Rootsi ja Taani välispoliitika võrdlus Riho Kirsipuu Sissejuhatus Selle essee teemaks on võrrelda üldiselt Rootsi ja Taani välispoliitikat. Välispoliitika on poliitika riigist väljaspoole ning riigi suhted teiste riikidega, millel on erinevad eesmärgid vastavalt teisele riigile. Üldpilti vaadates on need kaks riiki küllaltki sarnased ning erinevusi leida on keeruline. Siiski leidub erinevusi just välispoliitikas ning seepärast valiski autor need kaks riiki võrdlemiseks. Töö eesmärk on leida põhjuseid, miks antud riigid on välispoliitiliselt kohati väga erinevad.
SOOME VABARIIGI VÄLIS ja JULGEOLEKUPOLIITIKA Kirjatöö Sissejuhatus Otsustasin kirjutada Soome Vabariigi välis ja julgeolekupoliitikast, sest Soome on meie naa- berriik ning meil on ka osaliselt sarnane ajalugu. Välis ja julgeolekupoliitika on omavahel ti- hedalt seotud ja nad suuresti sõltuvad teineteisest. Kirjatöö esimeses pooles toon ma välja Soome Vabariigi välis ja julgeolekupoliitika täht- samad aspektid, suunad ja ka teostajad. Samuti kirjeldan, milline on Soome julgeolekukesk- kond, kaitselahendus ning ka osalus ülemaailmses kriisireguleerimises. Veel kirjutan Soome julgeoleku ja kaitsealasest koostööst teiste riikide ja organisatsioonidega. Töö teises pooles kirjeldan Soome suhteid kolme maailma juhtivama suurvõimuga nii majanduslikult, poliitiliselt kui ka sõjaliselt (Venemaa, USA, Hiina). Samuti analüüsin, miks on suhted just sellised ning mis on neid mõjutanud. Välis -ja j
Rakendusliku geopoliitika lühikonspekt Geopoliitiline faktor poliitikas ja geostrateegia. Geopoliitikas uuritakse välja- ehk ruumifrnomeeni ärakasutamist riigi poliitiliste, sõjaliste kui majanduslike huvide ja eesmärkide teostamiseks nii agresiivsetel kui kaitseeesmärkidel. Mõiste geopoliitika sai oma nime rootsi riigiteadlase Rudolf Kjellénilt (1864-1922), kes võtis selle termini kasutuseke 1899.a. Ta hakkas riiki vaatlema kui sotsiaalset ja majanduslikku jõudu. R. Kjelléni kohaselt moodustavad geopoliitika, majanduspoliitika, rahvastikupoliitika, sotisaalpoliitika ja võimupoliitika riigi kui eluvormi, mille eemärgiks on saavutada geograafiline täiuslikkus. Kjelléni definitsiooni kohaselt on geopoliitika kui õpetus riigist, mis on ühtlasi geograafiline organism ja ruumifenomen
kontrollija; teravate sotsiaalsete konfliktide, eriarvamuste õiguslik, kohtulik reguleerija. Tänapäeva riigi peamised struktuurivariandid: konföderatsioon, föderatsioon ja unitaarriik. Riigivalitsemise peamisteks vormideks on monarhia ja vabariik. Vabariikidevahelised liidud jagunevad konföderatsioonideks ja föderatsioonideks. Konföderatsioon on vabariikide liit, mis sõlmitakse rahvusvahelise lepinguga teatud eesmärkide saavutamiseks. Harilikult on selleks välispoliitika koordineerimine iseseisvuse kaitseks ja omavahelise majanduskoostöö tihendamine. Konföderatsioonil ei ole ühist riigipead. Ühisküsimused otsustab osariikide esindajaist konvent, millest riigid võtavad osa oma diplomaatiliste esindajatega. Konvendi otsuseid viivad ellu liidust osavõtvate riikide riigiorganid. Konföderatsioon ise ei ole rahvusvahelise õiguse subjekt, vaid seda subjektsiust kannavad konföderatsiooni moodustavad riigid.
föderaalringkonnad kui Balti riikide ja Soomega piirnevad alad. Peagi hõlmati sellesse koostöösse ka Arktikas suuri alasid omav Kanada ning viimase järel kohe ka USA. Neile kahele riigile otsustati anda Põhjamõõtmes vaatlejariigi staatus. Hiljem otsustati võimaldada Põhjamõõtme tegevuses osaleda ka Valgevenel. Europarlamendi ja EL Ministrite Nõukogu heakskiidul sai Põhjadimensioonist ehk Põhjamõõtmest 1999. aastal Euroopa Liidu välispoliitika lahutamatu osa. Seoses sellega tegi Euroopa Liidu Helsingi Ülemkogu 1999. aasta detsembris Euroopa Komisjonile ülesandeks töötada koos liikmes-ja partnerriikidega välja Põhjamõõtme konkreetne tegevuskava (Action Plan) aastateks 2000 – 2003, st kuni Euroopa Liidu suure laienemiseni aastal 2004. Käesoleval ajal on piirkondlikest organisatsioonidest Põhjamõõtme osalisteks Läänemeremaade Nõukogu, Arktika Nõukogu, Barentsi
pool-perifeeriat. Pool-perifeeria ekspluateerib perifeeriat. ● Konstruktivism - Kollektiivne teadmine - Identiteet ● Kriitilised teooriad Toimijad ● Riik ● Varasemalt: - Kütid-korilased - Linnriigid - Impeeriumid - Feodaalsed üksused ● Rahvusvahelised organisatsioonid ● Hargmaised korporatsioonid ● Muud II loeng - riigid ja välispoliitika Toimijad ● Riik -> oluline toimija ● Varasemalt: - Kütid-korilased -> jah ja ei, sest ei olnud eriti paiksed; samas suhtlesid natuke ka teistega - Linnriigid - Impeeriumid - Feodaalsed üksused ● Rahvusvahelised organisatsioonid -> teiseslikud toimijad? ● Hargmaised korporatsioonid ● Muud -> indiviidid, nt käivad eestlased Soomes riideid ostmas; terroristlikud organisatsioonid; katoliku kirik (kindel hierarhia, reeglid)
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Hiljuti USAs aset leidnud sündmuste ülevaade Obama kirjutas alla seaduseelnõule, mis suurendab USA võlalimiiti President Obama kirjutas alla Kongressi mõlemast kojast läbi pääsenud seaduseelnõule, mis laseb valitsusel laenata rohkem raha, et maksta sotsiaalkindlustushüvitisi ja riigitöötajate palkasid. Seega on riigi rahandusministeeriumil võimalus laenata $17.2 triljoni piirini, ilma et sellega kaasneksid eelarvekärped muude valdkondade arvelt nagu Obama juhitud tervishoiureform (BBC News, 13.02.2014). Samuti kirjutas president alla eelnõule, mille raames taastatakse nooremate veteranide hüvitised varem kehtinud tasemele. (NBC News, 16.02.2014) Samasooliste paaride õigused Kuu aja jooksul võtsid kahe USA osariigi Kansase ja Arizona kojad vastu sarnased eelnõud, mille kohaselt ei ole nimetatud osariikide ettevõtjad sunnitud pakkuma teenuseid samasoolistele paaridele, kaitstes sellega teenusepakkuja religioosseid uskumusi. Eelnõudes on aga kirjas, et kedag
Kõik kommentaarid