Sotsiaalpsühholoogia konspekt (1)

5 VÄGA HEA
 
Sotsiaalpsühholoogia
Sissejuhatus
SP mõiste:
...on selle uurimine, kuidas ini me ste tunded, m õtted, sõnad ja teod on teiste ini meste poolt
m õ justatud; käsitleb individuaalse käitumise ole must ja p õhjusi sotsiaalsetes situatsioonides
(Allport, 1954)
...on teadus sellest, kuidas ini mesed m õtlevad üksteisest, kuidas nad m õjutavad üksteist ja
kuidas nad suhtuvad üksteisesse (Myers 1993)
... on psühholoogia haru, mis uurib ini mese hinge elu ja käitumist seoses teiste ini me stega
(Lehtsaar,1998)
Põhimõisted:
· Isiksus
· Grupp
· Suhtle mine
Sotsiaalpsühholoogia on teaduslik uurimine:
· Sotsiaalsest m õtle misest
Meie ettekujutus endast ja teistest
Mida m e usu me
Otsustused, mida tee m e
Meie hoiakud
· Sotsiaalsest m õjust
Kultuur ja bioloogia
Surve kohandu miseks
Veen mine, m õjutamine
Grupikäitumine
· Sotsiaalsetest suhetest
Eelarvamused
A gressioon
Meeldivus ja intiimsus
Abistamine, altruis m
Seos teiste teadustega
Sotsiolingvistika
Sotsioloogia
Isiksuse psühholoogia
Kognitiivne psühholoogia
Sotsiaalantropoloogia
Seos teiste teadustega
· SP ja sotsioloogia ­ S uurib p õhiliselt gruppe, SP indiviide. Nt. abielusuhted: S:
lahutuste, abielude tendentsid. SP: mis tekitab indiviidil s ü mpaatiat või antipaatiat.
· Lisaks SP kasutab eksperi mente manipuleerides erinevate faktoritega. S on see
raskendatud sotsiaalsete gruppide suuruse tõttu.
· SP ja isiksuse psühholoogia ­ ühine on indiviid.
· Erinevus ­ SP tegeleb isiksuse sotsiaalse aspektiga ­ mil viisil sotsiaalsed olud
m õ jutavad ini mese käitumist.
· IP ­ isiksuse se es mised m e hhanis mid ja erinevused indiviidide vahel
SP arenguetapid:
Eelteaduslik
1) Tead miste kogu mine ­ vaatlus, introspektsioon
a) 6. saj. e. m.a. ­ 19 saj.
93% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Sotsiaalpsühholoogia konspekt #1 Sotsiaalpsühholoogia konspekt #2 Sotsiaalpsühholoogia konspekt #3 Sotsiaalpsühholoogia konspekt #4 Sotsiaalpsühholoogia konspekt #5 Sotsiaalpsühholoogia konspekt #6 Sotsiaalpsühholoogia konspekt #7 Sotsiaalpsühholoogia konspekt #8 Sotsiaalpsühholoogia konspekt #9 Sotsiaalpsühholoogia konspekt #10 Sotsiaalpsühholoogia konspekt #11 Sotsiaalpsühholoogia konspekt #12 Sotsiaalpsühholoogia konspekt #13 Sotsiaalpsühholoogia konspekt #14 Sotsiaalpsühholoogia konspekt #15 Sotsiaalpsühholoogia konspekt #16 Sotsiaalpsühholoogia konspekt #17 Sotsiaalpsühholoogia konspekt #18
100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
71 laadimist Kokku alla laetud
1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Julia Milaya Õppematerjali autor

Dokumendis esitatud küsimused

  • Kuid auto vargus ?

Mõisted

Sisukord

  • Sotsiaalpsühholoogia
  • Sissejuhatus
  • Eelteaduslik
  • Teaduslik
  • SP meetodid
  • Korrelatsioon
  • MINA – käsitus
  • Sotsiaalne ja personaalne identiteet
  • Enesetõhusus, eneseefektiivsus (Bandura, 1986)
  • Õpitud abitus
  • Eneseesituse hälve
  • Mina” vs keskmine inimene
  • Enesehinnang
  • Eneseesitus
  • Enesemonitooring
  • Kultuurikontekst
  • Atributsioon
  • Fundamentaalne atributsioonihälve
  • Ülekuulamise videosalvestus (Lassier & Irvine, 1986)
  • Eelnevate hoiakute mõju
  • Sotsiaalsete sündmuste taju
  • Illusoorne mõtlemine
  • Ootuste täitumine
  • Hoiakud
  • Hoiaku mõõtmed
  • Veenmise mudel
  • Perifeerne
  • Usaldusväärsus
  • Magaja efekt, eksperdi arvamus
  • Juhuslikult” kuuldud info
  • Edastaja veetlus
  • Konformsus
  • 37 % konformsed (Asch, 1955)
  • Asch, 1955
  • Konformismi mõjurid 
  • Soolised erinevused
  • Isiksusest tulenevad erinevused
  • Kultuurilised erinevused
  • Vastupanu sotsiaalsele survele 
  •  liikmete vajaduste rahuldamine
  •  halvasti jälgitav, õikumised regulaarsete kanalitega 
  •  isiksusest tulenev staatus 
  • Rollid
  • Sotsiaalne staatus
  • Eelarvamused 
  • Rassilised
  • Seksism
  • Dawkins, Wilson) 
  • Eelarvamuste muutmine 

Teemad

  • SP mõiste
  • on selle uurimine, kuidas inimeste tunded, m õtted, sõnad ja teod on teiste inimeste poolt 
  • mõjustatud; käsitleb individuaalse käitumise olemust ja põhjusi sotsiaalsetes situatsioonides 
  • Allport, 1954)
  • on teadus sellest, kuidas inimesed m õtlevad üksteisest, kuidas nad m õjutavad üksteist ja 
  • kuidas nad suhtuvad üksteisesse (Myers 1993)
  •  on psühholoogia haru, mis uurib inimese hingeelu ja käitumist seoses teiste inimestega 
  • Lehtsaar,1998)
  • Põhimõisted
  • Isiksus 
  • Grupp
  • Suhtlemine 
  • Sotsiaalpsühholoogia on teaduslik uurimine
  • Sotsiaalsest m õtlemisest
  •                            Meie ettekujutus endast ja teistest
  •                            Mida m e  usume
  •                            Otsustused, mida teeme
  •                            Meie hoiakud 
  • Sotsiaalsest m õjust
  •                            Kultuur ja bioloogia
  •                            Surve kohandumiseks
  •                            Veenmine, m õjutamine
  •                            Grupikäitumine
  • Sotsiaalsetest suhetest
  •                            Eelarvamused
  •                            Agressioon
  •                           Meeldivus ja intiimsus
  •                           Abistamine, altruism
  • Seos teiste teadustega
  • Sotsiolingvistika
  • Sotsioloogia
  • Isiksuse psühholoogia    
  • Kognitiivne psühholoogia 
  • Sotsiaalantropoloogia
  • SP ja sotsioloogia – S uurib põhiliselt gruppe, SP indiviide. Nt.  abielusuhted: S: 
  • lahutuste, abielude tendentsid. SP: mis tekitab  indiviidil sümpaatiat või antipaatiat
  • Lisaks SP kasutab eksperimente manipuleerides erinevate  faktoritega. S on see  
  • raskendatud sotsiaalsete gruppide suuruse tõttu. 
  • SP ja isiksuse psühholoogia – ühine on indiviid
  • Erinevus – SP tegeleb isiksuse sotsiaalse aspektiga – mil viisil sotsiaalsed olud  
  • mõjutavad inimese käitumist
  • IP – isiksuse seesmised m ehhanismid ja erinevused indiviidide vahel
  • SP arenguetapid
  • Teadmiste kogumine – vaatlus, introspektsioon
  • a) 6. saj. e.m.a. – 19 saj
  •         Herakleitos – logose (seaduste) ja kapriiside, vajaduste inimesed
  •                Demokritos – inimesi ühendab keel, kõne, jäljendamine
  •                Aristoteles – inimene kui sotsiaalne loom
  •                Thomas Hobbes – “bellum o mnium contra o mnes”
  •      Kirjeldav, e mpiiriline, “anekdootide periood” 
  •             Auguste Co mte – m õiste “sotsioloogia”
  •             Wilhelm Wundt – “Rahvaste psühholoogia” 10 kd
  •             Edward Thorndike, Ivan Pavlov, John B. Watson, Burrhus F. 
  •             Skinner – biheiviorism
  •             Sigmund Freud – kolmetasandiline 
  • SP arenguetapid
  •      X X  sajand
  • William McDougall – instinktide teooria
  • Frederick Allport – käitumise sotsiaalne regulatsioon  “Sotsiaalpsühholoogia” 1924
  • R. Linton, G.H. Mead, G.W. Allport – rolliteooria
  • Kurt Lewin – grupidünaamika, väljateooria
  • Jacob L. Moreno – sotsiomeetria
  •     Sõjajärgne
  • Leon Festinger – kognitiivne dissonants
  • H.H Kelley, J.W. Thibaut, G.C. Homans – sotsiaalse vahetuse teooria
  •     70­80­ndad
  • Atributsioon, soo­ ja rassierinevused, keskkonnapsühholoogia
  •    Sajandi lõpp 
  • Afektiivsus, multikultuursus, sotsiaalne mitmekesisus, virtuaalsuhted
  • Väärtused, ühiskondlikud tendentsid ja SP
  • Eelarvamuste uuringud 1940­d
  • Konformismi uuringud 1950­d
  • Agressiivsuse uuringud 1960­d
  • Sooliste erinevuste uuringud 1970­d
  • Väärtuste varjatud mõju
  • Sotsiaalsed representatsioonid – üldtunnustatud  veendumused, väärtushinnangud
  • “Terve m õistus” ja SP
  • Presidendivalimiste prognoosid (M. Leary, 1982)
  • Hindsight viga
  • Vanasõnad
  • Eksperiment
  • Sõltumatu muutuja, sõltuv muutuja
  • Eelised – võimalus doseerida, ühe muutuja m õju uurimine
  • Puudused ja ohud – tulemuste kasutamise piiratus
  • Eksperimentaatori m õjud
  • ­prohvetlikud ennustused (Rosenthal & Frode, 1963)
  • ­sildistamisteooria (Rosenthal & Jacobsen, 1968)
  • Nõudmiste iseloom (Orne, 1962), 
  • Laboratoorne eksperiment ­ kõrge seesmine, madal väline
  • valiidsus
  •  %  tulemustest on saadud eksperimendi tulemusena (Myers)
  • Vaatlus
  • kaudne
  • mitteosalusvaatlus
  • osalusvaatlus
  • probleem – tulemuste interpreteerimine  ­kultuurilised kontekstid
  • Case study
  • Diskursuse analüüs
  •  – üksteisele öeldatav ja selle 
  • väljendamine (Lalljee & Widdicombe 1989)
  •  Kõne valimite hankimine
  •  Analüüs 
  • Dokumentide analüüs
  • Küsitlused
  • Personaalsed, aruanded, introspektsioon
  • Paberil (ankeet)
  • Küsimuste o madused
  • Andmeanalüüs
  • Korrelatiivsed ja põhjuslikud seosesd
  • Staatus – tervis, eluiga
  • Kõrge enesehinnang – akadeemiline edukus
  • Glasgow hauasammaste uuring (Carroll, S mith, Bennett, 1994)
  • Positiivne/ Negatiivne /Puudub
  • Keskmiste erinevuse statistiline olulisus
  •  Korrelatiivsete seoste täpsustamine, faktorite  välistamine, ajaline järgnevus
  •  Valimi näitajad ­ esinduslikkus
  •  1200 juhuvaliku esindajat kindlustavad 95 %   tõenäosusega vea alla 3 %
  •  mitteesinduslikud valimid 
  •  Eksperiment
  •  Sõltumatu muutuja  ­ faktor, mida uurija 
