on mingi struktuuri muutumine sotsiaalne protsess, on olemas probleem - sotsiaalprobleem. Selleks et sots probleemi leevendada, tuleb hoolika uurimisega üles leida põhjused ja need kõrvaldada. Konstruktivistid seevastu esitavad sots probleemidest rääkides selliseid küsimusi, et me muretseme ühtede tingimuste pärast ja jätame kõrvale teised kuigi need on eraldi võttes sama kahjulikud. Näiteks, kas tööpuudus on sots probleem? on. Kas ta täna eestis on sots probleem? on. Miks? vast publikust on, tööpuudus on suur. Kikas palju inimesi joovad kohvi, kas see ka sots probleem? vast ja. Kikas selle üle tahaks diskuteerida, aga las ta olla. Miks on tööpuudus sots probleem? Aktuaalne. Tähelepanu. See puudutab kogu ühiskonda, mitte ainult majanduslikult. Samas varanduslikku ebavõrdsust, sissetulekute emavõrdsust ei käsitleta eestis sots probleemina. Seda teemat kiputakse võimude poolt tõrjuma. Ebavõrdsus
Sellise alternatiivse vahendi kasutamisel on peale jäänud mudel, et riik ei saa seda vahendit kasutada otse sunniviisiliselt, vaid kasutada saab ainult siis, kui jätab kuriteo toimepannud isikule valikuvõimaluse, kas ta nõustub tavaliste kriminaalmenetluses kasutatud sanktsioonidega või on ta nõus, et nende tavaliste sanktsioonide asemel rakendatakse tema suhtes keemilist kastreerimist. See on ka Eestis arutluse all. Tõenäoliselt peaks see ka siin toimima hakkama. Põhiline vastuväide on, et kas ikka saame piisavalt hästi jälgitud seda keemilsit kastreerimist, sest põhimõtteliselt on võimalik Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 võtta keemilise kastreerimise toimet neutraliseeriv vahend sisse pärast esimest tabletti või süsti. Monitoorimine, et keemiline kastreerimine toimiks, on peale jäänud seisukoht, et on võimalik
Lähenetakse läbi ühiskonna, väliste asjaolude. Selle teene: püüab arendada faktoloogiale rajatud teooriat, laiendab kriminoloogia tunnetuslikke võimalusi. On saanud selgeks, et kuritegevuse olemuslikke momente pole võimalik mõista lahus ühiskonna elutegevuse teiste külgede tundmaõppimisest. Kriminaal- ja karistuspoliitiliste programmide asemel pakutakse rohkem sotsiaalmajanduslikke ja kultuurilisi preventsioonimeetmeid. Need paradigmad täiustavad teineteist. Kriminoloogiateadus Eestis 1920-1940 episoodiliselt, ülikoolis polnud. Prof. Kadari arvas selle abiteaduse hulka. Ta peab kriminoloogia osadeks kriminaalpsühholoogiat, kriminaalantropoloogiat, kriminaalsotsioloogiat, kriminaalbioloogiat. Politseileht kajastas tuntumaid teooriaid, statistikat. 1920-1930 uuriti alaealisi kurjategijaid ja nende sugulasi. 1960 sündis teadus ja õppedistsipliin TÜ-s (see oli normativistliku põhikoeta empiiriline teadus lähtuvalt NL-st)
1990-92 oli näljas 842 miljonit inimest. 1996.a. World Food Summit lubas 2015.a. vähendada seda numbrit poole võrra. Näeme, et faktiliselt on number kasvanud. Maailma toidutoodang võimaldab kindlustada igale inimesele 2720 kcal energiast päevas Põhjused: Vaesus (ressursside puudus) Diktaatorlikud jm ebaõiglased valitsemisvormid Katastroofid - sõjad, konfliktid, loodusõnnetused Nälg arenenud riikides: Vastav FAO aruanne ei esita andmeid nälja kohta Euroopas, s.h. Eestis. Võime otsida analoogiaid teiste riikidega. Türgi (SKP ühe inimese kohta ligilähedane Eestiga) real on nälgijate protsent <5% (Eesti elanike arvust seega vähem kui 60 tuhat). 2012.a. oli 14,5% ameerika leibkondade toidubilanss ebakindel (food insecure) ja 5,7%-l (7 miljonit leibkonda) väga ebakindel (very low food security) 2012 kasutas toidupanka või supikööki 5,1% leibkondadest (6,2 miljonit) Võitlus näljaga: USA’s 3 föderaalprobrammi selle jaoks:
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Need on kaks lähenemisviisi sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks. Majandusteooria tundmaõppimist alustatakse tavaliselt mikroökonoomilise majanduskäsitusega tutvumisest. Mikroökonoomika on teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksiksubjektist lähtuv käsitlusviis. Mikroökonoomikas esile tulevaid seaduspärasusi on empiiriliselt rakse kontrollida. Makroökonoomika lähtepunktiks on rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmise ja majandussektorite seoste problemaatika. Kui majanduspoliitilised otsused põhinevad enamasti makroökonoomilistel järeldustel, siis makroökonoomilised seosed ise on sageli tuletatud mikroökonoomikast. Teoreetilise kontseptsiooni loomisel jääb kõrvale osa uurija poolt ebaoluliseks peetavaid üksikasju. Mis just, see s�
kogu müügikogus toodetakse vaid väikese arvu firmade poolt Sisenemisbarjäärid-Mõnikord on uutel firmadel raske konkureerida olemasolevatega, mille toodangut tarbijad seni on aktsepteerinud. Seaduslikud piirangud paten KARTELL Kartell on firmade formaalne kokkulepe hinna kujundamiseks ja turu jaotamiseks. ( kohv, suhkur, nafta) ·Kartellikokkulepped kui konkurentsi kahjustavad kokkulepped on konkurentsiseadusega keelatud nii Eestis kui ka EL tervikuna. Monopol on turu struktuur, kus kaupu toodab ja müüb üksainus firma. Kasumi suurendamiseks võib monopoolne firma kasutada hinnadiskriminatsiooni, kehtestades erinevatele ostjatele erinevad hinnad. Monopol võib olla efektiivne kui eksisteerib loomulik monopol. Loomulik monopol suudab toota kogu majandusharusvajaliku toodangu madalamate kuludega, kui seda teeksid kaks või rohkem firmat. Loomuliku monopoli puhul on turule sisenemise kulud on väga suured ning
nagu Ida-Virumaa külade esindus - arendab kodanikuaktiivsust - algatusvõime, koostöövõime jmt. Eesti Regionaalse ja kohaliku arengu sihtasutus, Tartu Kolmikute pereklubi Eesti Kodanikuühiskonna Arengukontseptsioon EKAK Mitmes riigis (Eestis, Horvaatias, Inglismaal, Iirimaal, Kanadas ja Sotimaal) on välja töötatud raamistik avaliku sektori ja ühenduste koostoimimiseks lepingu või strateegilise dokumendina Eestis ongi selleks 2002.a. Riigikogus kinnitatud EKAK. EKAK on dokument, mis määratleb avaliku võimu ja kodanikualgatuse vastastikku täiendavaid rolle ning koostoimimise põhimõtteid avaliku poliitika kujundamisel ja teostamisel Kodanikuühiskonna ettevõtmiste toetamiseks on toimib alates 2008.a. Kodanikuühiskonna Sihtkapital, mida rahastatakse riigieelarvest iga-aastaselt 20 miljoni krooniga (täpsemalt vaata www.kysk.ee - millised projektid on pälvinud toetuse jmt)
Kõik kommentaarid