Soome Vabariik 1917-2000 1809 sai Soomest Vene Keisririigi autonoomne osa 1906 andis Vene valitsus loa ühekojalise Eduskunna valimisteks 6 detsember 1917 kuulutati välja iseseisev Soome Vabariik 1919-1932 kuluseadus Talvesõda 1939-1940 1941-1944 jätkusõda Algul määrati reparatsioone 300milj dollarit (6aasta), hiljem alandati 226,5milj ning pikendati tagasimakse perioodi 8 aastani 1952. sai makstud 1946. presidentiks saab Juha Kusti Paasikivi 1947. sõlmitakse Pariisi rahuleping NSV ja Soome vahel 1948 Sõpruse, koostöö ja vastastikkuse abistamise leping NSV-liiduga 1952 Helsinki olümpiamängud 1955 Soome võetakse vastu ÜRO-sse (sellega seoses Parkala antakse Soomele tagasi ning Soome liitub Põhjamaade Nõukoguga.) 1956 Soome presidendiks saab Urho Kaleva Kekkonen 1961 Kekkoneni visiit Suurbritanniasse, Kanadasse ning USA-ss, noodikriis 1964 11-14. märts külastas ta Eestit. 1965 avati regulaarne laevaliin Tallinna ja Helsinki vahel
* Neljandik Soome alast jääb põhjapolaarjoone taha. *Pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks * suurim ulatus põhjast lõunasse on 1160 km, idast läände 540 km *Pinnaehituse põhijooned tulenevad tema asendist ( paikneb Fennoskandi kilbil ) ja kvaternaarsest jäätumisest *Kõige saarerikkam meri on Saaristomeri. Soome Vabariigi kõrgeim punkt- Halti tipp(1 328m) asub Enontekiö loodeosas. *Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu kuid neil on laialdane autonoomia 2.Pinnavormid, siseveed. Mered. Loodus. *Tuhande järve maana: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²) ja 179 584 saart *Madal riik,maapind tõuseb kirde ja põhja suunas ning ulatub harva üle 200 m üle merepinna. *Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi * Kui mitte arvestada edelaosa mõningaid tammikuid ja põhjaosa tundrapaljandikke, kuulub soome Põhja okasmetsavööndisse. Metsad võtavad enda alla ligi 70 % riigi territooriumist.
1630 sekkus Rootsi 30-aastasesse sõtta; 1631 Breitenfeldi lahingVõtab esmakordselt käigule kahurite liigutamise; 1632 Lützeni lahing; Gustav II Adolf Peetakse Rootsi väljapaistvamaks kuningaks Korraldas Rootsi valitsemise ümber; pani aluse kõrgemale haridusele; Pärast kuninga surma 1632 valitses regendina Axel Oxenstierna; Regent valitses kuni kuninganna Kristina sai täisealiseks; Kuninganna Kristiina (16321654) 1645 rahuleping Taaniga 1648 Vestfaali rahu Soome 16.sajandil hakati kohustuslikus korras asustama seni inimtühjasid alasid; 1551 tõlkis Mikael Agricola Piibli soome keelde; 1550 rajati Helsingi linn; 15701595 Rootsi-Vene sõda Soome pärast ,,Pikk viha"; 1595 Täyssina rahumäärati kindlaks RootsiVene piir; Soome ei tahtnud tunnistada Rootsi kuningana Karl IX; 15961597 Nuiasõda; Hakapeliididhakka peale/soomlased rootsi sõjaväes;
Ajajoon (12191999) 1208 1227 Muistne Vabadusvõitlus juuni 1219 Taanlased Tallinna all 1238 Stensby rahuleping 23. aprill 1343 Jüriöö ülestõus 1346 Taani müüs PõhjaEesti valdused Saksa Ordule 1347 Saksa Ordu müüs PõhjaEesti valdused Liivi Ordule 22. jaanuar 1558 Liivi sõja algus 2. august 1560 Oomuli lahing. Liivi Ordu viimane lahing. 1561 Liivi orduriigi lõpp. PõhjaEesti Rootsile. Osa alad venelaste käes. Ülejäenud (LõunaEesti) alad Poolale. 1582 Jam Zapolski rahu. Venemaa ja Poola vahel
punane raamat) Kahepooluseline maailm. Detente pingelõdvendus. Idalepingud Lääne-Saksamaa sõlmitud lepingud NSVLi ja Poolaga, tunnustas SDV idapiiri. 1969. USAs Nixon. Soojendati suhteid NSVLiga. 1972. lepiti kokku raketitõrjesüsteemide rajamises. Üle ühe-kahe ei tohi. Teine kokkulepe- strateegilise relvastuse piiramine. SRP- 1. Helsingi protsess. Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine. Urho Kaleva Kekkonen. Esimene etapp: 1973 juuli, Helsingi, välisministrid Teine etapp: Genfis, kuni 1975, diplomaadid ja eksperdid. Konsensuse alusel. Kolmas etapp: 1975 juuli-august Helsingi, 1. august 1975 kirjutasid 33 Euroopa riiki, USA ja Kanada alla lõppdokumendile ,,Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel." See koosnes kolmest korvist. Esimene korv: Euroopa julgeolek ja riikide piiride vääramatus. Teine korv: Majandus-, teadus-, tehnika- ja keskkonnaalane koostöö.
Makarov hukkus esimesel Jaapani laevade rünnakul, kui Venelaste lippulaev põhja lasti. 1904 Mukaeni lahing - sõja suurim maismaa lahing selles sõjas. Venelased kaotasid. 1905 Tsushima merelahing - kaug itta viidi baltimere laevastik, mis tsuhsima lahingus purustati. 1905 Port Arthuri kaitsmine - venelased olid sunnitud Port Arthuri jaapanlastele andma. 8 1905 Ports Mouthis - sõlmiti rahuleping. USA oli vahendajaks, sest ei tahtnud, et Jaapan või Venemaa Vaiksel ookeanil liiga tugevaks saaksid. Rahulepingu tingimused: Jaapan sai Korea, mille annekteeris 1910. Jaapan sai rendilepingu Liadongi poolsaare peale koos Ports Mouthiga. Jaapan sai Sahhalini saare lõunaosa. Vene-Jaapani sõjas kasutati esimest korda sõjapidamise ajaloos massiliselt kiirlaske relvi - vintpüsse ja kuulipildujaid. Kasutusele võeti ka miinipildujad, kaevik positsioonid ja raadioside.
1238 Stensby lepinguga läheb Tallinn, Rävala, Harju- ja Virumaa Taani valdusesse; Sakala, Järvamaa, Mõhu, Nurmekund ja osa Vaigast aga Liivi ordule. Ugandi ja osa Vaigast jääb Tartu piiskopkonnale; enamik Läänemaast ja saartest Saare-Lääne Piiskopkonnale. 1242 Jäälahing Peipsi järvel, peatatakse sakslaste edasitung itta. 1248 Tallinn saab linnaõigused Lübeckilt 1262 Tartu (Dorpat) saab linnaõigused Riialt 23. aprill 1343 Jüriöö ülestõusu algus 4. mai 1343 Paide konverents: eestlaste kuningate mõrvamine sakslaste poolt 24. juuli 1343 ülestõus puhkeb Saaremaal 1346 Taani kuningas müüb Põhja-Eesti Saksa ordule 1421 (1422) koos hakkas käima Liivimaa maapäev; eestlastelt võetakse relvakandmise õigus 1458 Tartu piiskopkonnas sõlmitakse esimene kokkulepe pagenenud talupoja sunniviisilise tagastamise kohta 1502 1503 Mõneks ajaks peatatakse Moskva ekspansioon Baltikumi suunas (Liivi ordu abil). 1523 Reformatsioon jõuab Eestisse
● Nõukogude Venemaa jäi muust maailmast isoleerituks. EESTI ISESEISVUMINE (3.10.2017) Mobilisatsioon ● 100 000 mobiliseeriti ● umb 10 000 ei tulnud sõjast tagasi Sõja mõju Eestile ● Kindlustuste ehitamine ● raha väärtuse langus ● sõjaväeosade majutamine ● toidu-ja küttepuudus ● sõjapõgenikud ● suurettevõtete evakueerimine Veebruarirevolutioon ● Vene Ajutine Valitsus andis Eestile autonoomia. ● Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati Jaan Poska- eesti kubermangu juht Rahvusväeosad eesti keel sai asjaajamiskeeleks Saaremaa ja Hiiumaa vallutamine ● saksa vallutab ● oktoober 1917 - enamlaste võimuhaaramine Iseseisvumine eesmärgid ● Vene riigi kokkuvarisemisega seotud segadused ● Päästa Eesti sõjategevusest Eesti Päästekommitee - K.Konik, K.Päts, J.Wilms Saksa okupatsioon veebruar 1918 - november 1918
Tekkis plaan üleeuroopalisest parlamendist. Vahetult enne II 1930 Maailmasõja lõppu auglustus Euroopa integratsioon Tegevusalade järgi: universaalsed ja spetsiifilised 1948 Haagi föderalistide konverents 1951 Benelux ühineb ECSC-ga 1965 1966 ,,Tühja tooli kriis". Tüli Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. 1973 Esimene Euroopa Liidu laienemine 1997 Eesti EU kandidaatriik 2004 Eesti liitub Euroopa Liiduga 2004 Eesti liitub Natoga
USA Euroopasuunaline välispoliitika oli isolatsionalistik st, et USA püüdis kõrvale jääda Euroopariikide tülidest. Vene Impeerium 20. saj alguses valitses Nikolai II. Toimus mittevenelaste rahvaslik rõhumine ja venestamine. Elatustase oli palju madalam, kui lääneriikides. Enamus inimesi olid kirjaoskamatud. Lahendamata oli maaküsimus. Kodanlusel puudusid poliitilised õigused. 1904-1905 toimus vene-jaapani sõda, kus Venemaa ei võitnud ühtegi lahingut. USA vahendusel sõlmiti rahuleping, millega Jaapan sai Sahhalini saare lõunaosa ja Jaapanile anti vabad käed Koreas ning osalt Hiinas. 9ndal jaanuaril 1905 suundusid Peterburi töölised Talvepalee juurde, et anda üle palvekiri tsaarile. Sõjavägi avas rahva pihta tule ning seda nimetatakse Veriseks Pühapäevaks. Algas 1905a revolutsioon. Toimusid streigid, talurahva mässud, mõisate põletamised. 1905a. 17nda oktoobri manifestiga lubas Nikolai II Venemaa rahvale demokraatlikke vabadusi.
· 1907 loodi Eesti Kirjanduse Selts · 1909 loodi Eesti Rahva Muuseum · 1912 15.04 Titanicu hukk · 1914 puhkes I Maailmasõda · 1918 11.11 lõpetas Compiegne'i vaherahu I Maailmasõja · 1918 24.02 kuulutati välja Eesti Vabariik Tallinnas · 1918 1.03 algas Saksa okupatsioon · 1918 28.11 algas Eesti Vabadussõda (Punaarmee rünnakuga Narvale) 1919 · 18.01 Pariisi (Versailles') rahukonverentsi algus · 28.06 Versailles' rahuleping Saksamaaga · Juuni 3.juuli Landeswehr'i sõda (Eesti ja baltisakslaste vahel), mis kulmineerus 23. juunil võiduga Võnnu all · 23.04 tuli Tallinnas kokku Asutav kogu · 10.10 võttis Asutav kogu vastu maareformi · 1.12 Tartu Ülikoolis algas eestikeelne õppetöö 1920 · 3.01 vaherahu Nõukogude Venega sõjategevus Vabadussõja rinnetel vaibub · 2.02 Tartu rahu; esimese riigina tunnustab Nõukogude Vene Eesti sõltumatust de jure · 21
Kultuur 1901 hakatakse välja andma Nobeli preemiaid. Arhitektuuris jätkus juugend, tuli ekspressionism ja läks üle funktsionalismiks. Kujutavas kunstis isme jätkus: juugend (Gustav Klimt); ekspressionism (Edvard Munch); fovism (Henri Matisse); naivism (Henri Rousseau); kubism (Pablo Picasso). Tuntuimateks heliloojateks kujunesid Debussy, Schönberg, Strauss. Ameerikas arenes kiiresti filmikunst. Algas spordi populaarsuse kiire tõus. 1896 toimusid esimesed moodsad olümpiamängud. Võidukäiku jätkas moodne jalgpall. Sellegi poolest jäi sport amatöörlikuks. ESIMENE MAAILMASÕDA (28.juuni 1914 11.november 1918) Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.sajandi aluseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, millele aitasid kaasa järgmised asjaolud: Ohu alahindamine sõda ei peetud võimalikuks, ega pööratud pingetele tähelepanu Sõda romantiseeriti kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav
Versailles lepingute rikkumine 1933 lahkus Saksamaa Rahvasteliidust 1935 taastati Saksamaal üldine sõjaväekohustus Reichwehr nimetati ümber Wehrmachtiks Juutide tagakiusamine Hitleri võimuletulekuga võeti vastu juutide õigusi kitsendavad seadused. Eesmärgkis sundida juute Saksamaalt lahkuma Otsene tagakiusamine ja koonduslaagreisse saatmine hakkas pärast 1938 aastal toimunud Kristallööd Kultuur seati ideoloogia teenistusse 1936 aastal korraldati Berliini olümpiamängud, mida peeti üheks paremini korraldatud võistluseks Valmis hulgaliselt propagandafilme Tuntuim Tahte triumf Kommunistlik diktatuur Venemaal 1922a alates oli riigi nimi Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit NEP 1922 lõppes kodusõda Et tulla välja raskest majandusolukorrast mindi üle uuele majanduspoliitikale- NEP (vn.k) Toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga Viidi läbi rahareform Lubati tegutseda väikestel eraettevõtetel
ajavahemikus 1957-1962. 1953. a. kadus liidu nimetusest sõna Briti. Tänapäeval kuulub Rahvaste Ühendusse (RÜ) 54 riiki. Need riigid jagunevad kahte: Ühe grupi moodustavad need, kes tunnustavad riigipeana Briti monarhi (Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa) teise, põhiossa kuuluvad need, kes tunnustavad Briti monarhi üksnes RÜ ühtsuse sümbolina. RÜ organisatsiooniline struktuur on lõtv. Puudub põhikiri ja kõrgeim koostöövorm on valitsusjuhtide konverents, mis toimub aastas korra järgemööda liikmesriikide pealinnades. POLIITILINE ELU ja MAJANDUS Suurbritanniat iseloomustab endiselt kaheparteisüsteem, kus poliitilist elu juhivad Konservatiivne ja Leiboristlik Partei ehk Tööerakond. Need kaks parteid on Londonis võimul vaheldunud pidevalt. Tööerakondlikud valitsused püüdsid suurendada riigi ja valitsuse osa majanduse juhtimisel. 1940. aastatel viisid nad läbi ulatuslikke natsionaliseerimisi. Samuti laiendati tunduvalt
Venemaa abil. 1802 SB ja Venemaa (Aleksander I) sõlmisid liidu, millega Taani ja Rootsi ühinesid (agressiivne Prantsusmaa on kõikide vaenlane). 1805 Rootsi ühines Napoleoni vastase nn III Koalitsiooniga 1807 Napoleon kehtestas SB vastase kontinentaalblokaadi ja SB halastamatu meresõda oli oht Taani ja Rootsi väliskaubandusele. Venemaa kaotas lahingutes ja pidi poolt vahetama (SB poolelt Pr poolele). Tilsiti leping 1807 7.7.1807 Tilsiti rahuleping Venemaa ja Prantsusmaa vahel (Aleksander I ja Napoleon) 1) Venemaa nõustus Prantsusmaa hegemooniaga Lääne- ja Kesk-Euroopas 2) Venemaa ühines SB-vastase kontinentaalblokaadiga 3) Aleksander I pidi painutama oma vanad liitlased Taani ja Rootsi ühinema kontinentaalblokaadiga: juhul kui Rootsi ei nõustu, pidi Venemaa alustama rünnakut Soome vastu Rootsi survestamiseks 1809. SB ennetav vastulöök 1807
aasta augustis ja sõda Läänerindel Suure Isamaasõja alla ei kuulu. Samuti ei arvata selle alla NSV Liidu 1939. aasta sõjalisi operatsioone Poola ja Soome vastu (Talvesõda) ega Baltimaade, Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina okupeerimist ja annekteerimist 1940. aastal. TALVESÕDA oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel, osa Teisest maailmasõjast. Sõda algas, kui Nõukogude Liit ründas 30. novembril 1939 kell 8.30 sõda kuulutamata Soome Vabariiki. Talvesõda kestis 105 päeva ja lõppes 13. märtsil 1940 Moskva rahulepinguga. Rahu kestis kuni 25. juunini 1941. Teise maailmasõja käigus oli Soome uuesti sõjategevuses NSV Liiduga, kuid formaalselt väideti end mitte olevat Saksamaa liitlane.Sõja tagajärjel oli Soome sunnitud loovutama 13% oma territooriumist ning suuruselt teise linna Viiburi Nõukogude Liidule.Sõda sai tuntuks viimase 100 aasta külmima talve ja Punaarmee suurte inimkaotuste tõttu
läänepoolne osa Saksamaale, idapoolne osa Nõukogude Venemaale. Pärast Poola hõivamist tehti ühine sõjaväemarss. Septembris 1939 esitas NSVL Eestile, Soomele, Lätile ja Leedule soovi sõlmida vastastikuse abistamise leping. Eesti, Läti ja Leedu võtsid selle lepingu vastu nende territooriumile rajati sõjaväebaasid, sisse viidi Nõukogude Liidu väed. Soomelt nõuti lisaks Karjala maakitsuse (kannase) loovutamist. November 1939 - märts 1940 toimus Soome ja Nõukogude Liidu vahel Talvesõda. Soomet rünnati Karjala maakitsusest ja Karjalast põhja pool olevatest aladest. Karjala maakitsusele oli soomlastel rajatud Mannerheimi liin, kus nad osutasid vastupanu. Soomes oli välja kuulutatud demokraatlik riik, kes palus abi NSVLilt. 1939 aasta talv oli väga külm ja lumerohke. See külm ja lumi tulid soomlastele kasuks, sest nad olid paremini riides ja paremini varustatud. SOOME NÕUKOGUDE LIIT
● Hispaania kodusõda on peetud ● II maailmasõja proloogiks Sõjakuse kasv 1936.a. okt. Berliin- Rooma telg – Saksamaa ja Itaalia koostöö leping 1936.a. nov. Saksamaa ja Jaapani vahel Antikominterni pakt 1937.a. liitus sellega Itaalia, kujunes B erliin - Rooma -Tokio telg 1937.a. Jaapan alustab ulatuslikku sõda Hiina vastu 13.märts 1938.a. – anšluss – Austria ühendamine Saksamaaga - Ostmark Müncheni konverents ● 29.sept. 1938.a. vt.õpik lk.120 ● Osalejad: A.Hitler, B.Mussolini, N.Chamberlain, E.Daladier ● Otsus: Tšehhoslovakkia peab loovutama Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad 10päeva jooksul ● Miks? Suurbritannia ja Prantsusmaa lootus Hitler “ maha rahustada” Seda lepingut on hakatud nimetama “Müncheni sobinguks” t ähistamaks poliitilise nõrkuse, lühinägelikkuse ja reetlikkuse sümbolit Müncheni konverents Sõjakuse kasv:
b. Rahvusteadustes Eesti Õigekeelsussõnastiku väljaandmine c. Kirjanduses teose ,,Eesti Ajalugu" koostamine d. Muusikas esimese ooperi ,,Vikerlased" lavastamine e. Spordis 6 medalit esimestelt olümpiamängudelt Probleem Milles seisnes Lahendamine Nõukogude Venemaa kõrvale jätmine rahvasteliidu poliitikast Rahulolematus 1. Saksamaa liigne Locarno konverents kutsuti Versailles'i rahuga nõrgestamine ja alandamine kokku riigipiiride 2. 2. Saksamaa territoriaalsed kindlustamiseks. Sõlmiti Reini loovutused tagatispakt ja selle alusel: a) 3. Saksamaal ei tohtinud olla Saksa-Belgia ja Saksa- üldist sõjaväekohustust, suuri Prantsusmaa piirid jäid
Pandi paika kaasaegsed rv poliitika normatiivne kord (rahvusvahelised seadused) Algas rv kongresside ajastu. Tänapäeva konverentside ja ümarlaudadade kujunemine. Napoleon Bonaparte: 1799-1804 1. konsul. 1804-1814-imperaator 1814-1815 Napoleoni sõjad. 1812- sissetung Venemaale ja kiire häving. Viini-Kongress 1814-1815: Tegelikkuses 3 lepingut. I Pariisi leping 20.05.1814 oluliseim Rahuleping. II Viini-Kongressi leping (Viin 9.06.1815). III Rahuleping Pariis. Euroopas oli kaks suur jõudu: Prantsusmaa ja Inglismaa. Venemaa oli suurem kui praegu. Austria erines praegusest. Itaalia ja Saksamaa olid väiksed vürstiriigid. Saksamaal oli suur rahvusprobleem- “Deutchland, Deutchland Über Alles”. 1848- natsionaal-liberaalid (Preisimaa keskus) Preisimaa kuninga keeldumine. Otto von Bismarck(1815-1898): Bismarck oli konservatiiv ja patrioot, raudne kantsler terase välispoliitikaga. 1862 Preisimaa kantsler
lääneriigid NSV Liit jt. (demokraatlikud, kapitalistlikud) sotsialistlikud riigid I Külm sõda Teise maailmasõja lõpetamine: Juulist oktoobrini 1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus valmistati ette lepingud Saksamaa liitlastega Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Lepingutele kirjutati alla veebruaris 1947 (kõikidelt riikidelt nõuti reparatsioone). Jaapaniga sõlmiti San Francisco rahuleping 1951 (ei kirjutanud alla NSVL, Tsehhoslovakkia, Poola). Austria jagati algul (nagu Saksamaagi) neljaks okupatsioonitsooniks (USA, Inglismaa, Prantsusmaa, NSVL). 1955 sõlmitud Austria riigilepinguga viidi sealt võõrväed välja, Austria pidi edaspidi jääma neutraalseks. ÜRO loomine: Hitleri-vastasest koalitsioonist kasvas välja ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. (ajalugu: Atlandi harta aug. 41 Ühinenud Rahvaste deklaratsioon jaan. 42 )
DESTALINISEERIMINE 1953-1957 Stalini surm 1953. aasta alguses oli Stalin 74-aastane, tema tervis oli võrdlemisi halb ja tal oli palju vaenlasi. Peale öist prassimist lähikondlaste Beria, Malenkovi, Bulganini ja Hrustsovi osavõtul 1. märtsil 1953 ei tulnud Stalin oma ruumidest välja. Ihukaitsjad julgesid teda vaatama minna alles õhtul, vana mees leiti lebamas põrandal. Kohale kutsutud poliitbüroo juhid käskisid Stalini voodisse tõsta, arst saabus alles 2. märtsi hommikul. Midagi päästa oli hilja, Stalin suri 5. märtsil. Rahvas oli suures osas leinas (või vähemalt teeskles seda)), samas kui poliitiline eliit ilmselt rõõmustas. Avalikkuse ees jäi Stalin veel mitmeks aastaks suureks juhiks ja ideaalseks riigimeheks, seda kuvandit lõhkuma hakati alles 1956. Beria aeg märts kuni juuni 1953 Stalini surma järel pandi kohe kokku uus poliitbüroo (õigemini KK presiidium tollal) ja jagati olulisemad ametipostid ümber. Poliitbüroo liik
Marshallile kava Eur-le majandusabi jagamise kohta (hilisem Marshalli plaan). Esmakordselt esitati Välism Marshalli poolt Harvardi Ülikooli lõpetajate ees juunis 1947. 1. Euroopa riigid määravad ühiselt oma vajadused Euroopa taastamiseks. 2. USA majandusabi pakutakse kogu Euroopale, ka Nõukogude Liidule. 3. Saksamaa ülesehitamine on otsustav kogu Euroopa ülesehitamisele. Marshalli abi võttis vastu 17 riiki, sh ka NLiit, hiljem lükkas tagasi kooskõlast teistega 1947 juulis Pariisis konverents, NL (Molotov) lahkus sealt skandaaliga. USA lubas 4-aastase plaani alusel Euroopa taasts 8,8 miljr, hilj kuni 13 miljr-ni. Marshalli abi haldamiseks mood Euroopa Majandusliku Koostöö Komitee (hilisem nimi- Euroopa Majanduskoostöö Organisatsiooni (OEEC). Asut Pariisis 1948. Abi jagamise otsused tehti majand.ekspertide koostöös. 1946 sept W. Churchilli kõne Zürichi Ülik-s tegi ettepan mood Eur Ühendriigid. Erine-d avaliku elu tegelased lõid Ühise Euroopa Liikumise
Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast Inglismaa soovis oma juhtiva koloniaalriigi ja merede valitseja positsiooni säilitada. Kartis Saksamaad. Prantsusmaa soovis Saksamaale kätte maksta kaotuse eest Prantsuse- Preisi sõjas 1870 71, tagasi saada Elsass-Lotringi.
Sissejuhatus: EESTI LÄHIAJALOO PERIODISEERIMINE: (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused: Enn Tarvel on loonud puhtalt poliitilise periodiseeringu: Teine maailmasõda: 1939-40 Baaside aeg, 1940-41 esimene Nõukogude aasta, 1941- 44 Saksa okupatsiooni aeg Stalinismiajastu: esimene periood 1944-50, teine 1950-56/58 Võimu stabiliseerumise ajastu 1956/58-64/68 Stagnatsiooniajastu: esimene periood 1964/68-78, teine 1978-86 Taasiseseisvumine 1987-91 Rein Taagepera on loonud enam-vähem puhta mentaliteediajaloolise periodiseeringu: 1944-53 Genotsiidiaastad 1953-64/68 Lootuseaastad 1964/68-80 Lämmatamisaastad 1980-81 Valestart 1981-86 Stagnatsiooni haripunkt 1987-91 Iseseisvumine Lauri Vahtre on seevastu püüdnud luua segasüsteemi: 1944-45/49 Kehtestumisaastad 1945/49-50.-te keskpaik- Klassikaline stalinism 1950.-te keskpaik-1968- Lootuseaastad 1968-86 Tumeda tuleviku aastad
rõhutama. Nemad ei ole nõus Balti riikide kuulumisega NSVL koosseisu Iga aastase pidupäevana hakati seda kasutama 1983. Aastal. Kekkonen külastas Eestist 1964. Aasta märtsis kuidas ta küll siia maandus? Ta oli ametlikult visiidil Poolas, tagasi lennul lennuk juhuslikud maandus Tallinnas, aga juhsulikult oli tal vastas kogu NSVL juhtkond ja juhuslikult sõitis Tartu, kus teda juhuslikult oodati ! Kekkonen rikkus Lääne reeglit mitte minna Balti riikidesse. Tänu sellele läks käiku esimene laevaliin Soome Eesti, me ei saanud sinna sõita. 1981. Aastani sõitsime me Soome läbi Leningradi. Teine hea asi oli VIRU hotell (1972. Aastal, ta valmis kolme aastaga. Täpselt samasugused hotellid Vilniuses ja Riias valmisid 8 ja 12. Aastaga), siis juba tulid kohale Soome töölised, tekkisid sidemed ja suhted, tänu soomlaste kohalolekule toimus ka televisiooni algus. 1967
Kaarel-Robert Pusta – Prantsusmaa Ferdinand Kull – USA (ei võetud vastu) Karl Menning, Mihkel Martna – keskriigid (ei võetud vastu) Eduard Virgo – Soome, Itaalia Julius Seljamaa – Petrograd V 1918 – Prantsusmaa ja Suurbritannia de facto tunnustus Eesti Maapäevale II 1919 – teine välisdelegatsioon (Jaan Poska Pariisi rahukonverentsil) Rahu sõlmimine Venemaaga 17.–19. IX 1919 – Pihkva läbirääkimised 14. IX 1919 – I Balti riikide konverents (Soome, Eesti, Läti, Leedu) 29. IX 1919 – II Balti riikide konverents 10. XI 1919 – III Balti riikide konverents 16.–22. XI 1919 – Maksim Litvinov Eestis 19. XI 1919 – rahudelegatsiooni moodustamine: Jaan Poska (RE), Ants Piip (TEK), Julius Seljamaa (TEK), Mait Püümann (ESDP), Jaan Soots Vene delegatsioon: esimees Leonid Krassin, Maksim Litvinov, Karl Radek, Adolf Joffe 5. XII 1919 – rahuläbirääkimiste algus Detsembri teemad: tunnustus, piirijoon, sõjalised tagatised 31
enam kasvada sõjaks ning suudaks jõude ühendades taltsutada võimalikke agressoreid. Paraku jäid rahvasteliidust välja aga mitmed võimsad riigid nagu USA.See muutis Rahvasteliidu ebatõhusaks organisatsiooniks, mis ei suutnud täita oma ülesandeid. Versailles` süsteem ja selle lagunemine · 18. Jaanuar 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võtsid osa 27 Saksamaa vastu sõdinud või temaga diplomaatilised suhted katkestanud riiki · Konverents lükkas tagasi USA presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ja keskendus peamiselt Sb ja Prantsusmaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele · Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versailles` lossi peeglisaalis sõlmitud Versailles`i rahuleping, millega Saksamaa kohustus loobuma ligi kaheksandikust oma territooriumist, vähendama sõjaväge, maksma reparatsioone · 15 aastaks hõivati Reini piirkond ja demilitariseeriti see
ja spordi edendamise" ning uue üleliidulise kehakultuurikompleksi "Valmis tööks ja NSV Liidu kaitseks" (VTK) rakendamise abinõude kohta". Müncheni Olümpiamängudel võitsid kuldmedali tõstja Jaan Talts ja kõrgushüppaja Jüri Tarmak 1973 Ilmus EKP Keskkomitee ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus "Vabariigis rahvaspordi edasiarendamise ja töötajate massilise puhkuse parema organiseerimise kohta" 1974 ROK otsustas korraldada XXII Olümpiamängud Moskvas, Tallinn sai Olümpiamängude purjeregati linnaks. Kinnitati Rahvaspordi ja Massilise Puhkuse Vabariikliku Nõukogu põhimäärus ja koosseis, esimeheks sai Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu esimees L.Lentsman. Avati Männiku laskespordibaas 1976 Moodustati Eesti NSV Kõrgema Spordimeisterlikkuse Kool Tallinna Olümpia. Aavo Pikkuus võitis Montreali Olümpiamängudel kuldmedali jalgratta 100 km meeskonnasõidus 1978 Avati "Dünamo" uus tennisehall Kadriorus
LÄHIAJALUGU II 1. Rahvusvahelised suhted 1930.aastatel Saksamaa sammud teel uuele sõjale, lepituspoliitika, ansluss, Müncheni konverents, Saksamaa sõjakad sammud 1939.a. kevadel, kolmepoolsed läbirääkimised, MRP. *1931- I sõjakolle Jaapan vallutas Mandzuuria *Jaapani lahkumine RahvasteliidustUSA tunnustab NSVLJaapani tugevnemise vastu Kaug-Idas *1933 Salaja arendama relvatööstust35 lahkus rahvasteliidust (üldine sõjakohustus)lennuväe&sõjalaevastiku rajanemine *LEPITUSPOLIITIKA Põhjused: Lääneriigid polnud valmis uueks sõjaks
detsember 26. november – 9. Krivasoo (Kriuša) lahingud; eestlased lõid tagasi venelaste läbimurded. detsember 1. detsember Tartu Ülikool alustas tööd eestikeelsena. Tartus algasid rahuläbirääkimised (Eesti delegatsiooni juhtis J. Poska, Nõukogude 5. detsember Vene delegatsiooni Adolf Joffe). 31. Kirjutati alla vaherahulepe. detsember 1920 3. jaanuar Hakkas kehtima vaherahu. 2. veebruar Tartus kirjutati alla rahuleping Eesti ja Venemaa vahel. Eesti Vabariik rahuajal (1920–39) 1920 Viidi ellu maareform, mille tulemusel rajati Eesti Vabariigis 50 000 talundit. 26. veebruar Algas rahvaväe demobiliseerimine ja viimine rahuaja olukorda. 15. juuni Asutav Kogu kiitis heaks Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse. 1921 Eesti võeti Rahvasteliidu liikmeks. 22. märts Tallinnas asutati esimene reisilennuselts Aeronaut. 13. mai Tallinnas Narva maanteel hakkas sõitma mootortramm. 1922, 3.
Põllumajandusteaduste Akadeemia välisliige, Napoli II ülikooli audoktor, Kasahstani L. N. Gumiljovi nimelise Euraasia Riikliku Ülikooli audoktor ja Ungari Püha Istvani Ülikooli audoktor. Tema sulest on Eestis ja välismaal ilmunud üle saja teadusliku töö. 1991. aastal esines Arnold Rüütel Eesti riigijuhina ÜRO Peaassambleel. 1992 tegi ta ettekande Rio de Janieros 10 ÜRO keskkonnakonverentsil. See konverents pani kogu maailmas aluse loodushoiu uuele etapile. 1991-1992 oli Arnold Rüütel Eesti Vabariigi uut põhiseadust koostanud Põhiseadusliku Assamblee liige, 1992 kandideeris ta Eesti Vabariigi presidendi ametikohale ja kogus 43% rahva häältest. 1995. aastal valiti ta rekordarvu häältega Riigikogu liikmeks, seejärel Riigikogu aseesimeheks. 1994-2000 oli Arnold Rüütel Eesti ühe suurema liikmeskonnaga partei, paremtsentristliku Maarahva Erakonna esimees. 1999
viimisega uuele tasandile: 24. oktoober 1945 jõustus ÜRO põhikiri (välja töötatud aprill-juuni1 945 San Francisco konverentsil) - alla kirjutasid 51 riiki. asukoht NY 1948 ÜRO inimõiguste deklaratsioon (Fj. lk.47) rahvusvahelise majanduskoostöö edendamiseks ja sõjajärgse kriisi vältimiseks peeti 1944.a. Bretton- Woodsis Ühinenud Rahvaste rahandusalane konverents, kus pandi alus maailma uuele majanduskorraldusele, mis tugines kindlatele valuutavahetuskurssidele ilma kullastandardi taaskehtestamiseta. (Bretton-Woodsi süsteem toetus kullale ja dollarile, s.t. et kullale kehtestati kindel hind dollarites ja teistel valuutadel oli kindel hind dollarites. Seeläbi muutus dollar maailmarahaks. BW süsteemi tagamiseks moodustati Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ja Maailmapank (IBRD). NSVL sellega ei ühinenud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