  • manipuleerib
  •  Sõltuv muutuja – m õõdetud väärtus, mis 
  • tõenäoliselt) sõltub sõltumatust muutujast
  •                             • “Tuhkatriinu efekt”
  •  Juhuvalik kui võrdsustav tegur
  •  Idee „ minast“ kui teadvuse keskmest (17. sajand Descartes, Locke, Hume)
  •  W. James (1890) – sotsiaalsed võrdlused
  •  Cooley (1902) – oluline tagasiside teistelt, „peegelmina“ 23.01.2012
  • MINA – käsitus, ­kontseptsioon
  • MINA olen …
  •  …………………………………………………………………………
  • = MINA­kontseptsioon  (vastus küsimusele “kes ma olen”)
  • MINA – struktuurid – spetsiifilised veendumused, mille  põhjal inimene kujundab MINA­kontseptsiooni, 
  • Psüühilised mudelid, mille abil inimene korraldab oma elu
  • Sportlik, energiline, ülekaaluline inimene …………
  • Komponendid
  • füüsiline mina
  • psühholoogiline mina
  • sotsiaalne mina
  • kontseptsioon
  •  Sotsiaalse keskkonna m õju
  •         – Nt teises kultuurikeskkonnas viibides tunnetame eriti tugevalt oma erinevust
  •         – Meenutused ülikooliõpingutest, Princeton (Forauer & Miller, 1997)
  •  Egoismi m õju sotsiaalsetele hinnangutele
  •         – Lahutatute hinnangud 
  •         – Nobeli nominantide vastastikused hinnangud (Ross, 1981)
  •  Enesehinnang motiveerib sotsiaalset käitumist
  •        – Strateegiline käitumine – kosmeetika, dieedid
  • Mina-käsitus
  • Enesekesksus info vastuvõtul – enesega seotud  info parem vastuvõtt ja säilitamine
  • Enesekesksus sündmuste hindamisel
  • Võimalik MINA
  •              Ideaalmina
  •             Hirmutav MINA
  • Enesehinnang, eneseaustus – MINA­käsituse  hinnanguline m õõde, mis seostub enese 
  • väärtuse või enesekindluse tunnetamisega 
  • W. Jamesi valem: Eneseaustus = edu/taotlused
  • MINA – käsituse kujunemine
  • Kaksikute uuringud – geneetiline faktor
  • Rollid, mida mängime (Goffman, 1959). Välise  käitumise  internaliseerumine, maski 
  • muutumine  MINA­struktuuriks. Rollist sünnib ego
  • Sotsiaalsed võrdlused (W. James, 1890)
  • Sotsiaalne identiteet, sotsiaalsed võrdlused  “oluliste teistega”, referentgrupiga
  • Tagasiside (Cooley, 1902) – MINA­käsitus kui “peegelmina”: mida arvame (NB!) teisi 
  • endast m õtlevat
  • Edu ja ebaedu elamused – printsiip: edu tõstab  enesehinnangut 
  •  “Ülalt ­ alla” vs “alt – üles” mudel
  •              – Kas eneseaustus kujuneb ko mponentide  integratsioonil v õi üldise hinnangu 
  • laiendamisel komponentidele (Brown & Dutton, 1994) 
  •             – Positiivsete e motsioonide hoidmise strateegia 
  • Smith & Petty, 1995) 
  • Kõrge eneseaustusega inimesed hoiavad positiivsete meenutustega 
  • 46 % ameeriklaste jaoks on olla ameeriklane tähtsaim asi nende elus (Citrin, Wong & Duff, 2001, tsit. 
  • Hogg, Vaugham:127) 
  • Interneliseerunud midagi­väärt­olemise tingimus (Rogers, 1961)
  • Põhivajadused
  • Teiste inimeste positiivne suhtumine
  • Eneseteostuse vajadus
  • Kui inimesele on keegi (tavaliselt lapsevanem) taganud tingimusteta  positiivse suhtumise, on mina­käsitus 
  • ja ideaalmina lähestikku – kõrge enesehinnang
  • Kui teistelt lähtuv positiivne suhtumine on alati olnud tingimuslik internaliseeritakse väärt olemise 
  • tingimusi teiste reaktsioonidest. Hirm taunitava suhtumise järele. Ebarealistlikud eesmärgid, madal 
  • enesehinnang
  •  Käitumise põhjuste seletus
  •         – Paljudel juhtudel seletus ei vasta põhjustele ja põhjustena eeldatakse seda, mis ei 
  • mõjuta 
  •            käitumist. 
  •  Käitumise prognoos
  •  Tunnete prognoos
  •        – Kalduvus ülehinnata väliste faktorite m õju oma heaolule (lotovõit, AIDSi 
  • haigestumine)
  •        – Prognoos agressiooniks seksuaalse erutuse seisundis vs emotsionaalselt rahulikus  
  • seisundis
  •        – Suitsetajate prognoos (Lynn & Bonnie, 1994)
  • Enese ko mpetentsuse ja tõhususe subjektiivne tajumine
  • B. Levy eksperimendid lühiajaliste ekspositsioonidega: Langus, unustama, raugastunud  vs  
  • elutark, arukas, õpetatud
  • Kontrollkese, kontrolli lookus (J. Rotter)
  • Inimese hinnang sellele, kas ta elus toimuvad sündmused ja kogu elu on ta enese poolt 
  • kontrollitav 
  • või sõltub ta täielikult välistest jõududest ja juhusest 
  • Lõppude lõpuks suhtutakse inimestesse nii, nagu nad on selle ära teeninud
  • Kõik, mis minuga toimub, sõltub minust endast
  • Keskmine kodanik suudab m õjutada valitsuse otsuseid
  • Kahjuks on nii, et kui palju ka inimene ei püüaks, ikka jäävad sageli ta väärtused 
  • tunnustuseta
  • Vahel ma tunnen, et ei suuda kontrollida, kuhu suunda mu elu p öördub
  • Maailma juhib väike grupp inimesi, kelle käes on võim ja selle vastu pole midagi teha 
  • Õpitud abituse kujunemine 
  • Alandlikkus ja abitus, mis kujuneb olukorras, kus indiviid tajub suutmatust kontrollida 
  • korduvaid ebameeldivaid sündmusi 
  • Kinnipidamisasutused
  • Haiglad – “head” patsiendid
  • Vanadekodud 
  • Eksperimendid
  • Kinnipeetud, kellel oli kasvõi minimaalne võimalus kontrollida o ma ümbrust (kambris 
  • toolide ümber paigutamine; valgustuse, teleri sisse­ ja väljalülitamine), tajusid väiksemat 
  • stressi, olid tervemad ja rikkusid vähem režiimi (Ruback et.al, 1987)
  • Töötajatel, kellel on võimalus iseseisvalt otsustada, on efektiivsemad ja parema moraalse  
  • seisundiga (Miller & Monge, 1986)
  • Varjupaikade asukad, kellel pole võimalust valikuks millal süüa, magada ja võimalust 
  • kontrollida o ma isiklikku elu väliste sekkumiste osas, on passiivsemad elukoha ja töö otsingul 
  • Burn, 1992)
  •  O ma käitumise teiste omast heatahtlikum hindamine p õhiliselt fundamentaalse omistusvea 
  • tõttu
  •  Positiivsete ja negatiivsete sündmuste seletamine 
  • Sportlaste hinnangud tulemustele (Grove et al., 1991)
  • Autojuhtide seletuskirjad liiklusavariide puhul
  • Poliitikute selgitused valimistulemustele (Kington, 1967)
  • Abielupaaride selgitused koduste tööde mahu kohta (Fiebert, 1990) 
  • Üliõpilaste hinnangud eksami adekvaatsusele (Griffin et al, 1983)
  • Õpetajate hinnang oma osale üliõpilaste tulemustes (Arkin et al, 1980)
  •  Suurem osa ärimehi peab oma eetilisust kõrgemaks keskmisest (Brenner & Molander, 1977)
  •  90 % juhtidest leiab, et nende efektiivsus on kõrgem keskmisest oma taseme grupis (Headey & 
  •       Wearing, 1987)  
  •  Suurem osa autojuhte (s.h avarii tõttu haiglasse sattunud) peab end keskmisest enam ettevaatlikumaks ja 
  • oskajamaks Jne
  •  Subjektiivsete tunnuste hinnangu nihe on suurem, kui objektiivsetel käitumuslikel
  • Ebareaalne optimism
  •  ­ Hoiak – minuga see ei juhtu
  • Hinnang abielu püsivusele (USA­s keskm. lahutuste %  50) “Meie abielu ei purune”
  • Turvavöö kasutamine
  • Haigestumine AIDS’i
  • Väärkonsensus
  •  ­ Tendents ülehinnata mingi arvamuse või käitumise 
  • soovitava või ebasoovitava) üldlevikut “Nii teevad (mõtlevad) kõik”
  • Väärunikaalsus
  •  – tendents alahinnata fakti, et võimed ja soovitav või efektiivne tegevus on 
  • laialt levinud
  • Järeldus – alkoholi liigtarbija, kes alati paneb kinni turvarihmad, ülehindab joodikute arvu (väärkonsensus) 
  • ja alahindab inimeste arvu, kes panevad turvarihma kinni (väärunikaalsus).    
  • Veel enese suhtes heatahtlikke hinnanguid
  • Mida heatahtlikumalt suhtume enda o madustesse (vaimsed v õimed, püsivus, huumoritaju), 
  • seda enam kasutame seda o madust teistele hinnangu andmisel
  • Kui meil on sümpaatia teiste suhtes, siis kaldume arvama, et teised suhtuvad m eisse hästi
  • Kui test või horoskoop esitab m eile meeldivat infot, siis kaldume seda uskuma ja hindame  
  • positiivselt nii testi kui teisi fakte, mis viitavad selle valiidsusele. 
  • Hinnates inimesi foto põhjal omistame m eeldivatele nägudele m eile meeldivad 
  • iseloomujooned, kuid lisaks omistame ka endale meeldivate inimeste omadused ja väldime 
  • ebameeldivate inimeste 
  • omadusi. 
  • Meile meeldib seostada ennast teiste võitudega. Kui saame  teada, et keegi negatiivne 
  • tegelane on m eiega kuidagiviisi seotud (nt. sündis samal päeval), siis pehmendame o ma 
  • suhtumist sellesse tegelasse tõstes sel viisil enda hinnangut. 
