Kuidas netis maksad? Vasta


Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused (1)

5 VÄGA HEA
 
SOTSIAAL- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 2011
JÜRI ULJAS
1. W. JAMESI MINA TEOORIA
W. James eristas mina teadvuses kahte erinevat mina: tundev ja mõtlev mina ehk subjetiivne mina
tunne ja objektiivne mina ehk kõik see mida me saame enda juures kirjeldada ehk empiiriline
mina. Empiiriline mina jaguneb kolemks: materiaalne mina (keha, rõivad omand), sotsiaalne mina
(kelleks ümberkaudsed inimesed mind peavad) ja vaimne mina (psüühiliste võimete ja kalduvuste
kogum). Mina konseptsioon sisaldab kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid. Igasugune
kogemus võib mina mõjutada. Osaks meie mina-pildist võivad olla ka meid ümbritsev keskond (kodu,
kodukoht) ja meie omand. Selline organiseeritud mina arusaamade kognitiivne konstruktsioon
moodustab meie mina-skeemi, mis kujuneb meie eelnevate kogemuste põhjal ja mida kasutatakse uue
informatsiooni vastuvõtmisel. P. Linville tõi kasutusele mõiste mina-keerukus, mis tähendab seda, et
inimesed erinevad selles suhtes, mis määral mina-konseptsioon on jaotatav alajaotustesse. Ehkki meil
on kõigil mingi arusaam endast, ei teadvusta me seda ühtemoodi. Automaatse käitumise puhul puudub
eneseteadlikkus. Kõik inimesed on võimelised eneseteadvustamiseks. Mida rohkem inimene iseenda
omadusi tunnetab ja mida keerulisemad need on, seda kõrgem on eneseteadvustamise aste.
Eneseteadvustamist soodustab nt enda peeglist nägemine, enda hääle kuulmine lindilt või enda pildi
vaatamine. Gibbonsi arvates aktiviseerub osa meie mina-skeemidest enesetedlikkuse tõusu korral.
Üritati teada saada, kas osa inimesi on endast teadlikumad, kui teised. Selleks kasutati küsimustiku abi,
mis mõõtis kahte aspekti: privaatset ja avalikku mina. Privaatset mina mõõdetakse küsimustega
kuivõrd inimene jälgib oma tundeid, kui palju mõeldakse oma tegutsemise motiivide üle jne. Avalikku
mina mõõdetakse küsimustega, kui tähtis on inimese teiste arvamus.
2. PEEGELMINA TEOORIA (C.H.COOLEY)
Inimese ettekujutus endast, mina-idee, kujuneb ümbritsevate inimeste arvamuste mõju all ja koosneb
kolmest komponendist: kujutus sellest, millisena ma teistele näin; kujtulus hinnanguist, mida teine
minu kujundile annab; mina omapärane tunne (uhkustunne, alandustunne). Mina idee kujuneb
lapsepõlves indiviidi ja teiste inimeste vastastikuse toime käigus. Määrava tähtsusega on primaarsed
grupid (perekond, eakaaslased). Ka tagasiside osade inimeste poolt on olulisem, kui teiste poolt. Meie
mina-konseptsioon kujuneb teiste poolt antud hinnangute summana. Seega ei kujune määravaks
üksikisikute vaid hoopis mingi üldistatud ,,teiste" arvamus. Meie mina mõjutab otsene tagasiside.
Kõige rohkem mõjutab vanematelt tulev otsene tagasiside väikeste laste arvamust ja nad võtavad selle
tihtipeale omaks.
3. SOTSIAALNE VÕRDLEMINE
Üks mina konseptsiooni mõjutavatest protsessidest on sotsiaalne võrdlemine. See tähendab, et
inimene võrdleb end pidevalt teistega. Ta teeb seda kas tahtmatult või tahtlikult, võttes arvesse mitte
ainult omaenda saavutusi vaid ka kogu sotsiaalset situatsooni. Festingeri järgi on sotsiaalne võrdlemine
olulisemaks protsessiks, mille abil inimesed otsustavad, millised nad tegelikult on. Võrreldakse
omaenda oskusi ja omadusi teiste inimeste oskuste ja omadustega. Selleks, et tegutseda efektiivselt,
peavad inimesed omama adekvaatset arusaama oma võimete ja omaduste kohta. Kui kellelgi läheb
paremini kui meil, siis toimib ülespoole võrdlemine. Kui tahame teada saada millised me tegelikult
oleme siis on olulised mõlemad, nii allapoole suunatud võrdlus kui ka ülespoole suunatud. Lisaks
vajab tõstmist ka enesehinnang. Siis võrdleme end nendega, kellel läheb halvemini kui meil. Inimesed
võrdlevad end ka ajas. St end inimene võrdleb praegust mina varasema minaga. Selle alusel teevad
nad hinnanguid ja kui need on praeguse olukorra kasuks siis on inimene üldiselt rahul.
4. ENESETAJU TEOORIA (D.BEM)
Mina-konseptsiooni mõjutab veel ka enesetaju. Enesetaju teooria kohaselt saab inimene teavet oma
emotsioonide, hoiakute ja veendumuste kohta vähemalt kolmest allikast: tajudes oma sisemisi
seisundeid, jälgides oma avalikku käitumist ja tähele pannes olukorda, milles see käitumine
95% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #1 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #2 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #3 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #4 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #5 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #6 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #7 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #8 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #9 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #10 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #11 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #12 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #13 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #14 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #15 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #16 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #17 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #18 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #19 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #20 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #21 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #22 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #23 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #24 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #25 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #26 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #27 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #28 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #29
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
154 laadimist Kokku alla laetud
1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
enxukene Õppematerjali autor

Lisainfo

SOTSIAAL- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 2011
agressiivsus , agressioon , distants , frustratsioon , Sotsiaalpsühholoogia , SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA

Dokumendis esitatud küsimused

  • Kui olukord on ühetähenduslik, selge. b) "Kas see on minu asi ?

Mõisted

Sisukord

  • W. JAMESI MINA TEOORIA
  • PEEGELMINA TEOORIA (C.H.COOLEY)
  • SOTSIAALNE VÕRDLEMINE
  • ENESETAJU TEOORIA (D.BEM)
  • ENESEHINNANG
  • MINA-ESITUS (E.GOFFMAN)
  • MINA ESITAMISE STRATEEGIAD
  • MINA-MONITOORING
  • TAJUMISE EFEKTID
  • TRANSAKTSIONAALNE ANALÜÜS. EGO STAADIUMID
  • Vanema
  • TRANSAKTSIONAALNE ANALÜÜS. TRANSAKTSIOONID
  • Transaktsioon
  • ENESETEOSTUSLIKUD ENNUSTUSED
  • Skeemide mõju käitumisele
  • SOTSIAALSED STEREOTÜÜBID
  • omistamine need omadused igale selle kategooria inimesele
  • SOBIVA JÄRELDUSE TEOORIA (JONES JA DAVIS)
  • ATRIBUTSIOONIVEAD
  • ENESEKEHTESTAMISE VÕTTED
  • PUUDUTUSED
  • NÄOVÄLJENDUSED
  • SUHTLEMISDISTANTSID (PROKSEEMIKA)
  • Intiimsuse tasakaalu mudel
  • KRONEEMIKA
  • PETMINE
  • Rääkimiskiirus
  • HOIAK
  • Klassikaline tingimine
  • KOGNITIIVSE DISSONANTSI TEOORIA (L.FESTINGER)
  • VEENMISE TSENTRAALSE JA PERIFEERSE TEE TEOORIA (R.PETTY JA J
  • CACIOPPO)
  • SÕLTUVUSSÜSTEEMID
  • Vahetussüsteemid
  • SOTSIAALSETE SUHTUMISTE RING
  • Hoolitsemine, toetumine, hirmukus ja agressiivsus
  • LEE 6 ARMASTUSE STIILI
  • KIINDUMUSMUDELID (4) (BARTHOLOMEW)
  • INVESTEERIMISMUDEL
  • SUHETE LAGUNEMISE MUDEL
  • Diaadilise faasi
  • ALTRUISTLIKKU KÄITUMIST MÕJUTAVAD EMOTSIONAALSED REAKTSIOONID
  • Empaatiatunde piirid
  • AITAMIST TINGIVAD SITUATIIVSED TEGURID (5)
  • AGRESSIOONI SELETAVAD BIOLOOGILISED TEOORIAD
  • ERUTUSE ÜLEKANDE TEOORIA (ZILLMANN)
  • SOTSIAALNE ÕPPIMINE
  • Õppimine teiste käitumist jälgides
  • VÕIMU LIIGID
  • Tasu võim
  • Informatsiooniline võim
  • KONFORMISM
  • Nõustumine
  • Identifitseerimine
  • SOTSIAALSE MÕJU TEOORIA (B. LATANÉ)
  • Vahetus
  • VÄHEMUSE MÕJU ENAMUSELE
  • Kahesuunaliste protsesside teooria
  • GRUPI ARENGUASTMED
  • Normaliseerumine
  • SOTSIAALNE HÕLBUSTAMINE
  • Publikuefekt
  • Drive
  • Hinnang
  • SOTSIAALNE PÄRSSIMINE
  • DEINDIVIDUATSIOON
  • GRUPILINE MÕTLEMINE
  • GRUPI POLARISATSIOON
  • SOTSIAALSE IDENTITEEDI TEOORIA
  • STIGMA
  • MEESTE JA NAISTE PSÜHHOLOOGILISED ERINEVUSED
  • Sotsiaalne seotus
  • Sotsiaalne võim
  • KULTUURIŚOKK
  • KULTUURIDIMENSIOONID. MASKULIINSUS-FEMINIINSUS (G.HOFSTEDE´I
  • JÄRGI)
  • KULTUURIDIMENSIOONID. KOLLEKTIVISM-INDIVIDUALISM (G.HOFSTEDE´I
  • Sõltuv või sõltumatu minakontseptsioon
  • Keskendumine grupi vajadustele või sotsiaalsele vahetusele
  • KULTUURIDIMENSIOONID. VÕIMU DISTANTS (G.HOFSTEDE´I JÄRGI)
  • Väike võimudistants

Kommentaarid (1)


blondy2323: Fail on väga rikas ja soovitab veelgi rohkem infot kui Taru Ülikooli aine jaoks vaja. (Y)
15:11 28-05-2013


Sarnased materjalid

35
doc
105
doc
937
pdf
990
pdf
477
pdf
343
pdf
1072
pdf
106
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto