100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 23 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-09-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
nadjakene
Õppematerjali autor
Lapse sotsiaalsete oskuste areng? Lapse sotsiaalsuse areng toimub õppimise kaudu. Laps õpib iseseisvalt ümbritsevat keskkonda uurides, suheldes erinevate inimestega ja eakaaslastega ning täiskasvanutelt juhiseid ja toetust saades. Kolmandaks eluaastaks kujuneb lapsel minapilt ning ta on valmis suhtes teistega õppima. Enamik 3-aastaseid lapsi oskab öelda: • mis ta nimi on • kelle laps ta on • mis talle meeldib • mis talle ei meeldi • mida ta oskab hästi • mida ta ei oska hästi
TALLINNA ÜLIKOOLI RAKVERE KOLLEDZ AP I Sotsiaalsete oskuste areng Referaat Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2016 Sotsiaalsete oskuste areng 1. Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas, kasvatuslikud eesmärgid. Sotsiaalset arengut ei saa lahutada kognitiivsest ja emotsionaalsest arengust, mis on väga tihedalt seotud lapse ealise ja individuaalse arenguga. Alushariduse rammõppekavas on õppe-ja kasvatustegevuste eesmärkides muude aspektide hulgas olulisel kohal välja toodud ka lapse sotsiaalne areng. Eesmärkideks on: soodustada lapse kasvamist aktiivseks, otsustus-ja valikuvõimeliseks, oma
1 Sotsiaalsete oskuste areng ning nende alaoskuste kirjeldamine Lapse sotsiaalne areng peab tagama ühiskonnas elamiseks vajalike sotsiaalsete oskuste ja pädevuste omandamise. Seepärast on sotsiaalsete teadmiste ja oskuste ning väärtushinnanguliste hoiakute kujundamine üks tähtsamaid kasvatus ülesandeid. Eelkoolieas on oluline kasvatusülesanne kujundada esmaseid sotsiaalseid oskusi: abistamist, lohutamist ja jagamist. Sotsiaalse oskuse liik Eeldatavad oskused Eeldatavad oskused Minu rühm Positiivsed käitumisviisid 3 aastased 5 aastased 3-5 aastased Suhtlemine eakaaslastega
mõjutavad õppimist. · Teadmised tunnetusest arenevad suhteliselt hilja. · Teadmistest üksi on oma tegevuse parandamiseks vähe, neid tuleb arvestada tegevuse reguleerimisel ja planeerimisel strateegiate valikul, ressursside otsingul ja eesmärkide püstitamisel; samuti oma tegevuse kõrvaltjälgimisel ning selle muutmisel vastavalt va- jadusele. 2. Õpilaste suhted eakaaslaste ning täiskasvanutega ja sotsiaalsete oskuste areng Õpilase eelsoodumused ja varasemad kogemused. Õpilase enda sees olevad valdkonnad, mida uurimused rõhutavad olulistena sotsiaa- lselt kompetentse lapse arenemises, puudutavad ennekõike: 1) emotsionaalsust ja emotsioonide kontrolli tõhusust ; 2) täidesaatvat funktsioneerimist ehk oma käitumise planeerimise ja kontrollimise tõhu- sust (vt ptk-d 4 ja 7 emotsionaalsetest ja käitumisraskustest;
Murdeiga alates 12-13 elauaastast • Varane täisiga 20-30 eluaastat • Keskmine täisiga 40-50 eluaastat • Hiline täisiga alates 60 eluaastast Arengupsühholoogia lätted I • John Locke (1632-1704) – laps sündides tabula rasa • Jean Jacques Rousseau (1712-1778) – lapsed kasvavad “looduse plaani” kohaselt Arengupsühholoogia lätted II • Teaduslik lähenemine tekkis 19. saj koos Charles Darwini evolutsiooniteooriaga: • Süstemaatiline arengu uurimine • Areng – lapse pidev kohanemine keskkonnaga • Iseseisva distsipliinina 1882 a. - Wilhelm Preyeri raamat “Lapse psüühika” • Laste arengu empiirilised uurimused • Alfred Binet – väikeste laste eksperimentaalne uurimine, vaimsete võimete testid • Mark Baldwin – lapse mõtlemise areng – staadiumid Areng – Bioloogiliselt määratletud, geneetiline protsess: Kasvamine ja küpsemine - Psüühika ja psüühiliselt vahendatud protsesside muutumine läbi interaktsiooni
märts Vanemlus ja vanemate rolli hindamine Vanemlus ja lapse heaolu: lapsevanem ehk vanem (parent) on isik, kellel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest (EV põhiseadus, 1992) ning tagada nende õigused ja heaolu (Lastekaitseseadus, 2014). Lisaks bioloogilistele vanematele loetakse vanemaks ka lapsendaja ning kasuvanem (Avaliku teenistuse seadus, 2012). Lapsevanemaks olemine on suur vastutus, sest vanemast sõltub lapse heaolu ja areng. Lapse heaolu (child well-being)- lapse hüveolu, õnnelikkus ning elukvaliteet, mis väljendub/peegeldub selles, kuivõrd on talle tagatud tema inim- ja kodanikuõigused, sotsiaalne õiglus ja kodanikuühiskonnas osalemine ;positiivne mõiste. Lapse heaolu tagavad kolm omavahel seotud võrdselt olulist süsteemi: *lapse arenguvajadused *vanemlikud oskuseid neid vajadusi tagada *perekondlikud ja keskkondlikud tegurid. Esmane
kaotati. - Termin tuli taaskasutusele 90ndatel. Sotsiaalpedagoogika eraldiseisev distsipliin, mille eesmärgiks on sotsiaalsete probleemide pedagoogiline lahendamine ja leevendamine. (Hämäläinen, 2001) Preventatsioon e ennetamine kas mahub siia definitsiooni sisse? Leevendamine on samuti ennetamine, et ei läheks hullemaks. Kuna on eraldiseisev distsipliin, eeldab ka eraldi nõudeid (teooriat, termineid jne): Sotsiaalpedagoogika pakub sotsiaalsete probleemide tekkele ja dünaamikale teoreetilise raamistuse ja tõlgenduse ning loob strateegiad nende pidurdamiseks ja leevendamiseks. (Hämaläinen) Sotspedag algusaastaid iseloomustas idealism ja vähene tähelepanu teaduslikkusele. (Lorenz, 2008) Igapäevane praktika ja teadus peavad olema pidevas ühenduses. (Mikser, 2006) Hämäläinen käsitleb sotsiaalpedagoogilist praktikat tegevusena, mille eesmärgiks on: Vältida ja leevendada sotsiaalset tõrjutust
haridusfilosoofia. Pedagoogika on teadus inimese kasvatamisest või kasvatamisoskusest, see sõltub ühiskonnast ja kontekstist. Kasvatus annab inimesele võimaluse ja eristab teda loomast. Kasvatuse põhiküsimus on alati indiviidi arengu mõjutamine see, mis on inimese puhul potentsiaalselt võimalik, teostub suuresti kasvatuse kaudu. Sõna ,,sotsiaalne" omab kolme tähendust: (1)ühiskondlik näiteks ühiskonna sotsiaalsete struktuuride või sotsiaalsete probleemide tähenduses; (2)kollektiivne ja inimeste interaktsiooni puudutav näiteks võib rääkida lapse sotsiaalsest arengust, mõeldes selle all inimeste ühiseluks tarvilike oskuste arengut; (3)solidaarne, teistele tähelepanu pöörav ja hädasolijate aitamisele suunatud näiteks indiviidil võib selles tähenduses olla ,,sotsiaalne meelelaad". Samuti võib ühiskonnaelus ja poliitikas rõhutada sotsiaalseid aspekte.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid