Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Soome kombed ja kultuur (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Soome kombed ja kultuur #1 Soome kombed ja kultuur #2 Soome kombed ja kultuur #3 Soome kombed ja kultuur #4 Soome kombed ja kultuur #5 Soome kombed ja kultuur #6 Soome kombed ja kultuur #7
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Toulouse Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
13
doc

Soome kultuur

gümnaasiumiõpe või ametikooliõpe. Peale gümnaasiumi ülikool, rakenduskõrgkooli (enamus) või muu ametikool. Teadus: matemaatik Rolf Nevanlinna (20. saj), kirjandusteadlane Kai Laitinen (1924), tehnoloogiline uurimustöö aktiveerus 1950ndate lõpus (Erkki Laurila). Soome osaleb mitmetes rahvusvahelistes teadusprogrammides (nt EUREKA). Soome Teaduste Akadeemia loodi 1908. Soome Teadusselts 1838. soome Akadeemia 1947 ­ korraldab rahvusvahelisi teadusuuringuid) 25. soome kombed: vaibapesemine, kohvijoomine, soome toidud... Ida pool süüakse rohkem seeni, kapsast. Säilitamise teema (Vene mõjud). Teisel pool rohkem Rootsi mõjud. Soomlased on tervisehullud. Toidukultuur on rahvusliku identideedi osaks muutunud. Soomes: leibjuust, murakad ehk lakka, poronliha, põhjapõdraliha, kala (punast väga palju), viili (juuretisega hapendatud piimatoode, seente kuivatamine, lehtrikkukeseened, mäti (kalamari), mämmi (traditsiooniline

Soome kultuur
thumbnail
87
docx

Soome-ugri rahvakultuur

Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,

Kultuurid ja tavad
thumbnail
3
docx

Soome kombed ja tavad

Soome kombed ja tavad Soomlased suhtuvad teiste riikide kommetesse ning kultuuri arusaadavalt ning mõistvalt. Eestlastele on oluline esmamulje , kuid soomes antakse inimesele hinnang pikema aja vältel ning olulised on inimese teod mitte mingi käitumisnormi järgimine või mittejärgimine. Tervituseks soomlased kätlevad ning vaatavad üksteisele silma .Käepigistus on tugev ning lühike. Kombeks on ka lapsi kättpidi tervitada. Kallistamine pole kombeks. Suur austuse puhul kummardatakse.Meil eestatlset on samamoodi ,noorteseas on pigem populaarsem üksteise kallistamine. Soomlaste jaoks on raha väga olulisel kohal,nad ei larista raha mõtetute ja tühistele asjadele,soomlased on nagu eestlased ,raha suhtes mõtlevad nad väga hoolikalt üle mida nad ostavad ja kas neil on seda vaja.Kuna nii Eestiski ja Soomeski tuli paaraastat tagasi euro ,siis igatevad ka soomlased tagasi oma marke nagu eestlasedki oma kroone.Soomlased kurdavad väga eurode üle,sest sellega läk

Soome keel
thumbnail
13
doc

Soome Kultuur

gümnaasiumiõpe või ametikooliõpe. Peale gümnaasiumi ülikool, rakenduskõrgkooli (enamus) või muu ametikool. Teadus: matemaatik Rolf Nevanlinna (20. saj), kirjandusteadlane Kai Laitinen (1924), tehnoloogiline uurimustöö aktiveerus 1950ndate lõpus (Erkki Laurila). Soome osaleb mitmetes rahvusvahelistes teadusprogrammides (nt EUREKA). Soome Teaduste Akadeemia loodi 1908. Soome Teadusselts 1838. soome Akadeemia 1947 ­ korraldab rahvusvahelisi teadusuuringuid) 25. soome kombed: vaibapesemine, kohvijoomine, soome toidud... Ida pool süüakse rohkem seeni, kapsast. Säilitamise teema (Vene mõjud). Teisel pool rohkem Rootsi mõjud. Soomlased on tervisehullud. Toidukultuur on rahvusliku identideedi osaks muutunud. Soomes: leibjuust, murakad ehk lakka, poronliha, põhjapõdraliha, kala (punast väga palju), viili (juuretisega hapendatud piimatoode, seente kuivatamine, lehtrikkukeseened, mäti (kalamari), mämmi (traditsiooniline

