Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sotsialistlikud maad + Nõukogude Liit (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Missugused muutused toimusid Eestis Nõukogude võimu kehtestamise järel?
  • Missugused olid eestlaste vastupanuvormid Nõukogude võimule?
  • Missugused muutused toimusid Hiinas 1940- 1980?
  • Kuidas muutus kolooniate olukord 20sajandi jookusul?

Lõik failist

Kordamine ajaloo kontrolltööks 17.aprill Tuuli Varik

Ajaloo kordamisküsimused


  • Seleta, mis on
    a) rahva demokraatlikud maad e sotsialismimaad-
    riike, kus Nõukogude Liidu mõjul kehtestati kommunistlikkord
    b)sotsialismileer-
    kõik sotsialsimi maad koos Nõukogude Liiduga
    c)sotsialistlik sõprusühendus-
    sotsialismi maad, mis jäid Nõukogude Liidu mõjusfääri
  • Iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist- ja majanduslikkusüsteemi!
    Kommunistlik Partei:

    - ainupartei
    - partei toeks julgeoleku organid
    - tsensuur
    - propaganda kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu
    Parteiline ametnikkond :
    - eluaegne ametiaeg
    - tugines nomenklatuurile
    - liidri roll kuulus partei peasekretärile
    Valimised:
    - hääletada sai vaid valitseva partei ühe heakskiidetud kanditaadi poolt
    - demokraatlikke valimisi ei toimunud
    Plaanimajandus:
    - pearõhk oli rasketööstuse arendamisel, eriti sõjatööstuse
    - teisejärguline oli tarbekaupade tootmine
    - riik reguleerib majandust
    - tarbekaupade ja toiduainete defitsiit
    - konkurents ja eraomand puudus
  • Nimeta Nõukogude Liidule iseloomulikke jooni
    a) Stalini ajal
    - tugevnes isikuvõim
    - jätkusid repressioonid
    - toimus võimuvõitlus Stalini lähikonnas-
    - tähelepanu pööramine rasketööstusele

    b) Beria ajal
    - suhete normaliseerimine Lääneriikidega
    - rahvuskommunistide edutamine
    - vägivalla poliitika leevendamine

    c) Hruštšovi ajal
    - liberealiseerumine
    - kritiseeriti Stalini iskukultust ja kuritegusi
    - majanduses mõtlematud eksperimendid
    - suurem tähelepanu kergetööstusel
    d) Stagnatsiooni ajal
    - ulatuslikud repressioonid
    - dessantude liikumise mahasurumine
    - majanduslik allakäik
    - suurenev mahajäävus Lääneriikidest
    - sõjatööstuse eelisarendamine
  • Missugused muutused toimusid Eestis Nõukogude võimu kehtestamise järel?
    1944. aastal taastati Eestis Nõukogude võim. Eesti NSV kaotas Narva jõe tagused alad ja Petserimaa, mis liideti Vene NFSV-ga. Uute haldusüksustena loodi rajoonid ja külanõukogud. Kõrgem seadusandlik võim kuulus ENSV Ülemnõukogule, mis valiti ebademokraatlikes tingimustes. Täidesaatev võim kuulus valitsusele, mida esialgu nimetati Rahva Komissaride Nõukoguks. Tegelik võim kuulus kommunistlikule parteile, kusjuures EKP oli allutatud Nõukogude Liidu KP-le.
  • Iseloomusta EKP esimeste sekretäride võimul oleku aega!
    Nikolai Karotamm(1944-1950):

    - Tugines juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele, püüdes oma tegevuses arvestada ka liiduvabariigi vajadustega
    Johannes Käbin(1950-1978):
    - ajas mõõdukalt laveerimis poliitikat
    - oli kuulekas Moskva suuniste täitja
    Karl Vaino(1950-1978)
    - Moskva meelne
    - tema võimle tulekuga algas venestamisaeg .
  • Missugused olid eestlaste vastupanuvormid Nõukogude võimule?
    1940:

    - metsavendlus
    - aktiivne relvavõitlus
    1950:

    - põrandaalused noorterühmad
    1970:

    -avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele

  • Missugused muutused toimusid Hiinas 1940- 1980?
    1946. - 1949. toimus Hiinas kodusõda. Kodusõja võitsid kommunistid , Hiinas kuulutati välja Hiina Rahvavabariik. Riigipeaks ja kommunistliku partei juhiks oli Mao Zedong .
    Hiinast kujunes diktatuuri riik, majanduses mingi üle käsu ehk plaanimajandusele.
    1958. aastal nn „Suur Hüpe“ raames loodi hiigaslikke majandeid ehk rahvakommuune, kiirendati suurtööstuse arendamist ning korraldati majanduslikke eksperimente .
    Rahva rahutuste maha surumiseks algatati 1966. a nn Kultuuri revolutsioon st Ma Zedongi vastaste kiusamine. Mao surma järel, 1976. aastal tulid võimule mõõdukad kommunistid. Suurmajandid saadeti laiali, rakendati turumajanduse põhimõtteid, pöörati tähelepanu olmekaupade tootmisele ning lubati ka välismaiste ärimeeste tegutsemist . Kommunistlik partei säilitas oma kontrolli ühiskonna üle.
  • Kuidas muutus kolooniate olukord 20.sajandi jookusul?

    I ms järel suurenes asumaade tähtsus Euroopa riikide varustamisel toorainete ja toidukaupadega.
    I ms järel kaotasid Saksamaa ja Türgi oma koloniaalvaldused Aasias ja Aafrikas. Kolooniatest said ajutised mandaatmaad, rahvaste liidu kontrolli all. Iseseisvust koloniaamaad ei saavutanud.
    Pärast II ms olid Euroopa riigid nõrgenenud, koloniaalimpeeriumid hakkasid lagunema ning Aasia ja Aafrika asumaadest said iseseisvad riigid.
    Tekkivaid uusi riike püüdsid suurriigid oma mõju alla saada. Noorte riikidega sõlmiti majanudslikke ja poliitilisi kokkuleppeid, mis neid suurriikidest sõltuvaks muudaksid. Sellist poliitikat nimetati neokolonialismiks.
    Suurema osa iseseisvunud riikidest soovisid säilitada erapooletust, nii kujunes 1950ndatel 1960ndatel aastatel miteühinemisliikumine Jugoslaavia , Egiptuse ja India eestvedamisel.
  • Võrdle Indiat ja Pakistani !

    India
    Pakistan
    ERINEVUSED
    SARNASUSED
    ERINEVUSED
    1. hinduism
    - enne iseseisvusmist Briti impeeriumi koloniaalvaldused
    1. islam
    2. toetas NSVL
    - kuulusid Briti rahvaste ühendusse
    2. toetas USA
    3. demokraatia
    - tuumarelvakatsetused
    3. sõjalised diktatuurid
    4. rikkam
    Sõjalised konfliktid
    4. vaesem
    5. 1959 . iseseisev riik
    Piiride pärast
    5. 1956. iseseisev riik


  • Nimeta Aafrikale iseloomulikke jooni 20. sajandi teisel poolel!Majandusraskused
    • Näljahäda, AIDS
    • Diktatuurid
    • Poliitiline ebastabiilsus
    • Endised kolooniad , mis saavutasid iseseisvuse
    • Sagedased kodusõjad
    • Riigipöörded
    • Loodusvarade ebaotstarbekas kasutamine
    3
  • Sotsialistlikud maad- Nõukogude Liit #1 Sotsialistlikud maad- Nõukogude Liit #2 Sotsialistlikud maad- Nõukogude Liit #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 77 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Laura200 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    5
    doc

    Lähiajalugu PTK 22-24A kokkuvõte.

