Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sotsiaalne ärevus ja astress (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
Sotsiaalne ärevus ja astress #1 Sotsiaalne ärevus ja astress #2 Sotsiaalne ärevus ja astress #3 Sotsiaalne ärevus ja astress #4 Sotsiaalne ärevus ja astress #5 Sotsiaalne ärevus ja astress #6 Sotsiaalne ärevus ja astress #7 Sotsiaalne ärevus ja astress #8 Sotsiaalne ärevus ja astress #9 Sotsiaalne ärevus ja astress #10 Sotsiaalne ärevus ja astress #11 Sotsiaalne ärevus ja astress #12 Sotsiaalne ärevus ja astress #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Maritake Õppematerjali autor
MIS ON STRESS?AjaluguHans Selye liigitas stressi viieksSTRESSORIDKuidas reageerib aju stressile?stressi tagajärjed organismileRavivõtted stressi taandamiseksToitumineLiikumineMuusikaSOTSIAALNE ÄREVUSSümpotmidStaatusehäire tulemusedÄrevuse ületamineKokkuvõteKASUTATUD KIRJANDUS

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
19
docx

Psühhosomaatika

Valu põhjused: Valu reaktsioon kaitseb meid Perifeerne ärritus Valu tundmine eluliselt oluline, ajus seetõttu suur osa pühendunud valu tundlikkusele. Nahal ärritus -> impulsid seljaajusse -> üli kiirelt peaaju poole (iga piirkonna jaoks on ka ajus eri piirkond, seetõttu meie reageering kiire ja ka arusaam, kus täpselt valuaisting on). Valu tekib ­ valu kaob: Valu tundmine on kehale suur stress ­ peame reageerima ­ kaitsma või põgenema Ülitugev stress surub valu alla Peaajus protsess, mis ütleb, et valu piisavalt kaua tundnud, aitab, pole hea tunda pikka aega metsikut valu. Sõltumata sellest, mitu korda valu tunneme, on see ikkagi emotsionaalne. Peaajukoor ei tea, millega valu seotud on, seega ka alati seonduvad negatiivsed tunded (viha jne). Kroonilise valu patogeensus:

Psühhosomaatika
thumbnail
83
docx

Psühhopatoloogia

- Psühhoanalüüs – Freud - Hakkas psüühikahäireid seostama üleelamistega Positiivne psühholoogia Kognitiiv-käitumisteraapia – Beck - Becki triaad – arvamused iseendast, tulevikust ja teistest Pereteraapia - Pere mõjutab meid iga päev Kognitiivne mudel Igaühel on omad kogemused, reeglid, uskumused - Stiimul – keegi reageerib - Hinnang – hindan teise stiimulit - Emotsioon - Käitumine – rünnak, reaktsioon Psüühikahäire ja stress: ravivõimalused Et oleks häire on vaja sümptomeid, rahulolematust. Mingid vajadused on rahuldamata. Pikaaegne rahulolematus võib tekitada sümptomeid nt ärevus, depressioon. Kauaaegne häire võib muutuda puudeks. Teadvustamine (ise või arst) aitab sümptomitega toimetulekut. Patogeneetilised mehhanismid Neuromolekulaarne tasand - Geenid – polümorfism, ekspressioon Rakuline tasand - Neurogenees - Esmane sünaptiline ülekanne, tesiene ülekanne Süsteemne tasand

Psühhomeetria
thumbnail
8
docx

Emotsioonid. Ärevus.

rõõm, kurbus, viha) kaudu. Emotsioone liigitatakse neljaks: · afekt - lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna; · kirg - sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks; · frustratsioon - psüühiline pingeseisund , mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel; · ärevus - iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne Emotsioonide kandjaks on neid läbi elav inimene ja seetõttu on tundmused alati subjektiivsed. Emotsioonide väljendamist peetakse kasulikuks ja tervislikuks. Mina tahaksin keskenduda ärevusele. Ärevus on emotsionaalne reaktsioon, millega me oleme kõik tuttavad. Tõenäoliselt tunneme me ennast eksamieelsetel tundidel ja minutitel ebamugavalt. Sama tunne valdab meid siis, kui peame

Psühholoogia
thumbnail
45
docx

Kliiniline psühholoogia konspekt

heterogeenne, kuid kõige enam häireid ilmneb infotöötluskiiruse, tähelepanuprotsesside ja täidesaatvate funktsioonide töös Skisofreenia kulg - Esimesele psühhootilisele episoodile eelneb prodromaalperiood ­ esinevad kerged vahelduva kuluga psühhootilised sümptomid, mis ei vasta psühhoosi diagnoosi kriteeriumitele - Võib kesta nädalatest aastani - Skisofreenia prodromaalperioodile võivad viidata: depressioon, kõrgenenud ärevus, ärrituvus, segadused mõttekäigud, vahelduvad mõtted ebatavaliste tähenduste omistamisest, maagiline mõtlemine, illusioonid, hügieeni häirumine, sotsiaalne eraldumine, suhtlemisraskused, kognitiivse funktsioneerimise probleemid - Skisofreenia kulgeb tavaliselt mitmete akuutsete (psühhoosi seisund) episoodidega, mille vahepeal on sümptomid vähem väljendunud, kuid siiski häirivad - Esimene psühhoos toimub tavaliselt teismeeas

Kliiniline psühholoogia
thumbnail
30
docx

Kliiniline psühholoogia

spetsiaalses varjupaigas. 3. Moraalne mudel- häire on moraalne puue, isik on vastutusvõimetu nagu laps. Aitab leebe kohtlemine, rahulik ja religioosne atmosfäär, hea toit, värske õhk, aiatööd, loodus ja loomad. 4. Meditsiiiniline mudel- häire on haigus. Tuleb kõrvaldada põhjus nagu kehalisel haiguselgi. 5. Psühholoogiline mudel- häire põhjus on psühholoogiline- psühhogeenia. Raviks: ärarääkimine, katarsis, hüpnoos, teadvustamine. 6. Sotsiaalne mudel- häire on normaalne reaktsioon ebanormaalsele ühiskonnale. Ravida tuleb mitte inimest vaid haiget ühiskonda. Häire on termin, mida kasutatakse selleks, et viidata kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega enamasti kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone. Sümptom on: ühe psüühilise funktsiooni üksik hälve, patsiendi üksik kaebus, haiguse vaadeldav füsioloogiline või psühholoogiline ilming.

Psühholoogia
thumbnail
16
docx

Ärevushäired

.............................. 4 3. Levimus ja Pärilikkus.......................................................................................... 5 4. Ravi.................................................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 8 1.Sümptomid Põhiliseks sümptomiks on muidugi püsiv ärevus ise. See tunne on pikaajaline, kuid sümptomite intensiivsus võib aastate ja erinevate eluperioodide jooksul vahelduda. Lisaks esineb ootusärevus, ärrituvus, rahutus, keskendumisraskused, pidev väsimus. Tavaline on liigne muretsemine ja hirm enda ning oma lähedaste praeguste ja võimalike tulevikus saabuvate ohtude suhtes. Palju esineb kehalisi kaebusi: valud rindkeres, südamepekslemine, kõhuvaevused, pingepeavalu, lihaspinged, hingamisraskused, higistamine.

Psühholoogia
thumbnail
8
docx

Ärevushäired

12S Esitlus- ärevushäired Mis on ärevushäire? Ärevus on reaktsioon stressile. Ärevuse tunne on igal ühel erinev- näiteks kripeldamine kõhus, pinge mõnes kehaosas, iiveldus, muremõtted, hirm kaotada enda üle kontrolli või surmahirm. Ärevuse tunne võib olla tavaline ja pealnäha on igaüks seda kogenud, kuid pikem stabiilne ärevus võib segada igapäevaelu. Ärevushäired liigitatakse erinevalt: on ärevus, paanika ja sotsiaalfoobia ja terviseärevus. Ärevushäire Kui vaadelda ainult ärevushäiret, siis see on seotud ajukeemiaga kui vahel võivad olla ka seotud keskkonnaga. Reeglina tekib ärevushäire aja jooksul ja see ei pruugi kogu aeg samasugune välja näha. Näiteks ohutunne suurendavates olukordades võib ärevushäire süveneda. Psüühilised tunnused: ● Ülemuretsemine ● Unetus

Psühholoogia
thumbnail
10
ppt

Stress ja haigused

STRESS ja HAIGUSED Mis on stress? Stress ehk kohanemissündroom on organismi üldine vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Tavakeeles mõistetakse stressi ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Oma olemuselt on stress bioloogiline muutus, mille toovad kaasa tugevad emotsioonid nagu armastus, vaimustus, õnnetunne, joovastus, pettumus, viha, hirm, kadedus, mure, kahtlemine endas. "Ainus stressivaba seisund on surm." (Selye) Stressikogemus Stressikogemus koosneb erinevatest komponentidest, mis on omavahel seotud: · Kognitiivne e. mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud.

Terviseõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun