1. Sotsiaalne kihistumine - kuna ühiskonnad on mitmekesised, kohtame seal ka väga erineva jõukustaseme, positsiooni, haridustaseme, oskuste, teadmiste ning mõjukusega inimesi. Sotsiaalne kihistumine avaldub ühiskonnaliikmete erinevas ligipääsus ühiskonna toodetud hüvedele, ennekõike jõukusele, millest tingituna on inimestel erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon ning lugupeetavus ühiskonnaelus. Näiteks rääkides varanduslikust kihistumisest, on kõne all ennekõike sotsiaalsed klassid. Vaadeldes elustiilist ja lugupeetavusest tulenevaid erinevusi, kõneleme kihistumisest staatusgruppide tasandil. Samuti jaguneb
väärtuseid. Moderniseeriumine toimub linnastumisega ning tehnika arenguga. Inimesed saavad järjest targemaks ning sureb välja küttiminekorilus. Inimesed õpivad masinaid enda kasuks ära kasutama. Riigid moderniseeruvad eri viisidel ning kõikidel ei pruugi kõige paremini välja tulla toimivad rahvusriigid nt Aafrika riigid. Mõisted: Sotsiaalne kihistumine ehk stratifikatsioon – Inimestel on ühiskonnas erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon ning lugupeetavus ühiskonnaelus. Eliit – Inimgrupp, kes tänu oma kõrgele positsioonile või lugupeetavusele suudab mõjutada ühiskonnaelu ja ühiskonnas tehtavaid olulisi otsuseid. Sooline kihistumine – erinevused meeste ja naiste vahel, seotud ühiskondliku positsiooni ja majanduslike võimalustega.
(nt haridus, kultuur) Mittemajanduslik ühishuve - tervisehoiu- ja haridussüsteem, politsei Majanduslik ühishuve - meedia, korrastatud linnaruum, infrastruktuur (teed, tänavad), kindlustussüsteem (pension, abiraha) Inimene - ühiskondlik olend, kes suudab elada ja areneda üheskoos teiste omasugustega, vajab suhtlemist Kultuur - inimtegevus ja selle tulemus Moraal - kirjutamata seadus Õigus - riigi kehtestatud kohustuslike käitumisreeglite kogum Sotsiaalne kihistumine - ühiskonnaliikmete ligipääs toodetud hüvedele, jõukusele, sellest on erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon Sotsiaalne klass - jaotatud majanduslikest võimalustest ja jõukusest ühiskonnas. Määrab inimese positsiooni ühiskondlikul redelil. Eliit - inimgrupp, kes tänu oma kõrgele positsioonile suudab mõjutada ühiskonnaelu ja otsuseid (poliitiline, ametnike, äri, loome, sõjaväeline, akadeemiline) Mass - suurearvuline ja ebamäärne inimhulk
piiritletud geograafilisel maa-alal Ühiskonnad peavad tagama, et neid kooshoidev ühtsustunne ja väärtused kestaksid põlvest põlve ja ühiskond oleks tervikuna jätkusuutlik Ühiskond ja riik on omavahel seotud ja teineteisest sõltuvad, kuid nad pole üks ja seesama Ühiskonnad jäävad, kuid riigivõim ja selle vormid võivad muutuda Riik on pigem poliitiline moodustis, ühiskond on pigem sotsiaalne kooslus (riigi ja ühiskonna püüdlused ja eesmärgid ei pruugi alati kokku langeda Riigivõim seadusandlik täidesaatev kohtuvõim Riigikogu Vabariigi valitsus Riigipea, vabariigi president Valitsus Peaminister teised ministrid
Me oleme need, kes me oleme, sest me elame teatud ühiskonnas, teatud ruumis ja teatud ajal! C. WRIGHT MILLS (1950ndad) Sotsioloogiline kujutlusvõime mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Sotsioloogia esitab 3 liiki küsimusi: 1. Missugune on konkreetse ühiskonna sotsiaalne struktuur? 2. Missugune on antud ühiskonna koht inimajaloo kontekstis? 3. Missugused on erinevate sotsiaalsete rühmade käitumismustrid ajaloo erinevatel etappidel? Peter Berger (Invitation to Sociology,1966) Sotsioloogilise teadvuse dimensioonid (motiivid): SKEPTILISUS, LUGUPIDAMATUS, SUHTELISUS, KOSMOPOLIITILISUS 1 ALAIN TOURAINE (1988) 1
2. Karl Marx: 7. Karl Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust? kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust? Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt orjandus, feodaalühiskond, kapitalism. orjandus, feodaalühiskond, kapitalism.
Rahvusvaheline kaubandus, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel Viitab ajaloolistele sotsiaalsetele ja majanduslikele suhetele Elustiili valikud millist kohvi juua globaliseerumine KLASSIS TEHTUD NÄIDE: KOHVI JOOMINE, PESEMINE · MAJANDUS · RITUAAL · LEGAALNE STIMULANT · ELUSTIIL · SELTSKONDLIK · MAJANDUS · ELUSTIIL · ÄRATAJA · SOTSIAALNE (KUI KÄIA KOOS SAUNAS) · TERVIS Näide tööpuudus: olla töötu tähendab suuri isiklikke probleeme. Olukorras, kus suur hulk inimesi ühiskonnas on töötud, muutub see juba ühiskondlikuks probleemiks ja viib muutusteni hariduspoliitikas, mis kergendavad indiviidide isiklikke probleeme ja taastavad korra ühiskonnas. Näide abielulahutus: Abielulahutus on isiklik probleem, aga juhul kui üks igast kahest
küpseb uus konflikt (võitlus rõhutute ja rõhujate vahel). Konflikti põhjusena nähakse eraomandust, võimusuhteid, ebavõrdsust. Ühiskonnas valitseb klassistruktuur, inimeste toimimine on mõjutatud klassiteadvusest. 3. Sotsiaalse side tekkimise etapid 1. RUUMILINE KONTAKT - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest 2. PSÜÜHILINE KONTAKT - huvi tekkimine teise inimese mingite omaduste vastu, vastastikuse huvi tekkimine 3. SOTSIAALNE KONTAKT - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi 4. SOTSIAALNE TOIMING - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e inimes(t)e käitumist, suhtumist või püüdlusi oma huvides; 5. SOTSIAALNE TEGEVUS - toimingute süsteem, millega püütakse teiste inimeste toimimist mõjutada või mis on ise teiste inimeste poolt mõjutatud 6. SOTSIAALNE INTERAKTSIOON - inimeste teineteisele suunatud sotsiaalne
Kõik kommentaarid