    KOMMUNISTLIKUD RIIGID, NÕUKOGUDE LIIT, EESTI NSV JA TA KULTUURIELU PÕHIJOONED PTK 22-24A 22-Kommunistlikud riigid;Teine maailm. Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline edu ja majandus ühtlustati NSVL eeskujul : kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. SOTSIALISMILEERI KUJUNEMINE

    Ajalugu
    thumbnail
    26
    doc

    12. klassi ajaloo konspekt

    · presidentaalne vabariik ­ suure võimuga president · loobuti koloniaalpoliitikast ­ 1960.a. said iseseisvuse Aafrika asumaad, 1962 tunnustati ka Alzeeria iseseisvust · kiire majandusareng ­ keskmiselt 5,8% aastas · sõltumatu välispoliitika - vastustati USA mõju Lääne-Euroopas, lahkuti NATO sõjalisest organisatsioonist, pingelõdvendus N. Liiduga · gollistid ­ C. de Gaulle'i pooldajate partei - Liit Uue Vabariigi Kaitseks (konservatiivid) ­ võitsid 1958.a. parlamendivalimised, tõrjudes esmakordselt 2. kohale KP · C. de Gaulle'i erruminek 1969 seoses noorterahutustega autoritaarsuse ja korruptsiooni vastu (suri 1970) · 1969 ­ 1974 presidendiks gollist G. Pompidou b) Vabariiklased (liberaalid) võimul - presidendiks V. Giscard d'Estaing (1974 ­ 1981) c) Vasakpoolsed võimul ­ presidendiks F. Mitterrand (1981 ­ 1995): · 1970

    Ajalugu
    thumbnail
    14
    docx

    Lähiajalugu 2. osa peatükk 18 - Ameerika Ühendriigid

    kooskõlastamata, põhjustas Josip Tito isepäine käitumine. Hiinaga piirikonflikt, põhjustas Mao Zedongi isepäisus. Millised sotsialismileeri riigid ei kuulunud sotsialistlikusse sõprusühendusse? Miks?- NL oli huvitatud oma mõju laiendamisest ka väljaspool sõprusühendust. Paljud vasemad ja mahajäänumad riigid, kes said kaudselt või otseselt Moskva kontrolli alla, ei kuulunud küll sotsialistlikku sõprusühendusse, kuid olid nn sotsialistliku orientatsiooniga riigid. mil moel hoidis Nõukogude Liit kontrolli all kolmanda maailma riike? Kuidas neid riike nimetati? NSVL toetas neid riike rahaliselt ja majanduslikult, saadeti ka sõjatehnikat ja sõjaväelisi nõuandjaid. nimetati kolmandaks maailmaks 3.iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist ja majandusliku süsteemi. Kommunistlik partei – kontrollis kõike, tähtis roll esimesel sekretäril, mis valiti Moskva heakskiidul. Parteiline ametnikkond – inimeste vastuvõtmine range kontrolli all, tähtsateks abilisteks

    Ajalugu
    thumbnail
    4
    docx

    AJALOO KT KORDAMISLEHT

    AJALOO KT KORDAMISLEHT SOTSIALISMILEER ­ väljend, mida kasutati 1960. Aastate alguseni, kui tekkis lõhe Moskva ja Pekingi vahel, mil NSV Liidu ja nn Ida-Euroopa kommunistlike riikide koosluse tähistamiseks võeti kasutusele sõnapaar sotsialistlik sõprusühendus, mille riigid jagunesid slaavi ja mitteslaavi riikideks. SOTSIALISTLIK SÕPRUSÜHENDUS ­ Nii kutsus NSV Liit riike, kes jäid neile kuulekaks.' VMN ­ Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. See tekkis vastukaalus Lääne majandusabile, mida Ameerika Ühendriigid pakkusid

    Ajalugu
    thumbnail
    80
    pdf

    11. klassi ajaloo konspekt

    ● Tekkis jõud, kes võitlesid nii punaste kui valgete vastu. Nestor Mahno - Ukraina anarhokommunist, Ukraina revolutsiooni juht. Osalemise eest terroristlikus aktis mõisteti 1910. aastal surmanuhtlus, mis asendati tähtajatu asumisele saatmisega, vabanes 1917. aastal Butõrka vanglast Veebruarirevolutsiooni tulemusel antud amnestiaga. MAAILMAREVOLUTISOON ● Maailmarevolutsioon tähendas kommunistide püüdu haarata võim maailmas. ● Prooviti luua nõukogude vabariike Euroopas.(Ungaris) SÕDA POOLAGA ● 1909-1921 toimus Nõukogude-Poola sõda, mis lõppes enamlaste lüüasaamisega. ● Poola vägesid juhtis J.Pilsudski. KODUSÕJAS JÄID PEALE PUNASED ● 1920.aastaks oli suurenm osa Venemaast punaste kontrolli all ● Kodusõda lõppes 1922 TULEMUSED ● Inimelul polnud enam tähtsust ● Venemaa oli sõjast laostunud. ● Säilis inimeste jaotamine omadeks ja võõrasteks ● Nõukogude Venemaa jäi muust maailmast isoleerituks

    Ajalugu
    thumbnail
    28
    docx

    KÜLM SÕDA , RAUDNE EESRIIE

    KÜLM SÕDA , RAUDNE EESRIIE(LK 6-12) 1. DEFINEERI EHK SELGITA MÕISTE, NIMETUS VM JA ISELOOMUSTA  RAUDNE EESRIIE oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega, nagu piiride hermeetiline sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur jm. "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel.  KÜLM SÕDA oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt

    Ajalugu
    thumbnail
    41
    docx

    Ajalugu: imperialism kuni külm sõda

    I. MAAILM 20.SAJ AJALUGU 1. Imperialismiajastu ja uhiskond TL 19saj kordamine https://docs.google.com/document/d/1XKsRNFN_nwXxlbHn22JWukhirZy4A7DD44F3TkyBdZg/edit Euroopa monarh: Napoleon I (1804–1814/1815) 1) 1804 avaldati Napoleoni tsiviilkoodeks (eeskujuks paljudele Euroopa riikidele) 2) 1806 Reini liidu rajamine (väikeste Saksa riikide liit, aitas vähendada Saksamaa killustatust) 3) Napoleoni sõdade tulemusena reformiti mitmeid riike (juutidele anti kodanikuõigus) Viini kongress 1814-1815 ● Euroopa valitsemine peale Napoleoni surma(1821) ● Kõik euroopa riigid va Türgi ● Bourbonite dünastia taastamine Prantsusmaal ja Hispaanias Imperialismiajastu ● 19saj lõpul kujuneb imperialism - maailm jaguneb impeeriumiteks, suurriik proovib

    12. klassi ajalugu
    thumbnail
    26
    doc

    Maailm pärast teist maailmasõda

    KÜLMA SÕJA ALGUS Kuus aastat ja üks päev kestnus Teine maailmasõda jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ohvrite arvu ja purustuste poolest ületas see sõda mitu korda Esimese maailmasõja kaotused. Täpseid andmeid ajavahemikul 1939-1945 hukkunute kohta ei ole, mõnede ajaloolaste arvates sai ainuüksi Euroopas surma umbes 60 miljonit inimest, kusjuures kõige suuremaid kaotusi kandis NSV Liit ning seda mitte ainult sakslaste ja nende liitlaste käe läbi. Nõukogude Liidu juhid aitasid ise sellele kaasa, hävitades oma rahvast hukkamiste, surmalaagritesse saatmise ning ka oskamatu sõjalise juhtimisega. Näiteks läksid suured väeüksused rindel kindlasse surma ainuüksi sellepärast, et igasugune taganemine oli võrdsustatud reetmisega. Kui Esimeses maailmasõjas said surma peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid umbes pooled tsiviilisikud, kes hukkusid pommirünnakutes, surid nälga või keda hävitati

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun