Sotsiaalne tõrjutus paratamatus või vaba valik (4)

Sarnased õppematerjalid

14

docx

Sotsiaalsete oskuste areng

Rakvere 2016  Sotsiaalsete oskuste areng 1. Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas, kasvatuslikud eesmärgid. Sotsiaalset arengut ei saa lahutada kognitiivsest ja emotsionaalsest arengust, mis on väga tihedalt seotud lapse ealise ja individuaalse arenguga. Alushariduse rammõppekavas on õppe-ja kasvatustegevuste eesmärkides muude aspektide hulgas olulisel kohal välja toodud ka lapse sotsiaalne areng. Eesmärkideks on: soodustada lapse kasvamist aktiivseks, otsustus-ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. 2. Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas, kasvatuslikud eesmärgid. Lapse suhted täiskasvanuga. Lapse esmased sotsialiseerijad on tema vanemad.

Sotsiaalpedagoogika

16

doc

Kasvamine lastekodus, meelemürgid ja väärkohtlemine

.........................................................................................3 Lapse hoolekandeasutusse sattumine.................................................................4-5 Toetused vanemliku hoolitsuseta lastele ja nende eestkostjatele.................................5-6 Lastekodu kui kasvukeskkond.........................................................................6-8 Kasvandike enesehinnang, suhted eakaaslastega, käitumine probleemsituatsioonides......8-10 Sotsiaalne tõrjutus....................................................................................10-11 Väärkohtlemine lastekodudes......................................................................12-13 Alkohol, tubakas, narkootikumid..................................................................13-14 Kokkuvõte................................................................................................15 Kasutatud kirjandus...........................................................................

Sotsiaaltöö

38

docx

VAESUS JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID

Vaesust mõõdetakse mitmel erineval moel, tavaliselt tehakse seda lähtudes sissetulekutest ja tarbimisest. Olulised näitajad vaesuse mõõtmisel on leibkonna suurus ning selle vajadused. Vaesust liigitatakse :  absoluutne vaesus,  suhteline vaesus. Suhtelises vaesuses elavatena defineeritakse neid inimesi, kelle leibkonna tulu jääb väiksemaks kui 60% leibkondade mediaantulust. Seega suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal sõltub eelkõige mitte sissetulekute tasemest või elukallidusest vaid tulude jaotusest. Kõikide tulude kasv ei aita vähendada ebavõrdsust, mis mõjutab suhtelise vaesuse määra arvutamist.(Võrk, A. Mõttehommik 29.01.2015) Seega võib tõdeda, et suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal kui sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse hindamiseks kasutatav mõõdik ei ole üksi kuigi adekvaatne hindamaks Eesti inimeste vaesust ning selles toimunud muutusi viimaste aastate jooksul. (Võrk, A. Mõttehommik 29.01.2015)

Ühiskond

28

doc

Sotsioloogia üldkursus

Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed I SOTSIOLOOGIA ­ teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest. Sotsioloogia sünd: 19. sajand Auguste Comte, 1838 ,,Cours de la philosophie positive" (socius, ld ­ kaaslane; societas, ld ­ühiskond; socium, ld ­ kollektiiv; logos, kr ­ sõna, õpetus) Sotsioloogia uurib inimest kui kaaslast (kui kollektiivi või ühiskonna liiget)! Peamine mõtteviis: inimkäitumine kujuneb rühmades, kuhu inimesed kuuluvad; inimühiskond on struktureeritud ja diferentseeritud, pidevas muutumises. Me oleme need, kes me oleme, sest me elame teatud ühiskonnas, teatud ruumis ja teatud ajal! C. WRIGHT MILLS (1950ndad) Sotsioloogiline kujutlusvõime ­ mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele.

Sotsioloogia

12

docx

Kasvatusteooria konspekt

Internaliseerimine- mingi idee, tegevusviisi, normi, väärtuse, suhtumise jne sisemine omaksvõtmine isiku poolt Sotsialiseerumine- normikohase käitumise omandamine seoses sotsiaalse situatsiooniga Väärtus- see, mille suhtes tekib inimesel positiivne hoiak, mis omandab tema jaoks positiivse tähenduse Väärtushinnang- hinnang selle kohta, mis inimest eriti rahuldab ja mille pärast ta eelistab üht teisele kui paremat Väärtustatav- inimesele oluline ja tähenduslik nähtus või suhe Afektiivne aspekt kasvatusest koosneb viiest põhikategooriast: *tähelepanemine *reageerimine *väärtustamine väärtuste süstimatiseerimine *väärtuste kompleksi alusel eelistamine (need lähenevad järjest aina internaliseerimise poole) 1.Tähelepanemine- selleks, et midagi saaks sisemiselt omaks võtta, peab olema inimene vastuvõtlik millegi suhtes – kujutlus objektist või nähtusest; inimese tähelepanu peab olema juhitud sellele nähtusele/objektile. Alakategooriad:

Kasvatusteadus

54

docx

Tervis ja heaolu

TERVIS JA HEAOLU 1.Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on.... • täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (WHO 1948). • tervis kui ulatuse määr, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984). • igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986). • universaalne väärtus ja inimese põhiõigus WHO 1999. • Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla.

Inimeseõpetus

15

docx

Sotsiaalpedagoogika

meetodeid, tuues näiteks erinevad juhtumid, mis on tulnud ette laste ja noortega noortekeskuses viibides. 3 Mis on sotsiaalpedagoogika? Sotsiaalpedagoogika kohta ei ole üht, kõigile ühtviisi vastuvõetavat tõlgendust (Hämäläinen 2001,11). Üheks põhjuseks on see, et sotsiaalpedagoogikat ei saa seostada ühe kindla objektiga nagu näiteks muusikapedagoogika või eripedagoogika. Sotsiaalpedagoogika mõiste on väga lai ja seda ei saagi alati üheselt mõista, see hõmab väga suurt ja laia valdkonda ning sõtub konteksti, kus seda kasutatakse. Sotsiaalpedagoogika mõiste areneb diskussiooni käigus, mida peetakse mõiste sisu ja sotsiaalpedagoogilise mõtte ja tegevuse lähtekohtade ja olemuse kohta. Mõiste sisu mõjutab ümbritsev keskkond, kus seda teadusharu rakendatakse. Samuti on mõiste väga palju seotud ühiskonnaga ja ajastuga

Sotsiaalpedagoogika

39

docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

............................................................. 13 Tööstuslik revolutsioon...................................................................................... 14 Sotsiaalprobleemide teadusliku uurimuse algus...............................................14 Esimesed teadusuuringud.............................................................................. 14 Sotsiaalprobleemide seitse teoreetilist perspektiivi.......................................15 Sotsiaalne Patoloogia..................................................................................... 15 Sotsiaalne desorganiseeritus.........................................................................15 Väärtuskonflikt............................................................................................... 16 Hälbiv käitumine (deviant)............................................................................. 16 Sildistamine................................

Ühiskond

Kommentaarid (4)