Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused (1)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

  • Kui olukord on ühetähenduslik, selge. b) "Kas see on minu asi ?
 
Säutsu twitteris
SOTSIAAL- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 2011
JÜRI ULJAS

1. W. JAMESI MINA TEOORIA

W. James eristas mina teadvuses kahte erinevat mina: tundev ja  mõtlev  mina ehk subjetiivne mina 
tunne ja objektiivne mina ehk kõik see mida me saame enda juures kirjeldada ehk  empiiriline  
mina. Empiiriline mina jaguneb kolemks: materiaalne mina (keha,  rõivad  omand), sotsiaalne mina 
(kelleks ümberkaudsed inimesed mind peavad) ja  vaimne mina  (psüühiliste võimete ja kalduvuste 
kogum). Mina  konseptsioon  sisaldab kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid. Igasugune 
kogemus võib mina mõjutada. Osaks meie mina-pildist võivad olla ka meid ümbritsev  keskond  (kodu, 
kodukoht )   ja   meie   omand.   Selline   organiseeritud   mina   arusaamade    kognitiivne     konstruktsioon  
moodustab meie mina-skeemi, mis kujuneb meie eelnevate kogemuste põhjal ja mida kasutatakse uue 
informatsiooni  vastuvõtmisel . P. Linville tõi kasutusele mõiste mina- keerukus , mis tähendab seda, et 
inimesed erinevad selles suhtes, mis määral mina-konseptsioon on jaotatav alajaotustesse. Ehkki meil 
on kõigil mingi arusaam endast, ei teadvusta me seda ühtemoodi. Automaatse käitumise puhul puudub 
eneseteadlikkus. Kõik inimesed on võimelised eneseteadvustamiseks. Mida rohkem inimene iseenda 
omadusi   tunnetab   ja   mida   keerulisemad   need   on,   seda   kõrgem   on   eneseteadvustamise   aste. 
Eneseteadvustamist soodustab nt enda peeglist nägemine, enda hääle  kuulmine  lindilt või enda pildi 
vaatamine.   Gibbonsi   arvates   aktiviseerub   osa   meie   mina-skeemidest   enesetedlikkuse   tõusu   korral. 
Üritati teada saada, kas osa inimesi on endast teadlikumad, kui teised. Selleks kasutati küsimustiku abi, 
mis   mõõtis   kahte   aspekti:   privaatset   ja   avalikku   mina.  Privaatset  mina   mõõdetakse   küsimustega 
kuivõrd inimene jälgib oma tundeid, kui palju mõeldakse oma tegutsemise motiivide üle jne. Avalikku 
mina mõõdetakse küsimustega, kui tähtis on inimese teiste arvamus.

2. PEEGELMINA TEOORIA (C.H. COOLEY )

Inimese ettekujutus endast, mina-idee, kujuneb ümbritsevate inimeste arvamuste mõju all ja koosneb 
kolmest komponendist:  kujutus  sellest, millisena ma teistele näinkujtulus hinnanguist, mida teine 
minu kujundile annab;  mina omapärane tunne  (uhkustunne, alandustunne). Mina idee kujuneb 
lapsepõlves indiviidi ja teiste inimeste vastastikuse toime käigus.  Määrava  tähtsusega on primaarsed 
grupid (perekond,  eakaaslased ). Ka tagasiside osade inimeste poolt on olulisem, kui teiste poolt. Meie 
< strong >mina - konseptsioon  kujuneb  teiste  poolt   antud   hinnangute    summana.  Seega  ei   kujune  määravaks 
üksikisikute vaid hoopis mingi üldistatud „teiste“ arvamus. Meie mina mõjutab otsene  tagasiside
Kõige rohkem mõjutab vanematelt tulev otsene tagasiside väikeste laste arvamust ja nad võtavad selle 
tihtipeale omaks.

3. SOTSIAALNE VÕRDLEMINE

Üks   mina   konseptsiooni   mõjutavatest   protsessidest   on  sotsiaalne   võrdlemine.   See   tähendab,   et 
inimene võrdleb end pidevalt  teistega . Ta teeb seda kas tahtmatult või tahtlikult, võttes arvesse mitte 
ainult omaenda saavutusi vaid ka kogu sotsiaalset situatsooni. Festingeri järgi on sotsiaalne võrdlemine 
olulisemaks   protsessiks,   mille   abil   inimesed   otsustavad,  millised   nad   tegelikult   on.   Võrreldakse 
omaenda oskusi ja omadusi teiste inimeste oskuste ja omadustega. Selleks, et tegutseda efektiivselt, 
peavad inimesed omama  adekvaatset  arusaama oma võimete ja omaduste kohta. Kui  kellelgi  läheb 
paremini kui meil, siis toimib ülespoole võrdlemine. Kui tahame teada saada millised me tegelikult 
oleme siis on olulised mõlemad, nii  allapoole suunatud võrdlus  kui ka ülespoole suunatud. Lisaks 
vajab tõstmist ka  enesehinnang . Siis võrdleme end nendega, kellel läheb halvemini kui meil. Inimesed 
võrdlevad end ka  ajas. St end inimene võrdleb praegust mina varasema minaga. Selle alusel teevad 
nad hinnanguid ja kui need on praeguse olukorra kasuks siis on inimene üldiselt rahul.

4.  ENESETAJU  TEOORIA (D.BEM)

Mina-konseptsiooni mõjutab veel ka  enesetaju. Enesetaju teooria kohaselt saab inimene teavet oma 
emotsioonide,   hoiakute   ja   veendumuste   kohta   vähemalt   kolmest   allikast:  tajudes   oma   sisemisi 
seisundeid,  jälgides oma avalikku käitumist  ja tähele pannes olukorda, milles see käitumine 
toimub.   Mida   nõrgemad   ja   vähem   arusaadavamad   on   sisemised    signaalid ,   seda   rohkem   tugineb 
inimene otsustes iseenda kohta oma tähelepanekutele välisest käitumisest. Inimene näeb ja hindab 
olukorda, selle järgi, kuidas ta seal olukorras käitub. Me vaatleme oma käitumist kõrvalt ja teeme selle 
alusel järeldusi, millised me oleme ja mida me  tunneme . Eelkõige toimub see siis kui käitumine on 
avalik.

5.  ENESEHINNANG .

Kui inimese mina-skeem on seotud positiivsete kujutlustega endas, siis on ka tema  enesehinnang 
kõrge. Erinevate minade teoorias on välja toodud järgmised minad: tegelik mina (milline ma usun end 
olevat),  ideaalmina  (milline   ma   tahaksin   olla),  oodatav   mina  (arusaam   sellest,   milliseks   võime 
muutuda).   Üldine   enesehinnang   peegeldab   täheldatavat   vahet   tegeliku   mina   ja   ideaalmina   vahel. 
Inimest motiveerib püüd saada maksimaalselt võimalikku  positiivset  tagasisidet enda koha ja püüd 
vältida negatiivset.  Eneseupitamine  on üks kõige tugevamaid käitumist suunavaid jõude. Inimesed 
püüavad sotsiaalse võrdluse abil välja selgitada oma võimalikku positsiooni, asendit teiste seas. Kui 
enesehinnang on ohustatud hakkavad inimesed võrdlema end nendega, kellel läheb kehvemini kui neil 
(allapoole võrdlemine).  Teiste aupaiste säras peesitamine  on näha rahvusvaheliste spordivõistluste 
ajal.   Õnnestumine   on   alati   meie   õnnestumine   aga   ebaõnne   seletatakse   individuaalselt,    sportlasest  
tulenevaks.   Enesehinnangu   säilitamise   mudeli   järgi   sõltub   strateegia   valik   sellest,   kui   olulise 
omadustega on tegemist. Üheks viisiks, kuidas inimesed saavad säilitada positiivset enesehinnangut on 
tajuda seda nii, et enamik inimesi  mõtleb  ja käitub nii nagu mina. Seda nimeatakse vale konsensuse 
efektiks. Ebasoovitatavad omadused on kõigil aga head omadused tulenevad minu isiksusest.

6. MINA-ESITUS (E. GOFFMAN )

See pilt, mida me endast  loome  võib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mõnikord inimesed 
loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist või täita oma muid eesmärke. Mulje kujundamist 
kasutatakse, et luua teistele mingi teatav mulje endast. Mõnede inimeste ees võtame me maski maha, 
seda   nimetatakse  eneseavamiseks.    Goffman    vaatles   inimeste   tegevust,   kui  teatrit,   kus   inimesed 
täidavad   teatavaid   rolle.  Rolli  esitatakse   laval.   Siis   on   tegemist  lavapealse   käitumisega  (avalik, 
pidupäevapool, näitleb,  näidatakse  soovitatavat, allutakse reeglitele). Me järgmine teatud käsikirja, 
nõudmiseid, mida see roll meilt eeldab. Rollidel on teatavad ootused, mida rollo täitjalt oodatakse. 
Rolli täitmise ajal me  kontrollime hoolikalt oma verbaalset ja mitteverbaalset tegevust. Sotsiaalse 
suhtlemise puhul on oluline, et iga inimene käituks vastavalt oma rollile. Alati ei pruugi olla tegemist 
manipulatsiooniga, inimene võib välja tuua ka oma  tõelise  mina aspekte. Kellega ollakse suhetes, siis 
need võivad meie rolle toetada või mitte. Kui inimene ei täida rollile vastavaid ootuseid, siis võib 
toetus otsa lõppeda. Oluline on, et inimene ise usuks oma rolli ja täidaks seda usutavalt. Oluline on 
tasakaalu säilitamineusutavuse säilitamine, vajaliku identsuse esitamine ja säilitamine. Inimene 
edastab   kahte   sorti   infot:  mida   ta   ise   teistele   annab  (teadlikult)   ja   see  info   mis   ise   läheb 
(mitteteadlikult   edastatud).   Kui   me   laval   pole,   on   tegemist  lavataguse   käitumisega.   (kodus, 
tagaruumides, isiklik, argipäevapool, ollakse ise, lõdvestunud). Seda käitumist mis on lubatud lava 
taga, seda ei tohi lava peale tuua. Tuleb teha selget vahet. Lisaks rollile on oluline ka  lava, kus 
mängitakse ja  vaatajaskond. Baumeister toob välja kaks motiivi, miks rolle täidetakse:  meeldida 
teistele, et saavutada heakskiitu või mõjutada neid; konstrueerida avalikku imidžit.

7. MINA ESITAMISE STRATEEGIAD

Inimesed kasutavad erinevaid mina esitamise strateegiaid, et manipuleerida endast saadava muljega ja 
kontrollida seda, kuidas teised käituvad nende suhtes. Inimesed soovivad üldjuhul saada kinnitust 
arusaamadele oma minast ja käituvad nii nagu nad usuvad  endid  olevat.  Jones  ja Pittman lõid teooria, 
mis   sisaldab   järgmisi   strateegiaid:  Meeldida   püüdmise  abil   üritame   me   teistele   enam   meeldida. 
Meeldida püüdmise käigus üritatakse teist kiita või ollakse temaga ühel meelel. Paljudel juhtudel 
tahavad   vähema   vōimuga   isikud   meeldida   enamat   vōimu   omavatele   isikutele.    Meelitaja    reageerib 
pigem teiste algatustele, kuid teeb neid ise. Eneseülendamise eesmärgiks ei ole mitte  meeldimine  vaid 
enda    osavuse    tõestamine.   Üritatakse   näidata   end   kompetensetena   ja   püütakse   võita   austust. 
Vastupidiselt teistele reageerivale meelitajale on eneseülendaja algatusvõimelisem. Ta juhib vestlust, 
toob esile oma tugevaid külgi ja üritab avaldada teistele oma saavutustega muljet. Hirmutamise abil 
võidakse panna teised  uskuma , et neil tekib raskusi, kui nad ei tee seda mida neilt nõutakse. Üritatakse 
tekitada hirmu, esitades kardetavat isikut. Strateegial on omad puudused. Esiteks võib juhtuda, et 
hirmutajat ei usuta ja seetõttu võib ähvardaja oma näo kaotada. Teiseks ei ole hirmutajad just eriti 
soositud. Efektiivsemaks viisiks on  aga  näidise esitamine. Näidise esitaja üritab luua endast muljet 
kui moraalselt õieti toimivast isikust – ja sageli ka sellega esile kutsuda teistes süü tunnet . Näidise 
esitaja   võib   esitada   märtrit,   ennastohverdavat   abistajat.Üritab   tõestada   oma   korrektsust.   Veel   üks 
väljapakutud strateegiatest on  abituse näitamine, enda esitamine nõrga ja abituna. Abituse näitaja 
soovib   saada    sümpaatiat .   See   võib   olla   ühe   isiku   üks   viimaseid   katseid,   selline   katse,   kus   teiste 
strateegiate kasutamine ei õnnestunud. Seda inimesed üldiselt ei taha kasutada, kasutatakse vaid siis 
kui tõesti ei osata teistmoodi toime tulla - nt tunnistatakse oma rumalust arvuti kasutamise osas jne. 
Soovitakse   luua   tunnest,   et   tekib   kohustus   aidata.   Üheks   vōimalikuks   strateegiaks   on 
tagasihoidlikkuse  ilmutamine . Nt kui  korvpallitäht  kommenteerib  oma mängu, siis ta võib öelda, et 
mäng läks hästi, kuid märgib samas, et nii hästi poleks läinud, kui kogu  meeskond  poleks pingutanud. 
Selle   tulemusena   nähakse   seda   inimest   meeldivas   valguses.   Kuid   oluline   on   teada,   millal   selline 
tagasihoidlikkus   on   efektiivne.   Sellist   tagasihodilikkuse   strateegiat   vōivad   ilmutada   peamiselt 
tsempionid. Kõik eelpool nimetatud on kehtestavad muljekujundamise strateegiad, et endast parem 
mulje luua. Olukorras, kus võib tekkida oht, et teiste arvamus inimesest langeb, leiavad kasutamist 
kaitsestrateegiad. Sümpaatiat  esilekutsuvaks  strateegiaks,  mida  samuti  on palju uuritud,  on  enda 
kahjustamise  strateegia.   Selle   all   mõistetakse   strateegiat,   kus   seletatakse   ebaõnnestumist   väliste 
põhjustega   ja   õnnestumist   seesmiste   põhjustega.   Näiteks   võidakse   juua   alkoholi   selleks,   et   saada 
sobilikku põhjust oma ebaõnnestumisele Kui ma aga õnnestun joomisest hoolimata, siis ma pean ikka 
tõeliselt   andekas   olema.   On   kahte   sorti   enesekahjustuslikku   tegevust:   käitumislikud   tegevused 
(hilinemine, alkoholi joomiene) ja väidetavad kahjustused (väidab, et on haige). Mōlemal juhul on aga 
oluline   oma   mina   kaitsmine.   Selgitused    ja   vabandused   -  Mõlemal   juhul   on   oluline   enda   mina 
kaitsmine,   et   leida   väline,   enese   poolt   kontrollimatu   asjaolu   ebaõnnestumise   põhjenduseks,   kuna 
tunduvalt   raskem   on   ennast   süüdistada   võimete   puudumises.  Selgitusi  kasutatakse   ebameeldivate 
situatsioonide või sündmuste korral, et vähendada teistepoolset hukkamõistu. Süütuse tõestamine – 
inimene lihtsalt eitab oma seotust teatud sündmusega. Väljavabandamine – tunnistatakse, et nende 
käitumine on põhjustanud negatiivse situatsiooni, kuid samas võidakse väita, et pole nende tagajärgede 
eest vastutavad. Reeglina viidatakse tahtmatutele asjaoludele, et oma käitumist õigustada. Õigustuse 
strateegiat   kasutavad   inimesed   võivad   küll   aktsepteerida   vastutust   antud   situatsioonis,   kuid   samas 
võivad   eitada,   et   nende   käitumine   põhjustas   tõsiseid   negatiivseid   tagajärgi.  Vabanduste  puhul 
tunnistavad inimesed oma süüd, lootes sellega vähendada kaaslaste hukkamõistu. Kõige  tihedamini  
87% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #1 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #2 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #3 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #4 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #5 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #6 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #7 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #8 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #9 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #10 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #11 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #12 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #13 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #14 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #15 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #16 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #17 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #18 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #19 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #20 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #21 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #22 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #23 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #24 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #25 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #26 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #27 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #28 Sotsiaalpsühholoogia eksami vastused #29
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
154 laadimist Kokku alla laetud
1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
enxukene Õppematerjali autor

Lisainfo

SOTSIAAL- JA SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 2011
agressiivsus , agressioon , distants , frustratsioon , Sotsiaalpsühholoogia , SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA

Mõisted

Sisukord

  • W. JAMESI MINA TEOORIA
  • PEEGELMINA TEOORIA (C.H.COOLEY)
  • SOTSIAALNE VÕRDLEMINE
  • ENESETAJU TEOORIA (D.BEM)
  • ENESEHINNANG
  • MINA-ESITUS (E.GOFFMAN)
  • MINA ESITAMISE STRATEEGIAD
  • MINA-MONITOORING
  • TAJUMISE EFEKTID
  • TRANSAKTSIONAALNE ANALÜÜS. EGO STAADIUMID
  • Vanema
  • TRANSAKTSIONAALNE ANALÜÜS. TRANSAKTSIOONID
  • Transaktsioon
  • ENESETEOSTUSLIKUD ENNUSTUSED
  • Skeemide mõju käitumisele
  • SOTSIAALSED STEREOTÜÜBID
  • omistamine need omadused igale selle kategooria inimesele
  • SOBIVA JÄRELDUSE TEOORIA (JONES JA DAVIS)
  • ATRIBUTSIOONIVEAD
  • ENESEKEHTESTAMISE VÕTTED
  • PUUDUTUSED
  • NÄOVÄLJENDUSED
  • SUHTLEMISDISTANTSID (PROKSEEMIKA)
  • Intiimsuse tasakaalu mudel
  • KRONEEMIKA
  • PETMINE
  • Rääkimiskiirus
  • HOIAK
  • Klassikaline tingimine
  • KOGNITIIVSE DISSONANTSI TEOORIA (L.FESTINGER)
  • VEENMISE TSENTRAALSE JA PERIFEERSE TEE TEOORIA (R.PETTY JA J
  • CACIOPPO)
  • SÕLTUVUSSÜSTEEMID
  • Vahetussüsteemid
  • SOTSIAALSETE SUHTUMISTE RING
  • Hoolitsemine, toetumine, hirmukus ja agressiivsus
  • LEE 6 ARMASTUSE STIILI
  • KIINDUMUSMUDELID (4) (BARTHOLOMEW)
  • INVESTEERIMISMUDEL
  • SUHETE LAGUNEMISE MUDEL
  • Diaadilise faasi
  • ALTRUISTLIKKU KÄITUMIST MÕJUTAVAD EMOTSIONAALSED REAKTSIOONID
  • Empaatiatunde piirid
  • AITAMIST TINGIVAD SITUATIIVSED TEGURID (5)
  • AGRESSIOONI SELETAVAD BIOLOOGILISED TEOORIAD
  • ERUTUSE ÜLEKANDE TEOORIA (ZILLMANN)
  • SOTSIAALNE ÕPPIMINE
  • Õppimine teiste käitumist jälgides
  • VÕIMU LIIGID
  • Tasu võim
  • Informatsiooniline võim
  • KONFORMISM
  • Nõustumine
  • Identifitseerimine
  • SOTSIAALSE MÕJU TEOORIA (B. LATANÉ)
  • Vahetus
  • VÄHEMUSE MÕJU ENAMUSELE
  • Kahesuunaliste protsesside teooria
  • GRUPI ARENGUASTMED
  • Normaliseerumine
  • SOTSIAALNE HÕLBUSTAMINE
  • Publikuefekt
  • Drive
  • Hinnang
  • SOTSIAALNE PÄRSSIMINE
  • DEINDIVIDUATSIOON
  • GRUPILINE MÕTLEMINE
  • GRUPI POLARISATSIOON
  • SOTSIAALSE IDENTITEEDI TEOORIA
  • STIGMA
  • MEESTE JA NAISTE PSÜHHOLOOGILISED ERINEVUSED
  • Sotsiaalne seotus
  • Sotsiaalne võim
  • KULTUURIŚOKK
  • KULTUURIDIMENSIOONID. MASKULIINSUS-FEMINIINSUS (G.HOFSTEDE´I
  • JÄRGI)
  • KULTUURIDIMENSIOONID. KOLLEKTIVISM-INDIVIDUALISM (G.HOFSTEDE´I
  • Sõltuv või sõltumatu minakontseptsioon
  • Keskendumine grupi vajadustele või sotsiaalsele vahetusele
  • KULTUURIDIMENSIOONID. VÕIMU DISTANTS (G.HOFSTEDE´I JÄRGI)
  • Väike võimudistants

Kommentaarid (1)


blondy2323: Fail on väga rikas ja soovitab veelgi rohkem infot kui Taru Ülikooli aine jaoks vaja. (Y)
15:11 28-05-2013


Sarnased materjalid

35
doc
106
pdf
96
rtf
46
pdf
56
doc
990
pdf
50
doc
88
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto