loomisjumala tööd täiendavad heerosed. Usundiline muistend domineerib s-u usundites kajastab üleloomuliku avaldumist argielus; tegelasteks üleloomulikud olendid nagu haldjad, hinged, näkid jms Legend piiblipärimus Memoraat isikulooline usundiline jutt; inimene kogeb midagi üleloomulikku ja annab edasi oma religioosset kogemust Maagia katsed/soovid valitseda üleloomulikke jõude riituste abil (nt. looduse mõjutamine) Uurali rahvad Soome-Ugri rahvaste hulka kuuluvad kõik rahvas, kes kõnelevad soome-ugri keeli. Kokku on s-u rahvaid (k.a. samojeedid) 23 miljonit, 90% neist ungarlased ja soomlased Uurali keelkonda kuulub kaks põhiharu, mis jagunevad keelerühmadeks: 1. Samojeedi keeled, vähemalt 6 keelt, 30 000 kõnelejat 2. Soome-ugri keeled, vähemalt 25 keelt, 22 miljonit kõnelejat nt. ugri, handi ja mansi keel, lääneugri, ungari, udmurdi, komi, mari ja mordva keeled
· Religioonide liigitamine: - Usundite jaotamine geograafilisel printsiibil: Aafrika, Aasia ja Ameerika usundid jne. See ei ütle midagi ühe ja sama piirkonna religioonide erinevuste kohta- tüüpide ja muude iseärasute kohta. - Kultuuri tüübi järgi: ,,kultuurrahvad"-rahvad, kellel oli kiri; teised jagati ,,ilma kultuurita rahvasteks"-metslased, barbarid jt.(kunagised ametlikud terminid); tänapäeval traditsioonilised rahvad ja kultuurid või loodusrahvad. Kõrgkultuuride usundid vastandatakse traditsiooniliste rahvatsega. - Kas neil on religioossed tekstid või mitte: religioossete ja mitte religioossete tekstidega rahvad. Kaanon tähendab kindlaks määratud pühade tekstide hulka. - Leviku ulatuse järgi: rahvuslikud ehk etnilised usundid ja universaalsed ehk kosmopoliitsed usundid. Rahvuslikud piirduvad ühe rahvuse esindajatega-nende
Nt hõim, kes jälgib ühte religiooni, aga kuuluvad samas ka hõimu liikmeks Kõik dimensioonid on olulised, mida peab jälgima. Religioonide liigitamine 1) Usundite jaotamien geograafilisel printsiibil (Aafrika, Austraalia jne, mis jaotatakse täpsemalt nt Lähi-Ida jne) ühes ja samas piirkonnas võivad kõrvuti esineda usundid. 2) Kultuuri järgi – kultuurrahvas olid need, kelle oli kiri, teised liigitati primitiivsete rahvaste hulka, ka ilma kultuurita rahvad. Traditsionaalsed kultuurid, kus suuline pärimus on oluline, kasutatakse veel põlisrahvad või põliskultuurid, ka loodusrahvad. Vastandatakse kõrgkultuuri, kelle on oma kiri olemas. 3) Kas on religioossed tekstid või mitte – kaanon ehk kindlaks määratud pühade tekstide kogumik. Võib olla ka nii, et on religioossed tekstid olemas, aga ei ole nende kogu määratud.
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele
auvalve (Järve 2007:21). Eesti vanade tavade järgi sõitsid kõige eest kaks meest, kes istusid kirstul, 19. sajandist kehtestatud kirikliku keelu tõttu jäi surnusõitjaks vaid üks inimene. Kirst asetati vankrile nii, et sõites oleksid lahkunu jalad eespool. Surnuvanker pidi sõitma matuserongis kõige ees. Leinarong tegi peatuse tee ääres asuvas metsatukas, kus söödi-joodi. Kohati, eriti Lõuna-Eestis, lõigati teeäärse puu sisse rist võimaliku kodukäimise tõrjeks. (Torp-Kõivupuu 2003: 107). Vana vene matuserong oli järgmine: tuttavad, sõbrad, sugulased kandsid kirstu, teised kohalviibijad hoidsid kätel küünlaid ning laulsid. Matuserong peatus palvetamiseks teel seisvate kabelite, pühakodade ja surnule tähtsate paikade ees ( 2004: 209). Ristilõikamise traditsioon oli venelastele võõras, kuid kodukäija tõrjumise paganausulised rituaalid olid neile tuttavad küll