soome keel
thumbnail
19
doc

Soome maa ja ajalugu

Soome maa ja ajalugu 1.Soome asend. * Põhja-Euroopas, Rootsi ja Venemaa vahel. *Lõunast piiravad teda Soome laht ja Balti meri läänest aga Botnia laht. *337 000 km. (sellest vett 31560 km² ja maad 305470 km². Rannajoon 1,126 km) *12 lääni, neist suurim on 1.1 mln. elanikuga Uusimaa lään, pindalalt suurim on Lappi * Neljandik Soome alast jääb põhjapolaarjoone taha. *Pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks * suurim ulatus põhjast lõunasse on 1160 km, idast läände 540 km *Pinnaehituse põhijooned tulenevad tema asendist ( paikneb Fennoskandi kilbil ) ja kvaternaarsest jäätumisest *Kõige saarerikkam meri on Saaristomeri. Soome Vabariigi kõrgeim punkt- Halti tipp(1 328m) asub Enontekiö loodeosas. *Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu kuid neil on laialdane autonoomia 2.Pinnavormid, siseveed. Mered. Loodus. *Tuhande järve maana: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²) ja 179 584 saart *Madal riik,maapind tõuseb kirde ja p

Ajalugu
thumbnail
85
rtf

Eesti kultuurilugu

patroon abikaasaga. Eesti talupoegade mõttemaailmas juurdus kristlus üldjuhul siiski võrdlemisi aeglaselt, mida kahtlemata soodustas algselt kohalikku päritolu eliidi saksastumine vallutusele järgnevate sajandite jooksul. Paganlike joonte pikaajaline püsimine rahvapärases kultuuris on siiski üldisem nähtus, mis ilmnes väga tugevasti ka näiteks Skandinaavias. Vanad uskumused segunesid uute, kristlike ettekujutustega ning visalt püsisid ilmselt paganlikku päritolu kombed ja riitused. Eesti puhul on ehk kõige hämmastavam, et ristiusk ei suutnud kuni päris viimaste sajanditeni kuigivõrd mõjutada perekondliku eluga seotud tõekspidamisi, mille üle kirik kehtestas enamasti range kontrolli. Ootuspäraselt püsisid vanad kombed kõige visamalt Lõuna-Eestis, aga ka maa ülejäänud osades. Kirikute ehitamine KIRIKUTE EHITAMINE EESTIS Laialdasem kirikute rajamine Eestis algas 13. sajandil. Kuigi nähtavasti esimesed kirikud

Kultuurilugu
thumbnail
21
docx

Kultuurigeograafia konspekt

muuseumi asutamisest 1909 aastast. Need sisaldavad kogumismatka teekonna kirjeldusi, kohalike inimeste suhtumist, teavet esemete, legende ja jooniseid esemetest ning üldisi etnograafilsi tähelepanekuid suhtlemise, rõivastuse, olustiku, looduse ja ehitiste kohta. 2) etnograafiline arhiiv- muuseumitöötajate ja stipendiaatide poolt kogutud ja kirja pandud tööd teemadel: rõivastus, ehitised, elamusisustus, põllumajandus, karjandus, kalastus, mesindus, kaubandus, käsitöö, kombed ja toit jne. 3) korrespondentide vastuste arhiiv- suurim arhiiv, mis sisladab kirjasaatjate võrgu liikmete ja koolide kaastöid- vastuseid muusemi koostatud küsimuslehtedele, võitlustöid ja muid kirjutusi etnograafilistel ja kultuurilolistel teemadel. 4) sanitaar-topograafiline arhiiv- tervishoiu instituudi poolt kogutud üle-Eestilised tervishoidliku inventuuri materjalid. Neis on andmeid nii külade, valdade kui ka suvituskohtade kohta. Valdavalt arstide ja

Kultuurigeograafia
thumbnail
26
docx

Karjalased

(Nõmmevalitsus, 2015) Väikesemahuline rahvuslik "ärkamine" leidis aset ka Tveri karjalaste juures. 1990 loodi Tveris Karjala kultuuriselts. 1992 ilmus trükist tverikarjala aabits. (Uibopuu, 1984) 11 Kokkuvõte Karjala on väga ammu tekkinud piirkond Soome ja Venemaa piiril, Laadoga järve äärealal, kus elavad karjalased. Karjala suurtel aladel elab erinevaid karjalasi, kellel on üksteisest erinev keel ja natuke teistsugused kombed. Karjala põhja-ja keskosas elavad päris-ehk vienakarjalased, lõunaosas aunusekarjalased ning Venemaa lähistel Ida-Karjalas lüüdikarjalased. Igal aastal sureb välja mitmeid väikerahvaid, kuna väike rahvaarv ja kõrvalpaiknevate suurriikide domineeriv kultuur jms "matab" nad enda alla. Erinevate võimude vahetuse tõttu hülgasid karjalased pidevalt oma kodusid ning läksid teistele aladele elama. Seepärast

Kultuur




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun