...........................................................8 II Reklaamipsühholoogia lähtealused......................................................................9 2.1 Reklaami psühholoogiline olemus......................................................................9 2.2 Reklaamipsühholoogia ,,kuldreeglid"................................................................11 2.3 Reklaamsõnumi ülesehitusest............................................................................12 2.4 Reklaam, kui protsess.........................................................................................14 2.5 Reklaam ja hoiakute muutmine..........................................................................15 2.6 Margiteadvus......................................................................................................17 III Mõjumehhanismid & psühholoogilised efektid................................................18 3.1 Mõjumehhanismide üldliigitus................................
Reklaamiõpetuse eksami küsimused ja vastused. 1.Mida tähendab mõiste reklaam? Termin reklaam tuleb ladinakeelsest sõnast reclamare, mis tähendab karjuma,vastu hüüdma. Reklaam-see on ideede, kaupade või teenuste mitteisiklik tutvustamine ja propaganda tellija ülesandel. Kasutatakse raadiot, televisiooni, ajalehti, müürilehti, postitatavaid prospekte, bussiplakateid, katalooge, tetamikke, programme, ringkirju jms. Reklaamitööd on samastatud tihtipeale kogu turundustegevusega. Tegelikult on reklaam vaid müügitoetuse üks meetmeid, kusjuures toetus on turunduse kui terviku osa
Protsessiliigid: - Materiaalsed (nt väed viiakse Iraagist välja) osalised: agent, siht (nt valitsus toob väed Iraagist koju) – on tegija ja see, mille või kelle suhtes tehakse. Kas on lauses kirjeldatud aktiivsena (agent) või passiivsena? metafoorne agent (nt kujunduse ühtlustamine lihtsustab rahatähe äratundmist) – kas toimija on inimlik tegutseja (agent) või on metafoor (asi, nähtus, mis protsessidele mõju avaldab)? Toimumisprotsessid (nt koalitsioon lagunes). - Mentaalsed: 1) Mõtlemisprotsessid (nt valitsus mõtleb tuleva aasta eelarve peale) 2) Tundmisprotsessid 3) Tahtmisprotsessid 4) Tajumisprotsessid (nt koalitsioon näeb vajadust) - Suhteprotsessid – kellegagi ei juhtu midagi, vaid keegi lihtsalt on 1) Atributiivsed (nt Eesti on väike) 2) Identifitseerivad (nt demokraatia aluseks on inimeste võrdsus)
täidetust.Terviklikkust iseloomustab süsteemi jaoks ühtne funktsioon, eesmärk, otstarve jne, mis võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana. Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused. Süsteemid võivad olla füüsikalised, bioloogilised, sotsiaalsed, mõttelised, abstraktsed, algoritmilised jne. http://www.dcc.ttu.ee/automaatika/LAS/SILTERM.html#s Kommunikatsioon on sotsiaalsüsteemi üks algelementidest. MIS ON REKLAAM? ... on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. C.Bovee, W. Arens (1989). Contemporary Advertising ... On tarbijale suunatud kaupade v teenuste tasuline avalikustamine D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria ..
Võrdõiguslikkuse Komisjon) on piisavalt aega ning ka ehk tahtmist kontrollida paragrahvis 8, lõige 1 sätestatut. Sellega keelatakse avalikustada reklaami, mis kujutab või süvendab naiste ja meeste vahelise ebavõrdsust kujutavaid stereotüüpseid soorolle, samuti reklaami, mis on üht sugu halvustav või mõjub ühe soo inimväärikust alandavalt. Siinkirjutaja peab seda punkti üsna oluliseks, sest ühelt poolt on reklaam ühiskonnakorralduse peegeldus ning teisalt on reklaam ka see, mis arusaamu kujundab. Ühtegi seadust ei täideta enne, kui selle normid on isiklikul tasandil aktsepteeritavad. Suhteliselt loosungi tasandile jääb paragrahv 9, lõige 1, mis ütleb, et riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutused on kohustatud naiste ja meeste võrdõiguslikkust süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendama. Nende ülesanne on 6
Üritati teada saada, kas osa inimesi on endast teadlikumad, kui teised. Selleks kasutati küsimustiku abi, mis mõõtis kahte aspekti: privaatset ja avalikku mina. Privaatset mina mõõdetakse küsimustega kuivõrd inimene jälgib oma tundeid, kui palju mõeldakse oma tegutsemise motiivide üle jne. Avalikku mina mõõdetakse küsimustega, kui tähtis on inimese teiste arvamus. 2. PEEGELMINA TEOORIA (C.H.COOLEY) Inimese ettekujutus endast, mina-idee, kujuneb ümbritsevate inimeste arvamuste mõju all ja koosneb kolmest komponendist: kujutus sellest, millisena ma teistele näin; kujtulus hinnanguist, mida teine minu kujundile annab; mina omapärane tunne (uhkustunne, alandustunne). Mina idee kujuneb lapsepõlves indiviidi ja teiste inimeste vastastikuse toime käigus. Määrava tähtsusega on primaarsed grupid (perekond, eakaaslased). Ka tagasiside osade inimeste poolt on olulisem, kui teiste poolt. Meie mina-konseptsioon kujuneb teiste poolt antud hinnangute summana
Adler. Midagi on kõigis nende inimeste teooriates erinevat, kuid samas peab olema ka midagi sarnast, sest muidu nad ei kuuluks ühte koolkonda. Nende teooriates on ühine see, et kõik psühhoanalüütikud väidavad, et inimisiksust juhivad ja mõjutavad suuresti alateadlikud jõud. Alateadlikud jõud on kujunenud välja väga varasest lapsepõlvest teatud suhtumiste, suhete kaudu ja tõttu. Nad kõik rõhutavad lapsepõlve mõju isiksuse kujunemisele. Paljudes muudes asjades on selle koolkonna erinevad esindajad erinevatel arvamustel. Psühhoanalüüs sai alguse 1895. aastal. See on siiani tegutsev koolkond (eriti Ameerikas, kuid ka Euroopas populaarne). Alguse sai see haigete ravist. Kõik need, kellega Freud ja tema õpilased tegelesid, olid psüühiliselt haiged. Üks meetod, mida püüti rakendada nende aitamiseks, oli psühhoanalüüs. Tänapäeval
Protsesse jaotatakse taseme järgi: - Intrapersonaalsed isiku sisesed: hoiakud, nt sotsiaalmeedia intentiteet - Interpersonaalsed isikutevahelised: kommunikatsioon, sotsiaalne interaktsioon - Grupisisesed rühmaliigid, rühmadünaamika, otsustamine, rollid, konformsus - Gruppidevahelised jõugud, parteid - ühiskonna tasandil isiksus ja ühiskond, kultuur, mass, sotsialiseerumisprotsess - lisaks jaotatud sotsiaalid kognitsioone, suhteid või mõju puudutavateks. Teoreetilised lähenemised jagunevad: - sotsiaalkultuuriline rõhutatakse sotsiaalsete normide ja kultuuri olulisust, lapsed õpivad ümbritseva ühiskonna norme ja väärtusi läbi probleemilahenduse puutudes kokku teiste laste ja täiskasvanutega - evolutsiooniline sotsiaalne käitumine on arenenud läbi geneetika ja pärilikkuse - sotsiaalne õppimine käitumist õpitakse teiste inimeste käitumise vaatlemise ja
Kõik kommentaarid