Soome julgeolekupoliitika ja merejõud (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

40

docx

Muuseumid

Olemuslikult sobisid meremiinid ja vana püssirohukeldri paekivist võlvid väga hästi kokku ning 9. septembril 2002. aastal avatigi Miinimuuseum Meremuuseumi merepäevade ürituste raames. Tänaseks on sellest kujunenud ainuke ja suurima koguga sarnane muuseum Baltimaades. Eksponeeritav algab galvaanilisest löökmiinist (konstrueeritud 1876.a. Berliinis insener Hertzi pool), kindlusemiinidest (aastatest 1904 - 1906) kuni tänapäevaste õppemiinideni välja. Siin on Saksa, Vene, Soome, Briti, Prantsuse ja Eesti päritolu miine (kokku ligi viiskümmend) ning võimaluse korral tutvustatakse ka eksponaatide muuseumi jõudmise keerdkäike. Muuseumi kogudes on ka miinitraalime tehnikat, ent ruumipuudusel pole seda võimalik siin eksponeerida. Omalaadse uunikumina ja külma sõja meenutusena on eksponeeritud ka suur hüdroakustiline jaam MGS - 407, mille sarnaseid paigutati Tallinna lahte enne 1980.aasta purjeregatti, et avastada lääneriikide allveelaevu. Muuseumilaevad

Informaatika

42

docx

Mõned Eesti muuseumid

Olemuslikult sobisid meremiinid ja vana püssirohukeldri paekivist võlvid väga hästi kokku ning 9. septembril 2002. aastal avatigi Miinimuuseum Meremuuseumi merepäevade ürituste raames. Tänaseks on sellest kujunenud ainuke ja suurima koguga sarnane muuseum Baltimaades. Eksponeeritav algab galvaanilisest löökmiinist (konstrueeritud 1876.a. Berliinis insener Hertzi pool), kindlusemiinidest (aastatest 1904 - 1906) kuni tänapäevaste õppemiinideni välja. Siin on Saksa, Vene, Soome, Briti, Prantsuse ja Eesti päritolu miine (kokku ligi viiskümmend) ning võimaluse korral tutvustatakse ka eksponaatide muuseumi jõudmise keerdkäike. Muuseumi kogudes on ka miinitraalime tehnikat, ent ruumipuudusel pole seda võimalik siin eksponeerida. Omalaadse uunikumina ja külma sõja meenutusena on eksponeeritud ka suur hüdroakustiline jaam MGS - 407, mille sarnaseid paigutati Tallinna lahte enne 1980.aasta purjeregatti, et avastada lääneriikide allveelaevu. Muuseumilaevad

Arvutid i

7

doc

Vene föderatsiooni merejõud ja julgeolekupoliitika

Vene föderatsiooni merejõud ja julgeolekupoliitika Venemaa asetseb Ida-Euroopa ja Aasia territooriumil. Oma pindalaga 17 075 200 km² on see maailma suurim riik, kus elab ligi 145,2 miljonit inimest (vastavalt 2002a. rahvaloendusele). Merepiiri pikkuseks on 37 653 km (21 000 nm) ja ümbritsevateks meredeks on Põhja-Jäämeri, Läänemeri, Must meri, Kaspia meri ja Vaikne ookean. 1 Vene Föderatsioon on oma asukoha tõttu väga mitmekesise merelise geograafiaga. Põhjast piirab teda Põhja-Jäämeri

Riigiõpetus

28

doc

Sõda ja Saaremaa

rannakaitsepatarei suurtükk Sõrve säärel 1941. aasta sügisel. Foto SMF SMF 3865: 81 Pilt 9 Nõukogude 315. rannakaitsepatarei tuulikuks maskeeritud vaatlustorn Sõrve säärel. Ülaosa varemeis. Foto SMF SMF 3865: 3 22. juuni hommikuks olid sakslased mineerinud ka Saaremaa ja Hiiumaa ümbruse väinad. Irbe väina sulgesid miinitõkked ,,Eisenach" ja ,,Erfurt", Soela väina miinitõke ,,Coburg". Hiiumaa ja Vormsi vahelisse Hari kurku oli paigutatud miinitõke ,,Gotha", Soome lahe sulges ,,Apolda" ja Tallinnast loodes oli ,,Corbetha". Saaremaast läänes valvasid Saksa allveelaevad U-144, U-145, U-149 (Melzer 1960, 24­27, kaart 9). Sel kombel püüti lõksu püüda Liivi lahes ja Muhu väinades olevaid Nõukogude laevu ning takistada sisenemist ja väljumist Soome lahest. Sakslaste peamine eesmärk oli takistada Nõukogude sõjalaevade rünnakuid oma Soome ning Põhja-Rootsi vahet sõitvate kauba- ning varustuslaevade vastu (BA MA, RM 45-I/137).

Ajalugu

71

docx

Merekultuur ja etikett

laevadele. Viikingite laevade (drakkarite; 'viikingilaev) hirmu äratavad draakonipead pidid vaenlastes tekitama hirmu ja õudust. Traalivõrku jäi kinni Eestis haruldane käilakuju(vöörikuju) Ilmselt Horatio Nelsonit kujutav käilakuju Dirhami sadamas laoruumi põrandal. (Alar Schönberg) Nädalapäevad tagasi tõsteti ühelt traallaevalt Dirhami sadama kaile merest leitud Eestis erakordselt väärtuslik vana käilakuju, kuid seni on selgusetu, kas kuju takerdus võrku meie või hoopis Soome vetes ning kas leidja võib olla rikkunud seadust. “Tegemist on äärmiselt huvitava asjaga – see on Eestis väga haruldane,” ütles Läänlasele Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen, kes nägi käilakujust tehtud fotosid. “Seda sensatsiooni pole, et see oleks väga vana, aga see sensatsioon on küll, et niisuguseid käilakujusid on meil väga, väga vähe välja tulnud.” Kui enimlevinult kujutab puulaevade vööri ehtiv käilakuju naisterahvast, siis see kuju on mehest

Merendus

53

docx

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Vastu võetud 16.06.1999 RT I 1999, 60, 616 jõustumine 26.07.1999 Muudetud järgmiste aktidega (näita) 1. peatükkÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö su

Õiguskaitseasutuste süsteem

64

pdf

Nimetu

Põhjamaade ajalugu II, kevad 2010 Alates 1792--- Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaade ajalookronoloogia Põhjamaad: Taani, Norra, Island, Rootsi, Soome Keskaeg: (1050-1520) Taani, Norra, Rootsi kuningriikide algus ja ristiusu vastuvõtmine umbest a. 1000 pk. Rootsi inkorporeerib Soome (u 1155-1293). 1380 Taani-Norra personaaluniooni algus. Põhjamaine Kalmari unioon (1397-1523), mida juhib Taani. Rootsi proovib vabaneda unioonist ja Rootsi- Taani suhete halvenemine. Omapära: talurahvavabadused ja ting-institutsioonide ehk rahva esinduskogude algus. Varauusaeg (1520-1721) Rootsi (-Soome) vabaneb unioonist (1520/23). Rootsi riigi peavaenlased on Taani ja Venemaa (kes on omavahel liitlased) ja jätkuvad sõjad. Norra (koos Islandi, Gröönimaa ja Fääri saartega) jäi Taani

Kategoriseerimata

192

pdf

Riigikaitse õpik

EESTI SÕJAAJALUGU Slaavi aladega võrreldes on oluline, et osavad eestlased hirmu rüüsteretkede- Skandinaavia ja Bütsantsi mõjul are- ga. Eestlaste retked kuuluvad Lääneme- nes Venemaal kiiresti riiklus. Soomlas- re viikingiaja epopöasse. te arengutase sarnanes eestlaste omaga, Muistse Eesti sõjaajaloo tähtsaim pe- kuid Soome sattus õige pea Rootsi riigi riood on muistne vabadusvõitlus võimu alla. 13. sajandi alguses. Saksamaalt lähtunud Meist lõunas elanud lätlased ja liivla- ristisõja algus oli liivlaste ja lätlaste osali- sed ei jõudnud samuti 13. sajandiks ne ristiusustamine ning Riia linna asuta- omariikluseni. Samal ajal kujunes aga mine 1201

Riigiõpetus

Kommentaarid (0)