Hanna-Maria Vask 10.b Soomaa rahvuspark Soomaa rahvuspark Elu Soomaal sõltub ilmastikust rohkem kui kusagil mujal Eestis. Eelkõige on Soomaa teinud tuntuks siinsed suured üleujutused. Kui suurvesi Sakala kõrgustikult alla tuleb, ei suuda Soomaa jõed seda korraga ära mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Mõnel aastal on kevadine suurvesi tõusnud ligi meeter päevas ja niimoodi 34 päeva järjest. Suurvee tulemusena kujuneb Riisa üleujutusala, mille pindala on küündinud kuni 175 ruutkilomeetrini. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub veteväli, mille suurim laius ulatub 78 kilomeetrini. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele
ulatuslike soode maa, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha omapärast vooremaastikku. Kõrgeim punkt merepinnast: 146 m Rutu mägi Metsasus: 45,2% Valitsevad puuliigid: mänd, kuusk, kask, hall lepp Loomad: 2004. a. loendati järgmisi ulukeid: põder 950, punahirv 40, metskits -3650, metssiga - 1000, karu 25, hunt 8, ilves 46, kobras 1100 Sademed: ca 733 mm aastas Maavarad: liiv, kruus, savi, turvas Looduskaitsealuseid territooriume: ca 12 % Neist suurim - Soomaa Rahvuspark (370 km²) asutati 1993. a. Eesti suuremate soode, lamminiitude ja metsade kaitseks. Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas paiknevad Kuresoo, Valgeraba, Öördi ja Kikepera soo ning Halliste puisniit. Kevadiste üleujutuste ajal võib Soomaal veetase tõusta üle viie meetri. Looduse ja asendi omapärast tingitud regulaarset suurvett kutsuvad kohalikud inimesed viiendaks aastaajaks. Madalalapõhjalise ja suhteliselt madalate kallastega Võrtsjärves (pindala 270 km²) elutseb 36
Soomaa Rahvuspark Koostaja: Raili Kivisalu Rahvuspargi loomine Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt. Soomaa rahvuspark moodustati 8. detsembril 1993 Soomaa pindala on 370 km² Asukoht Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Click to edit Master text styles Pärnu madalikul Navesti, Second level Third level Halliste ja Raudna jõe Fourth level vesikonnas, jäädes siiski Fifth level Madal-Eestisse.
Tartu KHK Eesti rahvuspargid Koostaja: Rauno Malmiste 2007 Karula Rahvuspark See asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks. Rahvuspargi pindala on 11097 ha. See hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust. Karula rahvuspargi olulisteks kaitseväärtusteks on pärandkultuurimaastikud, mis kohati kujunesid rohkem kui tuhande aastate jooksul. Kaika kandis, Rebasemõisas, Mähklis jm. umbes viimase kahe sajandi jooksul on välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp hajuküla
Gustav adolfi gümnaasium Uurimis töö Soomaa rahvuspark Sisukord 1.Sisukord 2.Sissejuhatus 3.Kust tuleb Soomaa nimetus 4.Moodustamine ja seadusandlik areng 5.Rahvuspargi põhieesmärgid 6.Soomaa imetajad 7.Soomaa kotkad 8.Kaitsealused taimed 9.Informatsiooni allikad Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma Sooma Rahvuspargist.Ma räägin kes selle ala peal elevad mida nad söövad ning taimedest kes on looduskaitse all. Kust tuleb Soomaa rahvuspargi nimetus Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt
Kaitsealade külastust hakkas (tegevjuht J. Eilart, juhatuse esimees Edgar Kotkaklubi. hakati toetama pärandkoosluste hooldust. korraldama riigimetsa majandamise keskus Tõnurist), millest saab suurim ühiskondlik (RMK). Soomaa rahvuspark sai üle-euroopalise looduskaitseorganisatsioon Eestis. Seltsi 1990 võeti vastu neljas looduskaitseseadus ,,Seadus 2004 ühines Eesti Euroopa Liiduga. Võeti vastu kuues põlislooduse kaitsealade võrgustiku (PAN Parks) asutajate seas annavad tooni rahvuslikult Eesti looduse kaitsest" , mis kehtestas ka üldisi looduskaitseseadus, mille koostamisel arvestati
2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Antud seaduse järgi on kaitsealad inimtegevusest puutumatuna hoitavad või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks; nende uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitsealad jagunevad järgmisteks tüüpideks: rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala (looduspark), programmiala. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. LOODUSKAITSEALA on kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Looduskaitseala võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, florist
Kõik kommentaarid