mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite üleminekualadel ning muidugi sobimatud maaharimisviisid. Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine vaesestavad mulda ja soodustavad tuuleerosiooni. VAESUS Vaesus on täisväärtusliku elu alalhoidmiseks vajalike piisavate materiaalsete ja ka kultuuriliste vahendite puudus. Jagatakse absoluutseks ehk primaarseks vaesuseks ja suhteliseks ehk sekundaarseks vaesuseks. Absoluutne vaesus viitab sellele, et rahuldamata on esmatähtsad vajadused elu alalhoidmiseks puuduvad toit ja peavari. Suhteline vaesus on olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset või üldiselt aktsepteeritud ja soovitud taset. Inimesed võivad kogeda end suhteliselt vaestena ka siis, kui nad ei kannata puuduse all, kuid samas elavad teised inimesed märkimisväärselt jõukamalt. See määratlus ei seosta
TALLINNA ÜLIKOOLI HAAPSALU KOLLED Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt Saskia Püümann 2016 Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Tänapäeva sotsiaalprobleemid:...............................................................................................................5 Erinevad probleemid:.......................................................................................... 5 Eesti institutsioonide poolt kasutatavad definitsioonid:......................................6 SOTSIAALSED VAJADUSED (needs) (I)..................................................................6 SOTSIAALPROBLEEM.................................................
Mitu protsenti Eesti elanikest on mitteeestlased? 2000. aasta rahvaloendusel moodustasid Eesti elanikkonnast Eesti rahvusest inimesed 67,9%. Eestis oli alalisi elanikke 142 rahvusest, millest 72 rahvuse esindajaid oli Eestis alla kümne isiku. Enim olid Eestis esindatud järgmised rahvused: venelased (25,6%), ukrainlased (2,1%), valgevenelased (1,3%) ja soomlased (0,9%). 8. Nimeta 3 sotsiaalprobleemi maailmas. Sotsiaalprobleemid on ühiskonda puudutavad ja sekkumist nõudvad probleemid, nt vaesus, tööpuudus, kuritegevus, alkoholism, narkomaania, kodune vägivald, inimkaubandus, rassi- ja etnilised konfliktid, iive. 9. Mida tähendab mcdonaliseerumine, amerikaniseerumine? Macdonaldiseerumine on protsessi, kus inimesed hakkavad üha enam tarvitama kiirtoitu. Mitte ainult seele pärast et see tuleb neile odavam vaid sellepärast et nii tuleb tootmine odavam. Selle taga seisab rahvusvahelise kapitali suuremal või vähemal määral teadvustatud poliitika
grupikonfliktidega peab arvestama iga keeruline ühiskond. 3. Pluralistid kaitsevad poliitilisi pluralismi väärtusi. 4. Pluralistid on teadlikud ühiskonna ohtudest, kus on domineerivamaks motiiviks isiklik huvi ja puuduvad traditsioonilised väärtused. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm.) 1. Vaesus Täisväärtusliku elu jaoks puuduvad nii materiaalsed kui ka kultuurilised vahendid. Vaesus jaotub2 -ks : 1. Absoluutne e.primaarne vaesus 2. Suhteline e.sekundaarne vaesus Absoluutne vaesus rahuldamata on esmatähtsad vajadused,st. puudub toit ja peavari Suhteline vaesus elamistingimused on alla ühiskonna keskmise elutaseme. 2. Tööpuudus Inimestel puudub töö ning nad ei leia ka seda.
grupikonfliktidega peab arvestama iga keeruline ühiskond. 3. Pluralistid kaitsevad poliitilisi pluralismi väärtusi. 4. Pluralistid on teadlikud ühiskonna ohtudest, kus on domineerivamaks motiiviks isiklik huvi ja puuduvad traditsioonilised väärtused. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm.) 1. Vaesus Täisväärtusliku elu jaoks puuduvad nii materiaalsed kui ka kultuurilised vahendid. Vaesus jaotub2 -ks : 1. Absoluutne e.primaarne vaesus 2. Suhteline e.sekundaarne vaesus Absoluutne vaesus rahuldamata on esmatähtsad vajadused,st. puudub toit ja peavari Suhteline vaesus elamistingimused on alla ühiskonna keskmise elutaseme. 2. Tööpuudus Inimestel puudub töö ning nad ei leia ka seda.
