimesel on olemas üksainus keelesüstem, ei teki tal paralleele ega võrdlusi. Sotsiolingvistika tegeleb ka mitkmekeelse keelekasutusega. Mitmekeelses kogukonnas võivad tekkida uued normid. 14. Teatud sotsiolingvistilsites olukordades tekivad koguni uued keeled. Põhiliselt on kaks liiki: pidzinid ja kreoolid (kreoolkeeled). NB! Kui Balti jaama turul eestlane ja venelane või eestlane ja soomlane püüavad suhelda ja neil on mingi ettekujutus kaasvestleja keelest, ei ole see pidzin ega kreool, nagu tihti ekslikult väidetakse. Olmearusaam ei kehti keeleteaduses! 15

Keeleteadus

pdf

Sotsiolingvistika - 1

SOTSIOLINGVISTIKA-1 Nagu kõik teadused, otsib keeleteadus invariante ehk muutumatu suurust. Seetõttu on varieerumise mõte suhteliselt uus. 19. sajandi lõpus: loodusteaduste hoogne areng; loodusteaduste eeskuju: ka keeleteaduses peaksid olema kindlad reeglid, seadused jms. Võrdlev-ajalooline keelteadus muutused on juba toimunud. Ajalooline = diakrooniline. Sünkroonilist (= kaasaegset) varieerumist ei osatud (ega tahetud) arvesse võtta. 20. sajandi algus Ferdinand de Saussure: Strukturalism. Näeb keelt süsteemina. Muutus süsteemi ühes osas mõjutab kogu süsteemi. Varieeruvatest ühikutest tunnistatakse allofooni ja allomorfi (nende varieerumine allub kindlatele reeglitele). Igal keelemärgil on oma väljendus + tähendus + funktsioon. Kui aga tekib uuendus (uus keelend, oma või laenatud, käibel paralleelselt vanaga) ja uuendusel pole selgelt eristatav

Eesti keel

doc

Keeleteaduse alused: kordamisküsimused

Generatiivne semantika (1960ndatel). Autorid: Katz, Fodor, Katz, Postal. Põhimõisted: seem (tunnusjoon) ja semeem (üks tähendus) jagunevad sünteetilisteks, analüütilisteks ja vastuolulisteks: nt poissmees on inimene, mees, täiskasvanud, pole abielus. Väide ,,see mees on poissmees" on sünteetiline, ,,see poissmees on mees" analüütiline ja ,,see poissmees on minu õde" vastuoluline. Komponentanalüüs kirjeldab tähendust semantiliste tunnusjoonte abil. 21. Sotsiolingvistika eelideed, SL sünd. Weinreich koodivahetusest ja kakskeelsusest, Hymes kontekstist Eeldused: · ,,Teaduslikkus püüdlusena" · Keelegeograafia ja murrete uurimine 19.saj II poolest alates (nt mõiste ,,isogloss"). Murrete uurimises otsiti ,,tõelist"/"vana" keelt (nt maalähedus vastandus linnastumisele) · Ideaalne informant (=keelejuht) oli vana ja vähe ringi liikunud maamees. Terminit ,,sotsiolingvistika" hakati kasutama 20.saj keskel, et tähistada keele ja ühiskonna

Eesti keel

doc

Keeleteaduse alused kevad kordamisküsimused 2016

Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2016 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 27 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus viie kohustusliku artikli kohta (vt allpool) (tuleb valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast – vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! Punasega kirjas olevad mõisted on alumised terminid. 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); TERMIN: Pānini - india keeleteadlane (u 5.–4. saj e.m.a), esimese süstemaatilise sanskriti keele grammatika «Kaheksaosaline arutlus» (skr as´t´ādhyāyī) au

Modernism. Postmodernism