Sotsiaalharta (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Euroopa Sotsiaalharta

Euroopa Sotsiaalharta Mis on sotsiaalharta: Euroopa Sotsiaalharta kehtestati 18.oktoober 1961. Loodi, et kaitsta inimõigusi. Leping kehtestab inimeste sotsiaalseid ning majanduslikke põhiõgusi. Liitunud on kõik Euroop Liidu liikmesriigid, ning ka Venemaa Föderatsioon, Moldoovia, Armeenia, Gruusia, Aserbadzaan, Türgi, Horvaatia, Albaania. Eestis võeti leping vastu aastal 2000, kuid mitte 100%. Seda on vaid teinud 2 riiki: Prantsusmaa ja Portugal. Sotsiaalhartaga liitumisel peab liikmesriik vastuvõtma 16 harta artiklit 31-st.

Ãœhiskond

188

ppt

Inimõigused

Inimõigused  Aine sisukokkuvõte Inimõiguste ajalugu ja areng ÜRO 1948.a. inimõiguste deklaratsioon ECHR (Euroopa Inimõiguste Konventsioon. 1950) Genfi Pagulaste Konventsioon1954.a. New Yorgi konventsioon,1954 EL inimõiguste harta, 2000 Ksenofoobia ja rassism, selle põhjused Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid Rahvusvahelised varjupaigamenetluse põhimõtted  Valik kirjandust Kohustuslik kirjandus: 1. C. De Rover. Teenida ja kaitsta, lk.337350. 2. H. Uibopuu. Inimõiguste rahvusvaheline kaitse, lk 122­127. 3. ÜRO pagulasseisundi konventsioon (RT II 1997, 6, 26). 4

Inimõigused

15

docx

Sissejuhatus Sotsiaalpoliitika eksamiküsimused

 2. Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt (vastu võetud ÜRO Peaassamblee poolt 16. novembril 1966); 3. Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt (vastu võetud ÜRO Peaassamblee poolt 16. novembril 1966); 4. Euroopa inimõiguste konventsioon (Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, vastu võetud Euroopa Nõukogus 4. oktoobril 1950); 5. Euroopa sotsiaalharta (vastu võetud Euroopa Nõukogus 18. oktoobril 1961). 5. Sotsiaalpoliitika kujunemine ja selle tekkepõhjused Ajalooliselt peetakse sotsiaalpoliitika arengu tõukeks moderniseerimisprotsessi ja industriaalse ühiskonna teket. Moderniseerimise areng ja riigi osakaalu kasv käisid käsikäes sotsiaalpoliitika arenguga. Uute ühiskonnakihtide kaasamine poliitilisse otsustusmehhanismi. Turu reguleerituse vajaduse ilmnemine. Turu reguleerimise nõuded keskendusid

Sotsioloogia

20

doc

Eesti ja Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika

Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut EESTI JA EUROOPA LIIDU SOTSIAALPOLIITIKA Uurimustöö Koostajad: Juhendaja: Jüri Ruus Tartu 2007  PENSIONIPOLIITIKA EÜ maades on üks ühine tulevikuprobleem: nende rahvastik on madala sündivuse, meditsiiniliste edusammude ja paremate elamistingimuste tõttu oluliselt vananenud. Prognoositud on vanemaealise elanikkonna edasist kasvu, mis näiteks toob kaasa, et 2040 aastal peab Prantsusmaa kulutama vanaduspensionite maksmiseks 72%, Holland 60% ja Saksamaa 26% rohkem kui aastal 1980. Seetõttu on enamikus Euroopa Liidu riikides raske pensionireformi vältida. Valitsused püüavad leida viise, kuidas luua püsivad süsteemid, mis tasakaalustavad üha kasvavaid nõudmisi väljamaksete järele riiklikest pensionifondidest ja samas vastavad majandus- ja rahaliitu (EMU) asutamise Maastrichti kriteerium

Majandus

25

doc

Sotsiaalpoliitika konspekt eksamiküsimustega

detsembril 1948); 2.Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt (vastu võetud ÜRO Peaassamblee poolt 16. novembril 1966); 3.Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt (vastu võetud ÜRO Peaassamblee poolt 16. novembril 1966); 4.Euroopa inimõiguste konventsioon (Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, vastu võetud Euroopa Nõukogus 4. oktoobril 1950); 5.Euroopa sotsiaalharta (vastu võetud Euroopa Nõukogus 18. oktoobril 1961). 6.Laste õiguste konventsioon- Üro peaassamblee 1989. Eesti ühines 1991 5.Sotsiaalpoliitika kujunemine ja selle tekkepõhjused Ajalooliselt peetakse sotsiaalpoliitika arengu tõukeks moderniseerimisprotsessi ja industriaalse ühiskonna teket. Moderniseerimise areng ja riigi osakaalu kasv käisid käsikäes sotsiaalpoliitika arenguga. 6

Sotsiaalpoliitika

40

docx

Ãœhiskonna riigieksami materjal

Vaesuse vähendamine. Läbirääkimiste pidamine. Heaoluriik Heaoluriik püüab parandada inimese toimetuleku võimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Tunnused: o Ressursside ülekandmine  o Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Mudel Konservatiivne Sotsiaal Liberaalne demokraatlik Tunnused Suunatud töötavale Kehtib võrduse, Oluline on inimeste inimesele. solidaarsuse vabadus ja Palk sõltub inimese põhimõte. võrdõiguslikkus. isiklikust panusest. Palk ei sõltu inimese Riigi ülesanne on

Ühiskonnaõpetus

17

docx

Sotsiaalhooldusõigus konspekt

· Toetuste liigid · Kindlustatud isikud · Toetuse saamise tingimused · Toetuste haldamine · Toetuse saamise piirangud · Toetuse suurused ILO hilisemad konventsioonid muudavad ja täiendavad juba kehtestatud nõudeid. Euroopa Nõukogu selle järgi Eesti juhindub kõige rohkem; olulisel kohal on a) ja c) dokumendid a) Euroopa sotsiaalharta ­ art 12, 13 ja 14 riigid peavad perioodiliselt aru anda b) Euroopa esialgsed lepingud c) Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeks selle järgi Eesti sots.kindl. süsteemi korraldab; seal on kirjas miinimumnõuded nt sots.riskid jne  d) Euroopa sotsiaalkindlustuse konventsioon e) Euroopa sotsiaal- ja meditsiinilise abi konventsioon Euroopa Liidu sotsiaalkindlustusõigus puudub üleeuroopaline mudel; sots.kaitse mõiste

Sotsiaaltöö

49

docx

U�HISKONNAO�PETUSE-konspekt

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühisko

Kategoriseerimata

Kommentaarid (0)