müüks või pakuks müügiks) teise poolt loodut. Et autoril säiliks oma loodu üle ainuõigus senikaua, kuni ta seda soovib. 12.Kuidas mõjutab tööturgu rahvastiku vananemine? Vananeva rahvastiku mõju tööturule on negatiivne. Tõuseb pensioniiga ning sellepärast peavad järjest vanemad inimesed jääma kauemaks tööturule. Riigil jääb puudu spetsialistidest, sest vanaduses ei suudeta oma tööd aenam efektiivselt teha. 13.Kumb on ühiskonnale suurem probleem: kas tööpuudus või tööjõupuudus? Põhjendage oma vastust. Suurem probleem on tööpuudus, sest kasvav tööpuudus on iseloomulik majanduslanguse ja kriisi perioodidele ning toob kaasa palgatõusu peatumise või isegi alandamise. 14.Mis on tööpuudus? nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näitajat, niisuguste inimeste osakaalu tööjõus. 15.Mis on tööjõupuudus
Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse Eksamiküsimused 1. Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused Sotsiaalsed probleemid on probleemid, mis puudutavad ühiskonna tervikut, näiteks vaesus, tööpuudus, inimkaubandus, madal iive, alkoholism ja narkomaania, kuritegevus, rassi- ning etnilised konfliktid, rahvastiku vananemine jpm. Selle üle, mis sotsiaalseid probleeme tekitab või kas mõned neist on fundamentaalsemad kui teised, võibki jääda vaidlema. probleeme põhjustab vaesus,abitus,hälbivus(kas majanduslik, vaimne või füüsiline) Kaks põhjuste ringi, mis tekitavad inimeste vahel ebavõrdsust: inimeste võimed ja oskused inimeste valikud (kui hästi ta oskab oma võimeid tööturul realiseerida) 2. EV Põhiseaduse eesmärgid Põhiseadus loob raamistiku, millele peavad vastama kõik alamal seisvad seadused, Põhiseadus annab seadusandjale siduvad suunised riigi põhikorra aluste kohta.
1) aitavad süstematiseerida olemasolevat informatsiooni kuritegevuse kohta ja pakuvad lähtekohti uuteks uuringuteks 2) võivad olla kuritegevuse kontrolli, vähendamise või ärahoidmise programmidele teoreetiliseks aluseks Teooriate rühmad: 1) bioloogilised 2) ühiskondlikud 3) hüpoteetilised sisemised psüühilised struktuurid 4) indiviidi kogemuse omandamine ja isiksuse kujunemise protsessiga seotud Emile Durkheim üks esimesi, kes püüdis selgitada, et kuritegevus on ühiskonnas normaalne nähtus. Kuritegevuse likvideerimiseks on vaja kõik inimesed suruda täielikult ühtsete käitumisreeglite alla. See aga teeb arengu võimatuks, sest igasuguse sotsiaalse arengu eeltingimus on muutused inimeste käitumises, mis on ühesugususe korral võimatu. Rober K Merton ta näitab reljeefselt, kuidas ühiskond ise, püstitades oma liikmete ette eesmärke, kuid jättes välja nende eesmärkide saavutamiseks vajalike vahendite
Ühiskonna sotsiaalne struktuur Ühiskonna sotsiaalne struktuur on inimeste kategooriate vaheliste domineerimissuhete süsteem. Pluralism i olemus ja tähtsus Pluralism arvamuste, veendumuste paljusus. Pluralism Mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus. Sotsiaalsed probleemid Ühiskonda puudutavad ja sekkumist nõudvad probleemid, nt vaesus, tööpuudus, kuritegevus, alkoholism, narkomaania, kodune vägivald, inimkaubandus, rassi- ja etnilised konfliktid, iive. Näiteid Probleem Probleemi põhjus Rakendatav abinõu Ülerahvastumine (Aafrika, Suremuse langus. Pereplaneerimine. Aasia) Teaduse areng. Teavitamine Toitumistingimuste rasestumisvastastest paranemine
TÖÖTAJAD TÖÖOTSIJAD Palgatöölised Töötud, kes soovivad Pensioniealised, leida tööd õpilased, heitunud (töötud, kes on kaotanud usu leida tööd) Majanduses esineb kaks olukorda: Tööpuudus (kui tööturul puudub töökohti) ja Tööjõupuudus (kui tööturul puudub spetsialiseerinud inimesed). Eksisteerib ka tööränne ehk töömigratsioon, mis on rändevorm, mille tulemusena inimesed lähvad tööle teise regiooni või riiki. Positiivne (tööpuuduse vähenemine, töökogemuste omandamine, välismaiste kontaktide loomine), negatiivsed pooled (struktuurne tööpuudus [inimkapital ei rahulda tööjõu nõudlust – minek tööstus üle
individuaalsed kui ka struktuursed (ühiskondlikud). Ühiskonnal roll elujärge parandada. Inimestega koostöö nende edukuse edendamiseks. -- Sotsiaalprobleemid: Haigused ja kriis tervishoiusüsteemis – eesti tervishoiusüsteemis kriisi ei ole, kuid on kriisi oht. Teemasid millega ei tegeleta või tegeletakse vähe on mitmeid. Ülalpeetavaid palju. Alkohol ja teised meelemürgid – probleem tervise vaatepunktist. Vägivald ja kuritegevus Pereprobleemid Noored ja vanad Rassi- ja rahvusprobleemid Sooline ebavõrdsus Seksuaalne sättumus – probleemiks siis, kui tekitatakse konfliktisituatsioon. Majanduslik toimetulek Töö ja töötus Haridusprobleemid Linnastumise kriis Rahvastiku- ja keskkonnaprobleemid Teadus ja tehnoloogia Ülemaailmsed konfliktid Globaliseerumine, s.h. Globaalne majandus --- Sotsioloogi põhiparadigmad:
teataval territooriumil mitmeil erinevail, kuid omavahel võrreldavail ajavahemikel. Dünaamika näitab tõusu või langust, samuti selle suhtelist püsivust teatavail ajavahemikel teatavates paikkondades. 2. kuritegevuse etioloogia on kriminoloogia üks haru, mis uurib kuritegevuse põhjusi. Põhjuste uurimine ja liigitamine sõltub sellest, millisest kontseptuaalsest alusest lähtutakse. Tänapäeval ollakse kindel ühes asjas kuritegevus on paratamatu ja selle täielik likvideerimine ei ole võimalik. Kriminaalpoliitika võimuses on kuritegevust üksnes tõkestada või piirata, seda kontrolli all hoida, mitte aga täielikult likvideerida. On koguni teooria (Emile Durkheim), mille kohaselt kuritegevus on mitte ainult paratamatu, vaid ka normaalne ja vajalik. Kuritegevuse põhjuste käsitlus sõltub aga sellest, kas lähtuda kriminoloogia sotsiaalsest või antropoloogilisest suunast
tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Demokraatlik valitsemine, kapitalism, võimude lahusus. Globaliseerumine (üleilmastumine) kogu maailma haarav majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku integreerumise protsessist, , mille tulemusel suureneb maailma eri piirkondade vastastikune seotus. Globaliseerumise käigus suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus. b) Infoühiskond, teadmusühiskond, postindustriaalühiskond, näited. Infoühiskond- ühiskond, kus on oluline info kättesaadavus ja otstarbeline töötamine. Tööhõive: infotegnoloogia ja kõrgtehnoloogia. Väärtused: infotehnoloog, it-spetsialist, teadmised, tehnoloogia. Perekond: mittetäielik pere, omasooliste abielu. Eesti, tedlasi kasutatakse otsuste tegemisel. Teadmusühiskond- ühiskond, mis tugineb uuringutele ja teaduslikele analüüsidele, tööl
.......................................................................................................73 Resume.........................................................................................................................................74 3 SISSEJUHATUS Kuriteoennetuse viktimoloogiline suund on erakordselt perspektiivne kuritegevuse vastu võitlemise alaliik, võttes arvesse, et kuritegevus kujutab endast peamisi ühiskonda, selle demokraatlikku ja majanduslikku arengut ohustavaid tegureid XXI sajandil. Käesoleval ajal, kui kriminoloogia käsutuses on olemas vajalikud materjalid kurjategija isiku ja tema käitumise kohta, säilib endiselt vajadus andmetes nende kohta, kes on langenud vägivalla või varguse ohvriks. Andmed nende isikute kohta, nende isikuomaduste analüüs, taoliste andmete üldistamine koos kurjategija isikuomaduste uurimisega saab aidata paremini määrata
1 20.Eeskujuliku tervisekäitumise põhimõtted (programm 2011-2015, RTA jm).......................21 21.Eesti hariduspoliitika eesmärgid (programm 2011-2015)....................................................23 1.Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused Sotsiaalsed probleemid on probleemid, mis puudutavad ühiskonna tervikut, näiteks vaesus, tööpuudus, inimkaubandus, madal iive, alkoholism ja narkomaania, kuritegevus, rassi- ning etnilised konfliktid, rahvastiku vananemine jpm. Selle üle, mis sotsiaalseid probleeme tekitab või kas mõned neist on fundamentaalsemad kui teised, võibki jääda vaidlema. probleeme põhjustab vaesus,abitus,hälbivus(kas majanduslik, vaimne või füüsiline) Kaks põhjuste ringi, mis tekitavad inimeste vahel ebavõrdsust: inimeste võimed ja oskused
Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine.
tööturud, mis tekitavad mitte ainult majanduslikke, vaid ka sotsiaalseid probleeme. Eluteooria töölisi saab klassifitseerida asukoha, oskuste ja ka oskuste taseme järgi. Tööturg jaguneb taseme ja geograafilise regionaalsuse alusel. Inimesed püüavad liikuda karjääriredelil ülespoole. Olgugi, et allapoole liikumine on lihtsam on see ka vastumeelsem. See tähendab seda, et inimene surutakse või ta liigub madalama klassifikatsiooni lahtrisse. Erinevates lahtrites on erinev tööpuudus. Liikumine perifeeriast keskuseni on raskem, kuid enamus seda taotleb ning teeb selle nimel pingutusi. Et allapoole liikumine on kergem, toimib ka palk tasakaalustava jõuna ainult perifeerias. Kaasaegsetele alternatiivsetele teooritele toetumine tähendab seda, et ollakse veendumusel tööturu võimetuses jõuda iseseisvalt tasakaalu. Selleks, et tööturg tasakaalu jõuaks, tuleb luua vastav mehhanism. Mehhanismide loomiseks tuleb vaeva näha ja sihipäraselt tegutseda,
- Kahanemine majandusliku restruktureerimise tõttu - Kõrgem elatustase, tarbimisvalikute sarnasus keskklassiga – „keskklassistumise tees“ o Alamklass - Marginaliseeritud ja tõrjutud: nt pikaajalised sotsiaalametite kliendid; pikaajalised töötud; kodutud; etnilised vähemused, immigrandid - Sotsiaal-ruumiline segregeeritus: „gettod“ (USA suurlinnad) – mitmene tõrjutus (vaesus, madal haridustase, kuritegevus, piiratud ligipääs linna infrastruktuurile igas mõttes, töötus) – vastavate gruppide piiratud sotsiaalne, poliitiline ja majanduslik integreeritus ühiskonda 8) Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?) 9) Sotsiaalse mobiilsuse liigid: vertikaalne, horisontaalne, põlvkondadesisene, põlvkondadevaheline, struktuurne mobiilsus o Vertikaalne mobiilsus – liikumine sotsiaalses hierarhias, ülenev/alanev
Rituaal - Sümboolne tähendus Personaalne seltskondlik (sotsiaalne) Kohvi kui legaalne narkootikum, stimulant Lääne kultuuris Rahvusvaheline kaubandus, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel Viitab ajaloolistele sotsiaalsetele ja majanduslikele suhetele Elustiili valikud millist kohvi juua - globaliseerumine Näide tööpuudus: olla töötu tähendab suuri isiklikke probleeme. Olukorras, kus suur hulk inimesi ühiskonnas on töötud, muutub see juba ühiskondlikuks probleemiks ja viib muutusteni hariduspoliitikas, mis kergendavad indiviidide isiklikke probleeme ja taastavad korra ühiskonnas. Näide abielulahutus: Abielulahutus on isiklik probleem, aga juhul kui üks igast kahest täna abiellunud paarist lõpuks lahutab, on see juba ühiskondlik probleem. 4
teises peatükis tuuakse välja üks kriminaalkäitumisevallandajat ning uuritakse eelsoodumusi; kolmandas peatükis tuuakse välja teine kriminaalse käitumise vallandaja ning uuritakse eelsoodumusi; neljandas osas analüüsitakse uuringuga tõestada üritatud hüpoteese uurimisobjektide abil. 5 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE 1.1 Kriminaalne käitumine Kriminaalne käitumine on kuriteo toimepanek. Kuritegu on tegu või käitumine, mis on kriminaalseadusega keelatud ja karistatav. Mõiste hõlmab erinevaid määratlusi: kuritegevus kitsamas mõttes, st kuriteod, mis on määratletud riikide krimiaalkoodeksis (nt tapmine, vägistamine, teatud salakaubandus); vähemtõsised kuriteod, mis esinevad tegelikult sagedamini (nt vargus, varastatud asjade omamine, vägivallateod, pettus, kelmus);
palka. Tööjõu nõudlus näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta. Tööjõu pakkumine näitab, kui palju on inimesi, kes tahavad töötada mingi kindla palga eest. Tasakaal on olukord, kus ettevõte soovib palgata teatud arv töölisi teatud palgaga ja töölised on nõus sellise palgaga töötama ehk tööandja ja töötaja soovid langevad kokkul. Kui tööjõu pakkumine on suurem tööjõu nõudlus, siis tekib tööpuudus (kui töösoovijaid on rohkem kui töökohti antud palga juures). Kui tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine, siis tekib tööjõu puudujääk (kui töökohti on rohkem kui töösoovijaid antud palga juures). Tööhõivemäär on protsentides väljendatud suhtarv, mis näitab kui palju on töötajaid tööjõu hulgas. See saadakse kui tööga hõivatud inimeste arv jagatakse tööealiste inimeste arvuga ja korrutatakse 100 %.
elukeskkonna. Meditsiini- ning politseistatistika andmetest selgub, et viimastel aastatel on Eestis narkootikumide tarvitamine järsult kasvanud ennekõike laste ja noorte seas. Heroiini, amfetamiini ning teiste uimastite tarvitamise tagajärjeks pole ainult nende ainete tarbimise käigus isikule tekitatud tervislikud ja sotsiaalsed kahjud, vaid ka kasvav kriminaalsuse tase ning B-, C-hepatiidi ja HI-viiruse levik ühiskonnas, mis on otseses seoses narkomaania probleemiga. Narkootikumide kontrolli strateegia toimimiseks on oluline vähendada kahjusid, mida tekitab inimesele ning ühiskonnale narkootikumide tarvitamine. Selleks, et uimastisõltuvuse kui haiguse korral oleks võimalus pikaajaliseks remissiooniks ja sotsiaalseks integratsiooniks, on oluline raviteenuse osutamise struktuuride väljaarendamine. Arvestades rahvusvahelist kogemust, on uimastisõltuvuse ennetamine
!!) on olulised mõjurid. Säästlikud hoiakud saavad käitumist mõjutada vaid siis, kui alternatiivsed võimalused on kättesaadavad. Indiviidi positsioon sotsiaalsetes struktuurides kujundavad inimeste vajadusi ja tahtmist, aga ka võimalusi reisida. Maakasutus ja teenuste kättesaadavus piiravad ja võimaldavad transpordikäitumist. Sotsiaaltöö, inimene, ühiskond Sotsiaaltöö peab tegelema tagajärgedega: tõrjutus, töötus, vägivald, lagunevad pered, hoolimatus, vaesus, kodutus, haigused ja puuded. Sotsiaaltöö ülesanne on hoolitseda, et igal inimesel oleks katus pea kohal, piisav sissetulek põhivajaduste rahuldamiseks, võimalused aktiivseks osalemiseks ühiskondlikus elus. Sotsiaaltöö sünd: 19.saj lõpul, kui toimus suur sotsiaalmajanduslike ja kultuuriliste muutuste periood. Põhjused: tööstuse kiire areng, linnastumine; traditsiooniliste kogukondade lagunemine; sotsiaalsed probleemid, nagu alkoholism, vaesus, prostitutsioon, vägivald;
Survegrupp võib kasutada kas kaudset survet, mõjutades avalikku arvamust või otsest survet, püüdes mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid jm tippametnikke. Survegrupp ei ole sotsiaalne liikumine, mida iseloomustab piiritlemata liikmeskond ja umbmäärane ülesehitus. o Sotsiaalsed probleemid Sotsiaalne tõrjutus SEISUND, MILLE PUHUL INIMENE EI OSALE ÜHISKONNA HÜVEDEJAOTUSES, VÕIMUSUHETES EGA KULTUURIELUS. Sotsiaalse tõrjutuse 1 näitaja on vaesus mida ulatuslikum on riigi sekkumine tulu- ja sotsiaalpoliitikasse, seda tõhusamalt on vaesust leevendatud. Nt Eesti vs Rootsi. Sotsiaalseks tõrjutuseks loetakse ka olukorda, kus inimesel on rahalisi vahendeid toimetulekuks, kuid tal puuduvad sotsiaalsed sidemed ja sotsiaalne kaasatus. Nt puudega inimene, kes oma liikumisvõimetuse tõttu ei saa käia avalikes kohtades ega osaleda üritustel. Sotsiaalse tõrjutuse põhjused: · Töötus · Erivajadus · Kuulumine vähemusrühma
bioloogiliselt kasulik Herbert Spencer Esitas oma nägemuse ühiskonnast: · Ühiskond eksisteerib kui organism · Toimub sotsiaalne evolutsioon Analoogia bioloogilise organismiga = Sotsiaalne tervik Herbert Spencer Ühised tunnused bioloogilisel organismil ja ühiskonnal: · Kasvavad oma elutegevuse jooksul · Struktuur muutub keerulisemaks · Muutusega diferentseeruvad funktsioonid · Muutustega koos: vastastikune koostöö, toime, areng suurem sõltuvus üksteisest · Kui terviku tegevus häiritud, siis osad võivad teatud ajal oma tegevust jätkata Herbert Spencer Erinevad tunnused on: · Organismi osad on füüsiliselt seotud; ühiskonna koostisosad vabad ja laiali pillatud · Mõtlemine ainult ühes organismi osas; ühiskonnas mõtlevad kõik inimesed · Bioloogilises organismis eksisteerivad elemendid terviku jaoks; ühiskond eksisteerib oma liikmete hüvanguks. Herbert Spencer · Ühiskond
näha igapäevaste sündmuste taga olevaid ja neid mõjutavaid makroprotsesse: 1) isiklik kogemus; 2) ühiskondlik kogemus. 4. Ülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms. Püüdke mõelda erinevate eluliste situatsioonide peale. TEINE OSA: tooge näide selle kohta kuidas indiviidi isiklik probleem võib muutuda ühiskonnas probleemiks. (nt alkoholism, töötus jne) Nt kohvi joomine: isiklik kogemus: rituaal, personaalne või seltskondlik, valik, millist kohvi juua. Ühiskondlik kogemus: kohvi, kui legaalne narkootikum, rahvusvaheline kaubandus, sotsiaal- ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel, ajaloolised, majanduslikud, sotsiaalsed suhted. Nt hammaste pesemine: isiklik kogemus: rituaal, personaalne või seltskondlik, valik, millist hambapastat kasutada.
klassid ja sotsiaalsed grupid; rahvastiku sooline ja ealine jaotus. Pluralism Poliitikas ideede, arvamuste, poliitiliste jõudude ja huvigruppide mitmekesisus. Pluralistlikus ühiskonnas austatakse õigust olla erinev, ollakse valmis dialoogiks ja väärtustatakse koostööd. Sotsiaalne tõrjutus seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvede jaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus. Sotsiaalse tõrjutuse näitajad: vaesus, sotsiaalsete sidemete ja kaasatuse puutumine. Tõrjutuse põhjused: töötus, erivajadus, vähemusrühma kuulumine, piirkondlikud tulu- ning infrastruktuuri erinevused. Heaoluriik riik, milles on saavutatud enamiku elanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus. Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Riik täidab kõigele muule lisaks ka sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib majandust.
· Laiemas tähenduses on ühiskond midagi enamat kui riik; riik on üks ühiskondliku elu vorme Ühiskonnatüübid (elatusvahendite hankimise viisi alusel) · Kütid ja korilased · Aiaviljelus (hortikulturalism) · Karjakasvatus · Põllumajandus · Industriaalne · Postindustriaalne Kütid ja korilased · Kõige varasem ühiskonnatüüp · Tänapäeval seda väga palju enam ei ole · Sõltuvus loodusest - ise midagi ei toodeta ega kasvatata · Kütivad loomi ja korjavad taimi · Liikuv eluviis · Kung (Aafrika) ja aborigeenid (Austraalia), Selk'nam (Lõuna-Ameerika) · Väikesed grupid kuna sõltutakse loodusest, pole võimalik väga suurtes gruppides elada, sest loodus ei suuda neid ära elatada · Eraomandi puudumine ei ole asju, mis kuuluks ühele konkreetsele inimesele · Nimetatud ka primitiivseks kommunismiks
Ta leidis, et sotsioloogia on teadus, mis uurib ühiskonda. Comte arvates on sotsioloogia aine teistsugune, ta leidis, et sotsioloogia on teadus, mille ülesandeks on uurida inimintellekti ja moraali determineeritust e mõjutatust sotsiaalsest keskkonnast e ühiskonnast. Comte pööras suurt tähelepanu sotsioloogia positiivsele käsitlemisele, sest ta leidis, et igasugune teadus peab tulema praktikast, ja kui ta seda teeb, siis on ta positiivne teadus. Inimintellekti (tarkuse) ja moraali sõltuvus seos tingitus ühiskonnast. Leidis, et inimintellekt ja moraal omavad ühiskonnaga teatud sidemeid. Need on mõjutatavad ühiskonna poolt. Peab uurima seost nende kahe vahel. Et seda moraali ja intellekti uurida tuleb üritada läbi viia empiirilisi ehk praktilisi uuringuid. Sot. peab olema empiiriline teadus. See mis on praktikas võetud, see on positiivne (seos positiivse õigusega riigis hetkel kehtiv õigus) Positiivne sellepärast, et see on reaalne
Tehased toodavad alla võimsuse ja tööpuuduse tase on väga kõrge, siis majanduskasv pidurdub ja SKT võib väheneda. Paljud ettevõtted pankrotistuvad. Kuna tööd ei ole, siis on ka tarbimine piiratud, elatustase on madal. 42. Majandustõus Majanduslik tõus on tegeliku SKP tõus potentsiaalse suhtes. Majandustõus on kogutoodangu kasv teatud perioodi jooksul. *Majandustõus on majanduse toibumisperiood. Tajudes tingimuste paranemist, hakkavad ettevõtted oma tegevust laiendama. Tööpuudus väheneb, sest uusi ressursse on tootmisse jälle vaja. Enamik majanduskasvu perioode kestab vähemalt kolm aastat. 43. Mikroökonoomika Mikroökonoomika kirjeldab täielikult või mittetäielikult konkureerival turul oma kasulikkust maksimeerivaid majandussubjekte. *Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel. 44. Makroökonoomika Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite (majapidamised,
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Kui sotsioloogia võtab �
Veel on meie president riigikaitse kõrgeim juht, ta võib süüdimõistetuile armu anda, algatab näitks õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmist jne. Võtab vastu seadusi Kohtuvõim Kohtuvõim eraldatud, kuna teostab 2 teise võimu suhtes järelvalvet. Eesti kohtusüsteem Et õiguse mõistmisel võimalikult vähe vigu oleks, on kohtusüsteem 3 astmeline: I ASTE: a) Maakohtud (Harju, Tartu, Pärnu, Viru)- arutavad tsiviilprobleeme, kriminaalasju, süütegusid: 1) kuritegu 2) väärtegu b) Halduskohtud (Tallinn, Tartu) tegelevad inimeste ja riigi vaheliste probleemidega II ASTE- Ringkonnakohus Apellatsioonikaebus- I astme kohtuotsuse edasikaebus II astme kohtusse, vaatab üle kohtunikekolleegium (3), uuritakse tõendeid + sisu: 1) tühistatakse 2) lükatakse apellatsioon tagasi Kõige kõrgem ehk III ASTE- Riigikohus (Tartus Toomemäel) Kassatsioon- riigikohtule esitatud kaebus
majandussektorite seoste problemaatika. Protsesse vaadeldakse kogu majanduse (riigi) tasandilt (majapidamised koondatakse majapidamissektoriteks, ja ettevõtted ettevõttesektoriteks). Uurib majanduse kui terviku käitumist, keskendub kõigi üksikute majandussubjektide individuaalsete tegevuste koosmõju uurimisele. Uurimisobjektiks on kogunõudlus ja kogupakkumine kaubaturul, koguprodukti maht ja selle kasv, üldine hinnatase ja selle muutused (inflatsioon), tööpuudus, rahaturg jne. Oluline roll on valitsuse poliitikal. Majandusmudel ettekujutus tegelikest majandusprotsessidest, mis on taandatud ühe konkreetse valdkonna tähtsamatele seostele. Tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, seepärast püütakse seda analüüsides lihtsustada ja arvestada vaid väikest kõige olulisemat osa tegelikkusest. Saadud lihtsustatud mudeli analüüsi tulemused pole enamasti tegelikkuses seetõttu kontrollitavad (ei pruugi kehtida need eeldused)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
