Millised on mehe ja naise erinevused · Mees räägib alles siis,kui on valmis mõelnud ,mida öelda. · Naine mõtleb rääkides,alustab juttu enne oma seisukohtade täpset määramist. · Naine tahab tundeid väljendada ja teada ta teiste tundeid. · Mees tunneb suuremat hirmu seotuse ees. Naine kohaned seotuse ja sõltuvusega kergemini. Mehe ja naise vaatenurgast on sõnadel sageli erinev tähendus. Sotsiaalne küpsus · Inimese sotsiaalne küpsus tähendab, et ta sobib ühiskonna liikmeks on suuteline elama ja tegutsema täiskasvanute maailmas. · Sotsiaalset küpsust mõõta on raske , selle puudumine ilmneb eluga toimetulematuses. Tänapäevad tõendavad sotsiaalset küpsust teatud psüühilised näitajad · Inimest iseloomustab positiivne ellusuhtumine. · Tal on adekvaatne enesehinnang. · Tal on adekvaatne hinnang ka teistele inimestele. · Ei manipuleeri teisi. · Ei süüdista teisi.
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst
reageerib vastavalt situatsioonile kasutab aega otstarbekalt teab, et iga asi tuleb omal ajal ja kindlas järjekorras õpib tundma oma tundeid ega karda neid oskab armastada ja olla armastatud oskab mõjutada teisi ja allub ise mõjutustele tunneb rõõmu oma saavutustest ilma kadeduseta tunneb rõõmu teiste saavutustest tunneb huvi kõige vastu naudib kõike- tööd, teisi inimesi, toitu, seksi ei häälestu ebaõnnele Inimese sotsiaalne küpsus tähendab, et ta sobib ühiskonna liikmeks, on suuteline elama ja tegutsema täiskasvanute maailmas ning alluma selle maailma seadustele. 13. Seisundi muutmisele suunatud toimetuleku strateegiad. Selle meetodi puhul muudame oma suhtumist olukorda. On põhiline meetod kontrollimatute probleemide puhul. Me ei saa muuta oma minevikku, kuid saame muuta oma suhtumist sellesse ja seeläbi vähendada oma stressi, mis kaasneb negatiivsete mõtetega. Seda võime
Kanapimedus ( kepikeste töö häiritud)võib olla tingitud teatud koguse vitamiinide puudsest mis on - asendamatuid orgaanilisi ühendeid Kanapimedus võib olla kaasa-sündinud ehk geneetiliste põhjustega Kaasasündinud kanapimedus tähendab, 23.Aistingu ja taju võrdlemine- 2 erinevust, 1 sarnasus Aisting Taju Aistingu liigid- nägemis-, kuulmis-, Taju liigid- ruumi-, liikumis-, aja-, isiku e sotsiaalne taju haistmis-,maitsmis-,kompimis-, ja temperatuuriaisting aisting peegeldab eseme , asja, nähtuse Taju peegeldab meid ümbritsevaid objekte terviklikult üksikomadusi(värv, suurus) Mõlemad tekivad ärritaja(stiimuli) mõjul meeleelundile Mõlemad tekivad ärritaja(stiimuli) mõjul meeleelundile 24.Illusioon. Kunstivaldkond, kus kasutatakse illusiooni.
pettumine 42) Neli emotsioonide psühhofüsioloogilist väljendust, mis on tahtele allumatud, näited 1) Näärmeelundkond pisarad, adrenaliinieritus 2) Hingamiselundkond nuuskamine, nuusutamine, kiirenev/aeglustuv hingamine 3) Südame ja veresoonkonna töö südame töö kiirenemine/aeglustumine, tõusev/alanev vererõhk, kahvatus/punastamine 4) Seedeelundkond raskustunne, kõht kinni/lahti, suu kuivamine 43) Mõisted: indiviid, isiksus, individuaalsus, intelligentsus, sotsiaalne küpsus, ebanormaalne käitumine 1) Inimene kõrgelt arenenud aju, püstikõnnak, kuulub imetajate rassi 2) Indiviid üks eraldi võetud inimene 3) Individuaalsus inimese omapära, kõik see, mille poolest üks inimene teisest erineb 4) Intelligentsus indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime 5) Isiksus iga inimene, kel on eneseteadvus ja sotsiaalne roll
Teemad(1.loeng) 1Murde- ja noorukiea mõiste ja koht elukaares 2Müüdid 3Definitsioon noorukiea kohta 4Noorukiea kui vanuseperioodi varieerumine 1.1Murde- ja noorukiea mõiste *Murdeiga ehk puberteet(kasutakse meditsiinilises terminoloogias) ehk mürsikuiga(rohkem kasutatakse arengupsühholoogias)- on suguküpseks saamise iga. See on protsess kus inimese produktsiooni organid hakkavad funktsioneerima. (ld.keeles pubertas- meheiga, suguline küpsus, sigimisjõud, mehisus, mehejõud) Tal on puht maskuliine tähendus. *Noorukiiga(ld. keelest adolescens-kasvamine, täiskasvanuks saamine, küpsus)- on ülemineku periood lapseeast täiskasvanuikka. Noorukiea termin on laiem(Murdeiga on noorukiea 1 faasidest).Nimetatakse noorukiteks, noorteks, noor (Youth teenage). Nooruki ja noore kohta ing. keeles Youth on kasutusel teaduskirjanduses, erinevad lähetused. Enamusel juhtudel Youth tähistab hilises noorukieas olijat
Eripedagoogika valdkond Hanna-Liisa Hussar SOTSIAALSE KOMPETENTSUSE KUJUNDAMINE KOOLIEELSES EAS Essee Juhendaja: Lii Lilleoja Tallinn 2021 Sotsiaalsus on kaasasündinud temperamendi üks element, mis mõjutab seda, kui oluliseks peetakse teisi inimesi ja seltskonnaelu tervikuna ning kas sõpru eelistatakse üksindusele või vastupidi. Sotsiaalne kompetentsus viitab sellele, kas inimene suudab toime tulla teiste inimestega. Oluline on analüüsioskus, võime mõista teiste inimeste tundeid ning oskus lahendada probleeme rahulikult ning valmidus teha kompromisse. Sotsiaalsete oskuste arendamine juba koolieelses eas on lapse eduka hakkamasaamise võti ka koolikeskkonnas ning aitab ennetada sotsiaalsest ebakompetentsusest tulenevaid tõsisemaid probleeme. (Keltikangas – Järvinen, 2013)
keegi on. Sotsiaalsed oskused kujunevad kogemuste ja kasvatuse kaudu. Räägitakse sotsiokultuurilisest õppimisest- näiteks kui kasvataja räägib lapsele, kuidas antud kultuuris käituma peab. Rääkides lapse sotsiaalsest arengust, võib märkida, et osaliselt sõltub see lapse sünnipärasest temperamendist, s.t sellest, kas ta on rahulik või elav, seejuures ka eelmainitud kaasasündinud sotsiaalsusest. Kuid veel rohkem oleneb lapse sotsiaalne areng tema elutingimustest (misjuures tuleb välja arengupsühholoogia üks põhiküsimustest: keskkond vs pärilikkus). SOTSIAALSED OSKUSED JA EETILISED VÄÄRTUSED Tavaliselt peetakse sotsiaalseid oskusi kognitiivseteks pädevusteks. Seetõttu võib hõlpsasti ununeda asjaolu, et sotsiaalsete oskustega seondub alati tihedalt ka eetiline ning moraalne aspekt. Tõhusast toimetulekust ja kasulikest oskustest tihtipeale ei piisa, need peavad olema
Kõik kommentaarid