  • On mina­kontseptsiooni hinnanguline osa, sisaldab indiviidi poolt internaliseeritud 
  • sotsiaalseid hinnanguid
  •     – Coopersmithi uuring (1986)
  •                • Enda poolt antud hinnangud
  •                • Õpetajate poolt antud hinnangud
  •                • Testide 
  • Enesehinnangu motivatsioonitegurid
  •  Eneseteadvuse kujundamine – hinnang enese ko mpetentsidele (Brown, 1990)
  •  Mina­käsituse kontroll
  •  Minapildi laiendamine
  •  Enesehinnangu kaitse
  •  Lähtudes enesehinnangu kaitse mudelist on võimalik prognoosida käitumist
  • Enesehinnang kui adaptatsioonifaktor
  •  Enesehinnang kui hirmu, ärevuse vähendamise faktor (Grinberg et al, 1997)
  •  Enesehinnang kui eksitav faktor
  •                 – Inimesed, kes süüdistavad ebaõnnes teisi, on õnnetumad, kui need, kes suudavad 
  • tunnistada oma vigu (Anderson et al, 1983 jne)
  •                – Väärhinnangud grupi tegevusele ja kõrgendatud ootused tasule (Schenkler & 
  • Miller, 1977) 
  •                – Kõrge enesehinnanguga diktaatorid
  •  Väärtagasihoidlikkus
  •        – Bacon (XVII saj) – tagasihoidlikkus on enesekiitmise kunst
  •        – Marylandi eksperiment (Gould et al, 1977)
  •        – Edukate minevikusündmuste kirjeldused   (R. Baumeister, S. Ilko, 1995)
  • Enese püstitatud tõkked
  •  Kahtlus edu väljavaates ­> Mina­hävituslik käitumine ­> paradoksaalne viis 
  • enesekaitseks võimaliku ebaõnne eest (Arkin et al, 1986, Baumeister & Scher, 1988)
  •  Ebaedu kartus – ebaedu pärast pingutust on Mina­kuvandile hävitavam, kui õigustust 
  • võimaldav ebaedu (Berglas, Jones, 1978)
  •  Proovimiseta ei ole ebaõnnestumist, ebaõnnestumiseta ei ole alandust (W. James, Principles 
  • of Psychlogy, 1890)
  • Näiteid tõketest
  •  Individuaalalade sportlased vähendavad treeningukoormust enne olulisi võistlusi 
  • Rhodewalt et al, 1984)
  •  Antakse eelis oponendile (Shepperd & Arkin, 1991)
  •  Kaebused depressiooni üle (Baumgardner, 1991) 
  •  Alguses sooritatakse ülesannet madalal tasemel, et mitte tekitada liigseid lootusi edule (Baumgardner & 
  • Brownlee, 1987)
  •  Eneseesituse vahendite jälgimine ja käitumise regulatsioon eesmärgiga jätta soovitud mulje (“ma püüan 
  • olla niisugune, nagu teised soovivad mind näha”)
  •  Kõrge enesemonitooringu tasemega inimeste sotsiaalsed hoiakud on vahend kohandumiseks (Snyder & 
  • DeBono, 1989) 
  •  Kultuurilised mõjud – tagasihoidlikkus ja piiratud optimism Hiinas ja Jaapanis (Lee & Seligman, 1997, 
  • Zimbardo, 1993)
  • Suur osa uuringuid – anglo­ameerika keskklassile suunatud. 
  • Aafrika filosoofiline traditsioon – individuaalne “mina” on paigutatud hõimu või rahva kollektiivse “mina” 
  • sisse. 
  • Euroopalik – ellujäämine kõige kohanenumatele, kontroll looduse üle
  • Aafrika – hõimu ellujäämine, ühtsus loodusega
  • Sõltumatu Vastastikku sõltuv Mina­käsitlus on midagi isiklikku, mis sõltub indiviidi 
  • omadustest ja eesmärkidest midagi ühiskondlikku, mille määravad seosed teistega 
  • Olulised on MINA – minu isiklikud saavutused ja edusam mud, minu õigused ja vabadused 
  • MEIE – grupieesmärgid ja solidaarsus, m eie ühised kohustused ja o mavahelised suhted
  • Ei ole soositud konformism egoism
  • Tunnuslause Ole ustav iseendale Mitte keegi meist pole üksik saar
  • Kultuurid Individualistlikud lääne kultuurid
  • Kollektivistlikud aasia ja arengumaade kultuurid
  •  Vastastikku sõltuv Mina­ käsitus sisaldab rohkem  gruppi kuuluvust tähistavaid määratlusi
  •  Enesehinnang on tugevamini seotud teiste arvamusega minust ja minu grupist (Crocker et al, 
  •   
  •  Kollektivistliku vs individualistliku kultuuri positiivne kangelane.  
  •  Käitumine – Kobo maavärin 1995 – marodöörluse puudumine
  •  Kollektivistlik kultuur seal, kus ühised probleemid (looduskatastroofid jne)
  • Inimese iseloomujoonte, kavatsuste, tegutsemismotiivide järeldamine tema käitumisest, 
  • käitumise põhjendus 
  • Teiste inimeste käitumise seletamine käitumise põhjuste omistamise kaudu lähtudes 
  • dispositsioonist või situatsioonist 
  • Atributsioonivigade tagajärjed: 
  • Seksuaalne agressioon 
  • Seksuaalne ahistamine 
  • Miks?
  • Tavaliselt olukorras, kus toimus midagi erakorralist või ebameeldivat 
  • Abieluinimeste reaktsioonide analüüs (Holzworth­Munroe & Jackobson): 
  • Jaheda suhtumise põhjused 
  • Hilinemise põhjused 
  • Närvilisuse põhjused 
  • Eeldatavad isiksuseomadused
  • Eeldus, et inimese isiksuseomadused on vastavuses nende tegevusega, vastavuse eelarvamus 
  • Atributsioon on tõenäolisem, kui tegevus on ebatüüpiline, ootamatu või situatsioonile 
  • mittevastav 
  • Raamatukoguhoidja kannab kaupluse juures üle tänava vanamemme poolt tehtud ostud” (J. Uleman, 
  •  – meenutamisel oli võtmesõnaks “abivalmis” 
  • “Terve mõistuse” atributsioon 
  • Vastuväited Kelley koosvarieeruvusele
  • Omistusi ei tehta ainult konkreetses situatsiooni analüüsil, vaid suurest koge muste hulgast 
  • Seletusi antakse alati sotsiaalses kontekstis. Erakordsete sündmuste puhul ei rakendata
  • mehhaaniliselt (moodne riietus – nii teevad kõik, kuid auto vargus ????) Omistusstiil
  • Püsivad 
  • omistused (“seda teen ma tavaliselt hästi”) Ebastabiilsed omistused (“seekord õnnestus”, “pingutasin, 
  • seepärast õnnestus” 
  • “depressiivne” 
  • õpitud abitus 
  • Põhjendused teiste inimeste toimingutele erinevad oluliselt oma toimingutele antavatest põhjendustest 
  • Fundamentaalne atributsioonihälve esineb tugevamini, kui olukord puudutab isiklikke huve 
  • Põhjused
  •  Näitleja­pealtvaataja 
  • Storms, 1973 – eksperiment vestlusest pealtvaatajaga 
  •  Ajaline distants – kui ainult kord nähtud inimese kuvand ununeb, arvatakse rohkem p õhjus 
  • olevat situatsioonis (Burger, 1991) 
  •  presidendivalimiste edu põhjused 
  •  Enesevaatlus – kui tähelepanu on suunatud endale, o mistatakse endale suurem vastutus 
  • toimunus 
  •  kultuurierinevused 
  • Atributiivne eelarvamus, vastavuse eelarvamus – käitumine on kooskõlas 
  • isiksuseomadustega 
  • Seletuste ökonoomia printsiip – situatsiooni analüüs nõuab rohkem  pingutusi, kui 
  • dispositsiooniline seletus 
  • Eeldatavad lahendused kuritegevuse probleemidele (J. Kozol, 1995) 
  • Suurem osa sotsiaalseid sündmusi võimaldavad erinevat interpretatsiooni 
  • Eksperimendid uudisteprogrammidega (Vallone, Ross & Lepper, 1985)
  • Sportlaste hinnangud kohtunike tegevusele 
  • Konfliktipoolte hinnangud vahendajatele 
  • Veendumuste püsivus
  • Veendumustele vastupidised tõestused tugevdavad veendumust 
  • Vastupidise tõestamine – võimalus veendumuste muutmiseks 
  • Minevikumälestuste rekonstrueerimine
  • Minevikusündmuste argumenteerimine 
  • Mineviku hoiakute rekonstruktsioon 
  • Mineviku käitumise rekonstruktsioon 
  • Minevikus kogetu rekonstruktsioon 
  • Moonutuste põhjus – mälu assotsiatiivne tegevus, “valgete laikude” täitmine. 
  • Meie arvamus teistest
  • Intuitsioon 
  • Tajutud stiimuli klassifitseerimine 
  • Emotsionaalsed reaktsioonid 
  • Kompetentsuse kasvuga kaasnev edukus 
  • Eksperimendid alaläviste ärritajatega 
  • Intuitsiooni piirid 
  • Enesekindluse fenomen 
  • Enesekindluse korrektsioon 
  • Vahetu tagasiside 
  • Kaalutlused, miks veendumus võiks olla ekslik 
  • Illusoorne sündmuste vaheline seos 
  • Kontrolli illusioon 
  • Hasartmängud
  • Tendents keskmise suunas (Tversky & Kahneman, 1974)
  • Õpetajate hoiakud õpilaste suhtes –hinnangud on nii käitumise põhjus kui tagajärg 
  • Jussim et 
  • al, 1992, Crano & Mellon, 1978)
  • Käitumuslik kinnitus – isetäituv ennustus, mis sunnib inimest käituma vastavalt ootustele saame seda, 
  • mida ootame teistelt. 
  • Enda kohta tehtud ennustuste täitumine 
  • Sherman, 1980)
  • Piirangud ootuste täitumisele, nt väga selge Mina­käsitus 
  • Õpitud eelsoodumused, reageerimaks püsivalt soodsal või ebasoodsal viisil antud objekti, isiku või 
  • sündmuse suhtes (Fishbein & Ajzen, 1975)
  • Kestvad positiivsete või negatiivsete hinnangute süsteemid, emotsionaalsed läbielamused ning sotsiaalsete 
  • objektide suhtes poolt või vastu tegutsemise tehnikad (Krech et al, 1962)
  • Eelsoodumused reageerimiseks, kuid erinevad teistest eelsoodumustest sellega, et on eelsoodumused 
  • hinnanguliseks reageeringuks 
  • Hoiakud ja käitumine
  • Hoiakute ja käitumise kooskõla – kas hoiakud m õjutavad käitumist? (LaPière, 1934) 
  • Kui mõjutavad, siis kas hoiakute põhjal saab ennustada käitumist? 
  • Tunnetuslik, seotud uskumuste ja ideedega 
  • Afektiivne – seotud sellega, mida inimene tunneb hoiaku objekti suhtes – 
  • emotsioonid või e motsionaalsed reaktsioonid 
  • Käitumine – seotud tendentsiga tegutseda 
  • Hoiakute teadvustamine muudab nende m õju käitumisele tugevamaks 
  • Käitumise mõju hoiakutele
  • Neurokirurgilised eksperimendid 
  • Rollid, rollikäitumise internaliseerumine 
  • Stanfordi eksperiment (Zimbardo, 1971) 
  • Töö näitlejatega (P. Brook , 1969) 
  • Väidete muutumine hoiakuks, veendumuseks (Higgins & Rholes, 1978, Higgins & Rholes, 
  • Kognitiivne dissonants
  •  Mitteküllaldase tasu efekt 
  •  Dissonants pärast otsuse vastuvõtmist 
  • Hoiakute muutmine
  • Kognitiivne dissonants, kuid sageli m oonutatakse infot: 
  • Infoallika diskrediteerimine 
  • Teistsuguse tähenduse nägemine infos 
  • Valivus info teatud osade suhtes. 
  • Keskne töötlustee – infot märgatakse 
  • Teateallika o madused 
  • Teate omadused 
  • Teate esitamise kindluse määr 
  • Emotsionaalne m õju, “hirmu tingimus” 
  • Teate saaja 
  • Assimilatsioon, omaksvõtuala 
  • Sotsiaalse võrdluse teooria (Leon Festinger, 1954) 
  • Konformsus kui isiksuseomadus ­ püsiv kalduvus alluda grupi survele 
  • Sherif (1935) hinnangud autokineetilise efekti hindamisel 
  • http://www.simplypsychology.org/asch­conformity.html 
  • Nõustumine – ei muuda o ma arvamust, kuid allub, sest muidu on ohtlik 
  • Identifitseerimine – gruppi kuuluvus, autoriteetne isik alluda on kasulikum kui mitte alluda 
  • Internaliseerimine – täielik o maksvõtt 
  • Autokineetilise efekti hinnang
  • Kuulekus
  • Milgram (1963) – elektrilöögi eksperiment: 
  • Küsitlus – hinnanguliselt vaid 3 % nõus andma tapvaid elektrilööke, tegelikult 63 % lõpuni
  •  Legend – valu mõju õppimisele
  •  Katsetingimused: 
  • Ohver ei häälitse 100 % 
  •  V puhul taob vastu seina 65 %
  •  Samas ruumis 40 % 
  • Kesklinna kontoris 48 %
  •  “Õpetaja” surub ohvri käe elektroodile 30 % 
  • Korraldused telefonitsi 20,5 % 
  • Korraldused puuduvad 2,5 % 
  • Uurija arvatakse olevat pealtvaatajate seas 20 %
  • Tööalane kuulekus
  • Hofling (1966) – arsti – õe suhe, 95 %  alluvaid kuuletus Milgrami agenditeooria (1973): 
  • ­Teadvuse autonoomne seisund – toimimine vastavalt veendumustele ja ideaalidele 
  • ­Teadvuse agendiseisund – kellegi agendina surutakse isiklikud veendumused alla 
  • ­võimaldab vältida pidevaid väljakutseid liidrile 
  • ­kuulekusetreening lapsepõlves 
  • ­“arvestatav” kuulekus 
  • Mittekuuletumist raskendavad tegurid
  • Emotsionaalne kaugenemine ohvrist, ohvri depersonaliseerimine 
  • Autoriteetse isiku lähedus ja legitiimsus 
  • Institutsionaalne autoriteet – Milgrami katsetes ülikooli autoriteet 
  • Grupi vabastav m õju 
  • Vastuhakkava inimese puudumine 
  • Samm­sam muline lähenemine ohtlikule situatsioonile 
  • Eelnev kokkulepe kuulekuses – püüd vältida sotsiaalse kokkuleppe rikkumist 
  •  Tegevusega kaasnev ärevusseisund, otsustamise keerukus 
  •  Juhi pealekäimine (“teil pole valikut”) 
  •  NB! Valmisolek varjatult mitte kuuletuda 
  •  Varasem koge mus tingimusteta kuuletumisest aitab mitte kuuletuda 
  •  Situatsiooni m õju 
  • Fundamentaalne omistusviga tulemuste seletamisel
  • Ühtsustunne 
  • Staatus 
  • Avalik esitamine 
  • Varasem avaldatud arvamuste puudumine 
  • Konformismi põhjused
  • Normatiivne m õju – grupinormide järgimine 
  • Informatiivne m õju ­ mitmetähenduslikud stiimulid, soov olla täpne 
  • PERSONAALSED ERINEVUSED 
  • Reaktiivne vastupanu 
  • Unikaalsuse taotlus 
  • Rahvuslikud erinevused 
  • Ühiskonna sotsiaalse struktuuri elementidena esinevad inimühendused 
  • Igasugused inimeste kogumid, mida seob omavahel ühine sotsiaalsete suhete võrgustik 
  • Kahest või enamast inimesest koosnev teatud viisil organiseeritud suhteliselt püsiv mingite 
  • ühiste o madustega ja tunnusjoontega inimkooslus 
  • Tunnused: ­ühised eesmärgid, väärtused, huvid, normid ­o mavahelised suhted ja sõltuvus 
  • ­kokkukuuluvustunne, “ meie” tunne 
  • Grupi liikmete ühised omadused: 
  • lk.56 S) 
  • ­teadlikkus sellest, et grupis on teisi liikmeid ­vastutustunne teiste 
  • grupi liikmete eest nii, et tegevus kujundatakse grupi kontekstist lähtuvalt 
  • Gruppide tüpoloogia
  • Dihhotoomiline: 
  • Tinglikud, statistilised
  • Reaalsed, kontaktgrupid
  • Ajutised, eksperimentaalsed
  • Püsivad, loomulikud
  • Suured
  • Väikesed
  • Konglomeraadid, 
  • korrastamata
  • Struktureeritud, organisatsioonilise 
  • koetisega
  • Primaarsed
  • Sekundaarsed
  • A metlikud, formaalsed
  • Mitteametlikud, mitteformaalsed
  • Mitteform
  • Form. A
  • Struktuur 
  • a)kujunemine 
  • spontaanne
  •  planeeritud
  • b)suhted 
  • emotsionaalsed 
  • ratsionaalsed 
  • c)iseloom 
  • dünaamiline 
  • stabiilne 
  • Positsiooni terminid 
  • rollid 
  • amet 
  • Eesmärgid
  • kasulikkus või ühisk. vajalikud teenused 
  • Mõju 
  • a) alus 
  • personaalsus 
  • positsioon 
  • b) tüüp 
  • autoriteet 
  • form. õigused 
  • c) suund
  •  alt üles
  •  ülalt alla 
  •  Juhtimismehhanismid 
  • sots. normid 
  • ametlikud sanktsioonid
  •  Kom munikatsioon 
  • a) kanalid
  •  “viinamarjapõõsas” 
  • formaalsed kanalid 
  • b) võrk
  • hästi jälgitav, järgib lformaalseid seoseid
  •  Kaardistamine
  •  Sotsiogram m  
  • organisatsiooni struktuur 
  •  Muud 
  • a) kuuluvus gruppi
  •  grupi poolt aktsept. persoonid
  •  kõik indiviidid töögrupis 
  • b) isiksustevahelised suhted tekivad spontaanselt 
  • ette kirjutatud suhted tööjuhendiga
  • c) liidri/juhi kujunemine        
  • liider kujuneb juht rühma liikmete hulgast      juht määratakse organisatsiooni poolt
  • d) vast. Mõjutamise baas
  • funkts. baas staatus ülesanded või positsioon 
  • e) seotus 
  • grupiga
  •  vastastikune tõmme,sümpaatia   lojaalsus
  • Mitteametlikud e. mitteformaalsed grupid
  • huvigrupid 
  • sõprusgrupid 
  • Grupi struktuurielemendid
  • Hästi arenenud püsivates gruppides 
  • Rollid 
  • Formaalsed –, president, väepealik jne. 
  • Mitteformaalsed – narr, vinge vend, lepitaja 
  • Staatus – sotsiaalsete väärtustega piiritletud positsioon 
  • Alagrupid – vanuse, elukoha, huvide põhjal 
  • Kom munikatsioonivõrgustik 
  • Sotsiaalsed rollid – grupiliikme oodatav käitumine, mis on seotud ta positsiooniga grupis
  • Rolliteooria 1930­ndad (R. Linton, G. Mead, G. Allport) 
  • Väljakujunenud normid oodatav k äitumine sõltuvalt: 
  • sugu 
  • vanus 
  • situatsioon 
  • rahvus 
  • tervis 
  • ……. 
  • Sõltuvalt erinvustest isksuse omadustest erinev rolli m õistmine ja täitmine 
  • Allporti mudel (vaata tabel)
  • Rollid
  • Vastastikused – rolli saab hoida ainult suhetes teiste inimestega 
  • Rollid internaliseeruvad – saavad osaks “ minast”, muutuvad automaatseteks 
  • Omandamine – sotsiaalse õppimise protsessi kaudu – jäljendamine ja m odelleerimine. Sellest 
  • tulenevalt sotsiaalsete toimingute tervikmustrid, stsenaariumid. 
  • Vangide – valvurite katse (Haney, Banks, Zimbardo 1973). Rolli täimiseks kasutatakse 
  • latentset teadmist, mis avaldub OLUDE tõttu (mitte isiksuse o madustest tulenevalt) 
  • Põhirollide o mandamine lapsepõlves (G. Sullivan) 
  • formaalne: kogum õigustest ja kohustustest, mida persoon võib organisatsioonis o mada. 
  • Seotud positsiooniga. 
  • Staatus kui prestiizh: suhteline hierarhia, mida persoon hoiab ja millega grupp m õõdab 
  • inimest 
  • Staatuse allikaks peetakse sageli rolli, kuid 
  • Staatus põhineb individuaalsetel omadustel 
  • Tavaliselt on kõrge staatuse o majal võim, privileegid, allub vähem grupi normidele 
  • Kõrge staatusega persoonil on ebaproportsionaalselt suur m õju grupi otsustele. Torrance 
  •  uuring pom mituslennuki m eeskondades ­ piloodi arvamus o mas m eeskonnas suurimat 
  • kaalu. Sabakahurimehe arvamus alati vähem aktsepteeritud, ka siis, kui piloot eksis. 
  • Tabel
  •  ­ Norm väljendab sotsiaalseid väärtusi. Tugevdab staatust. Staatus kinnitab normi kehtivust 
  •  ­ Norm on rolli eeskirjaks 
  •  ­ Rolli täitmine (ka staatusega mitte seotud) aitab saavutada staatust
  • Moreno universaalsed rollipaarid
  • vanem­laps 
  • Partner­partner 
  • Tööandja­töötaja 
  • Õpilane­õpetaja 
  • Kodanik­ühiskond Sotsiaalne aatom 
  • Rolliprobleemid
  • Rolli ebaselgus 
  • mitmetähenduslikkus 
  • rolli muutmine (vanalt uuele siirdumine) 
  • tõlgendamine 
  • Rollikoormus e. rollilast 
  • ebaselged prioriteedid 
  • liigne hulk nõudeid 
  • võistlevad ootused
  •  Rollikonflikt 
  • nõuete ühildamatus 
  • konflikt väärtustega 
  • konflikt võimetega 
  • Sotsiomeetria
  • J. Moreno – konfliktide vähendmine 
  • Sotsiomeetriline test
  • Toimetulek rollikonfliktidega
  • moraalne tüüp ­ eelistus ametlikult esitatud rolliootustele 
  • kasulikusele orienteeritud tüüp ­ minimiseerida negatiivsed sanktsioonid 
  • segatüüp
  • Rollikonflikti vähendamine
  • ümberdefineerimine või loobumine 
  • prioriteedi muutmine 
  • ümberlülitumine 
  • farmakonid 
  • Kohesiivsus grupis
  • väljendub grupiliikmete vastastikuses meeldivuses ja pühendumuses grupile 
  • kas kohesiivsed grupid on vajalikud? 
  • Kohesiivsuse mõjurid
  • koosvedetud aeg 
  • sisenemise keerukus 
  • grupi suurus 
  • välisoht 
  • varasem edu 
  • läbielatud konfliktid 
  • Fikseerunud hoiak, mida rakendatakse objekti suhtes hoolimata selle individuaalsusest või 
  • loomusest 
  • Põhjendamatult negatiivne hoiak grupi või selle üksikute liikmete suhtes. 
  • Stereotüüpia – sotsiaalse grupi liikmete klassifitseerimine grupikuuluvuse alusel, neile ühesuguste 
  • isikuomaduste omistamine. 
  • ­inimeste klassifitseerimine pinnapealse tunnuse põhjal 
  • ­sooline stereotüpiseerimine 
  • ­etniline stereotüpiseerimine 
  • ­nimede järgi stereotüpiseerimine
  • Diskrimineerimine – õigustamatu (unjustified) negatiivne käitumine grupi või selle liikme suhtes 
  • Individuaalsed hoiakud ja diskrimineeriv käitumine 
  • Institutsionaalne praktika (ka siis, kui ei ole motiveeritud eelarvamustega), millega teatud 
  • grupi esindajale surutakse peale alluv positsioon. 
  • Eelarvamuste varjatud vormid 
  • Teooriad: 
  • Sotsiobioloogilised 
  • Dawkins, Wilson) 
  • Võimukas isiksus 
  • Adorno) 
  • Kultuurilised teooriad 
  • Patuoina teooria 
  • Realistliku konflikti teooria 
  • Sherif) 
  • Võrdne staatus 
  • Isiklik tutvus 
  • Kontakt mittesterotüüpsetega 
  • Gruppidevahelise kontakti toetamine 
  • Ühised jõupingutused 

Kommentaarid (1)


aigar orav: selle abil saab kt või eksami tehtud küll
02:06 19-03-2014


Sarnased materjalid

56
doc
46
pdf
198
doc
69
odt
106
pdf
240
docx
71
docx
30
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto