Abstrakt on analüüsi tulemus. Analüüsides otsitakse vastust küsimustele mis?, kuidas?, Kuidas toimib?, mitu protsenti? Abstrakt on analüüsi lõpptulemus. See tähendab oluliste asjade leidmist ja näitamist, mis aga ei ole samas revolutsiooniline. Reaalsed teooriad otsivad vastust küsimusele: MIKS? See tähendab sügavama arusaamise ning selguse otsimist abstraktsel kujul esile tulnud olulisusele, mis on teooria konstruktiivne pool ja seotud kas oleviku või minevikuga. Teooria kriitiline pool puudutab arvusid ja väärtusi, mis on omal viisil seotud ka tulevikuga. Teooria ilma praktikata on poolik. Samas praktika ilma teoreetilise orientatsioonita annab heuristilisi elamusi, aga ei võimalda leida nähtustele seletust, mistõttu jääb arusaamatuks ka asjade sügavam tähendus. Seega ei ole teooriat ilma 12
kiire kättesaamise. Tefko Sarasevic (2009) defineerib infoteadust kui professionaalse ja teadustegevuse valdkonda, mis tegeleb informatsiooni ja infoobjektide, eelkõige salvestatud teadmiste, tõhusa edastamisega inimeste vahel sotsiaalses, organisatsioonilises ja individuaalse infovajaduse ja info kasutamise kontekstis. Seega on infoteadus teadus- ja professionaalse tegevuse valdkond, mis tegeleb informatsiooni tõhusa kogumise, säilitamise, otsingu ja kasutamisega. Infoteadus on seotud salvestatud informatsiooni ja teadmistega ning tehnoloogia ja teenustega, mis soodustavad nende protsesside haldamist ja informatsiooni kasutamist. Infoteaduse valdkonda kuulub inimkonna teadmiste salvestamise tagamine ja põhitähelepanu keskendub informatsiooni esitamisele, organiseerimisele ja otsingule. Erinevalt arvutiteadusest keskendub infoteadus sotsiaalsele ja inimfaktorile ning tähelepanukeskmes pole vaid tehnoloogia.
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt:
Kõik kommentaarid